Rulluisutamises suurepäraseid tulemusi saavutanud ja mitmekümnekordne Eesti meister Kert Keskpaik leiab, et rulluisutamist pelgama ei peaks ning ala võiksid proovida kõik, kel soov mugavustsoonist välja astuda ja midagi uut proovida. Kuidas avastas mees rulluisutamise, miks kiindus spordialasse ning millisel määral on see kujunenud tema jaoks väljakutseks?

Kuhu loodab rulluisutamine areneda?
Rulluisutamine loodab välja jõuda olümpiamängudele.

Kuidas jõudsid rulluisutamiseni?
Tegelesin noorena murdmaasuusatamisega ja otsisin suviste treeningute kõrvale midagi vahelduseks. Aastal 2000 otsustasin minna ühele rulluisuvõistlusele proovima ja sealt see alguse sai. Tulemus midagi märkimisväärset ei olnud ja lõppes finišis kukkumisega, samas hakkas aga ala huvitama ja otsustasin end selles vallas edasi arendada.

Mis sind selle juures köidab?
Esimene asi, mis pähe tuleb, on kiirus. Kui saab siledal maal 50 km/h uiskudest välja pigistada, siis on päris hea tunne.

Mis teeb spordiala sinu jaoks eriliseks?
Kui me räägime sportlikust poolest, siis minu jaoks teeb spordiala eriliseks see emotsioon, mida rulluisud, nendega kaasnev kiirus ja võistlused pakuvad. Taktikalised grupisõidud ja huvitavad lõpplahendused võistlustel ning vahel ka ohtlikud olukorrad pakuvad piisavalt adrenaliini ja pinget.

Teisest küljest olen ma igapäevaselt seotud rulluisutamisega, kuna ma tegelen Bont rulluiskude ja varustuse müügiga ning inimeste koolitamisega, kuidas rulluiskudel paremaks saada.

Millised on sinu parimad saavutused?
3-kordne Tartu Rulluisumaratoni võitja (2010, 2014, 2015), Eesti meister rulluisutamises ja kiiruisutamises (kokku 34 korda), 2-kordne Soome MV maratoni võitja, Le Mans 24h kiirrulluisutamise meeskonnasõidu 2. koht, 2017. aasta Ostrava kiirrulluisutamise MK etapil 8. koht, mitmekordne Eesti karikasarja (EMT Rullituur, Uus Maa Rullituur) võitja.

Kert Keskpaiga suurimateks väljakutseteks on kujunenud laskumised. Fotod: erakogu
Kert Keskpaiga suurimateks väljakutseteks on kujunenud laskumised. Fotod: erakogu

Milline hetk on olnud suurimaks väljakutseks rulluisumaailmas?
Suurimad väljakutsed on seotud laskumistega Šveitsis One-Eleven 111 km maratonil ja Engadini MK etapil. Esimesel neist oli üks kurvidega laskumine, mis üllatuseks oli öisest sajust veidi märg, kuna oli puude varjus. Sõita alla kurvilisest laskumisest kiirusel 60–70 km/h oli päris huvitav kogemus.

Engadinis oli vastupidi – sirge laskumine, aga uisutajatel näitasid grupis GPS-id kiirust ligi 100 km/h. Kogu maraton läbiti Engadinis veidi üle 51 minuti ja teeb keskmiseks kiiruseks üle 49 km/h.

Millised on sinu eesmärgid?
Täna kirjutades ei ole veel päris selge, millised saavad olema käesoleva hooaja rulluisutamisvõistlused. Hetkel on mul plaanis end igapäevaselt vormis hoida ja kui juuli-august saab Rullituuril ja Tartu Rulluisumaratonil võistelda, siis starti minna ning pingutada.
 
Kas on olnud palju kukkumisi?
Õnneks olen ma pääsenud suurematest kukkumistest ja väga tihti neid mul ei juhtu, korra aasta või paari jooksul tuleb ette.

Kui suure osa nädalast hõlmavad treeningud? 
Ettevalmistusperioodil on umbes 12-15 tundi nädalas ja võistlusperioodil kuskil 10 tundi nädalas.

Kas karantiiniaeg mõjutas trennitegemist?
Veidi mõjutas. Trennid pidi ringi tegema grupitreeningutest individuaaltreeninguteks ning jalgadele sai vähem jõudu tehtud, kuna jõusaalid olid kinni, aga üldjoontes suuri muutusi ei pidanud tegema.
 
Miks julgustaksid inimesi rulluisutamist proovima?
Vahelduseks muudele spordialadele võiks uusi asju ikka proovida. Meil on Eestis välja ehitatud korralik kergliiklusteede võrgustik ja seega saab valida väga erinevaid radu, kus sõita. Kel on võistlusambitsioon, saab tulla osalema kas Tartu Rulluisumaratonile või Rullituuri etappidele. Suvel väljas viibida ja rulluiskudel veereda ei tundugi nii halb mõte.

Kas iseseisvalt on seda raske õppida?
Sõltub suuresti inimesest. See, mis on osadele raske, on jällegi teistele kerge. Seega iseseisev õppimine ei pruugi olla raske, aga hiljem on valesti õpitud tehnikat keerulisem ringi õppida. Seepärast ma pigem soovitaks rulluisukoolitusel kasvõi korra ära käia. Koolituselt saadavad teadmised annavad kiiremini vastused küsimustele, millest kõige levinum on, et kuidas rulluiskudega pidama saada.

Milliseid soovitusi jagaksid neile, kes alustavad rulluisutamisega?
Soovitaksin valida endale korralikud rulluisud, millega saate sõidust hea enesetunde. Sõltub muidugi eesmärkidest, kas soovite niisama veereda või võistelda, aga mõte jääb samaks – rattad ja laagrid võiksid veereda ning saabas jalga sobida. Õppige selgeks pidurdamine ning alustage sõitmisega.

Mis teeb kellegist hea rulluisutaja?
Kui me räägime sportlikust poolest, siis minu jaoks on hea uisutaja tehniliselt hästi sõita oskav rulluisutaja, kes on edukas võistlustel. Kui me räägime harrastajatest, siis ma saan samuti head uisutajat kirjeldada läbi tehnilise poole. Lühidalt – rulluisutaja, kes oskab hästi ja ökonoomselt rulluiskudel veereda, teha korrektset tõuget küljelt küljele ja viia keharaskust üle ühelt jalalt teisele.

Tule ja saa osa tasuta rulluisukoolitusest!

Pole vahet, kas sõidad rulluiskudel juba aastaid või vedelevad need sul hoopis kodus nukralt nurgas – appi tuleb Rullibuss eesotsas Kert Keskpaigaga, kellega koos korraldab Viimsi Sport juunis kolm koolitust, millest on kindlasti kasu nii julgematele, kel plaanis minna Tartu Rulluisumaratonile, kui ka neile, kes alles tahaksid alustada rulluiskudel veeremisega ja ukerdada kodustel Viimsi kergliiklusteedel.

Koolitus toimub samaaegselt kahele grupile:

  • Lapsed ja algajad täiskasvanud
  • Edasijõudnud täiskasvanud

Koolitused toimuvad 9. ja 16. juunil ja on tasuta kõikidele huvilistele. Kindlasti tuleb kaasa võtta oma rulluisud, sest kohapeal laenutust ei ole.

Näeme Vimka mäe all ja paneme rullid veerema!

Täpsem info koduleheküljelt viimsisport.ee või telefonil 501 2517 (Siiri).