Viimsi huvikeskuses annab nii moejoonistamise kui ka maalimise kursusi juba kolm aastat Kadri Veisner, kes julgustab kõiki tulema proovima.

„Joonistamine sobib kõigile, kellel selle vastu huvi on ja kes pliiatsi käeshoidmisest ära ei tüdine. Kui te avastate ennast ikka ja jälle joonistamast või unistamast sellest,“ räägib õpetaja Kadri. „Mulle meeldis juba lapsena joonistada pabernukke ja neile rõivaid selga. Asi oli selles, et nõukaajal ei olnud Barbi nukke kusagilt saada ja siis tuligi ise endale joonistada paberist nukke,“ meenutab ta.

„See andis suured võimalused ka rõivaid ise disainida, sest võisid ju joonistada, mis süda lustis ja pähe parasjagu tuli. Ja vaadake nüüd mind, olen ringiga tagasi nukkude joonistamise juures!“

Nukkude joonistamise juurde viisid teda tagasi õpingud EKA moestilistika erialal. „Lõpetasin ülikooli 2014. aastal ja olen diplomeeritud moestilist. Töötan igapäevaselt stilistina ja annan nõu inimestele, kuidas end riietada, millised värvid ja lõiked ning materjalid sobivad kõige paremini. Moeteemad on mulle väga hingelähedased ning läbi selle satun ka seltskondadele stiiliõhtuid korraldama,“ räägib ta.

Õpetaja Kadrit, kes seisab toolil ja on modelliks kõigile.
Õpetaja Kadrit, kes seisab toolil ja on modelliks kõigile.

Kuidas ta aga teistele joonistamist õpetama hakkas? „Tekkis sundolukord, kui Tallinna Tööstushariduskeskuses oli vaja tulevasi rätsep-stiliste õpetada joonistama enda ideid, mida õmblema hakata. Süvenesin teemasse ülepeakaela ning lõin endale loogilise süsteemi, mis on kolmnurkadega süsteem. Kui selle selgeks saad, siis võid juba igasuguseid inimesi ja igasugustes asendites joonistada!“

Visandid jutustavad lugu
Mida tähendab moejoonistus tema jaoks? „Anna paber ja pliiats, võta asend ning ma kohe joonistan sind sekunditega. Minu joonistused ei pruugi olla nii viimistletud, kui on seda moeillustratsioonid. Tihti ei lähe ma liialt detailidesse, aga mulle meeldib lasta käsi vabaks ning joonistada, mis pähe tuleb,“ selgitab naine. „Samas anna mulle ette foto endast ja ma visandan sind moejoonisena ümber paberile. Mood ja inimesed on minu inspiratsiooniks, kuid kui sul on endal idee, siis pöördu mu poole ja teeme selle ära!“

Mida õieti tähendab see moejoonistamine? See on kiire figuuri visandamine koos rõivastega ja tihti kunstilisemas võtmes. Alguses tuleb palju harjutada hariliku pliiatsiga ning kui juba käsi jooksma hakkab, saab edasi liikuda värviliste joonistuste juurde, kus kasutatakse erinevaid vahendeid: tinti, akvarelle, akrüüle, lõiketehnikat, sütt ja pastelle.

„Igasugune erinevate tehnikate kasutamine ja läbi proovimine tuleb ainult kasuks, sest laiendab võimaluste silmaringi, seepärast soovitan alati värvipliiatsitest ikka edasi minna,“ annab soovitusi Kadri. Peale moejoonistamise kursusi saab alati omal käel ise edasi areneda kasvõi moeillustratsioonini, mis on palju rohkem viimistletud ja jutustab meile juba lugu.

Moejoonistamisel figuuriga ei saa kuigi pikka lugu juurde rääkida, aga kindlasti on ka need kunstilised teosed omaette vaatamisväärsused ning igal joonistajal tekib harjutades oma käekiri.

Kadri on saanud läbi katsetada ka väga palju erinevaid värvimisvahendeid, näiteks on ta maalinud nii akrüülide kui ka õlivärvidega. Kõige huvitavamaks peab ta akvarellvärve.

„Akvarellvärvid on kõige mängulisemad, sest värv ei jää tahkena pinnale, vaid valgub vee ja spetsiaalse akvarellpaberi toimel laiali ning ei ole alati võimalik ette ennustada, milline tulemus parasjagu tuleb,“ õpetab ta. „Muidugi saab akvarelle kasutada ka kuivemana ning täpsemalt juhtida pintslivajutusi, aga siis minu arvates kaob akvarellide võlu ära. Võlu seisnebki juhuslikkuses ja spontaansuses.“

Joonistamine turgutab spontaansust
Kadri sõnul tuleb inimestele, kes väga oma elu ja olukordi kontrollivad ning ei armasta spontaansust, taoliste värvidega proovimine ainult kasuks. „Nad saavad selle abil ennast vabamaks lasta. Üleüldiselt maalimine on teraapiline tegevus, ehk et see rahustab ja aitab välja lülitada igapäevaelu kohustuslikest teemadest ja seda on meile, kes me nii palju tööd rügame, lisaks veel kõik muud kohustused, minu arvates vaja!“

Suveti külastab Kadri alati koos väiksemate seltskondadega oma tuttavat Gülnara Tartest, kellel on tervendav aed Nõmmiku Hobihäärberis ning kelle juures aiast lilli valides saab otse neid maalida, juhendajaks on Kadri ise.

Linna kiires elutempos mõjuvad taolised üritused väga rahustavalt ja kosutavalt. „Olen väga paljusid inimesi näinud esimest korda akvarellidega maalimas ja näen, et nad saavad juba peale esimest korda pisiku sisse. Killukene kunstile pühenduda tuleb ainult kasuks ja eelarvamustega sellesse suhtuda ei tohiks. Kes mõtlevad, et oh, mis nüüd mina, pole kunagi mingi kunstiinimene olnud ja ei tea, kas oskangi, et sellise jutu võib kohe ära unustada ja tulla proovima, sest maalimiskursustel ei ole eelnev joonistamise või maalimise oskus üldse oluline,“ julgustab ta.

Tuleb lihtsalt kohale tulla ja olla avatud meeltega ning valmisolekus, et pintsel kätte võtta ja õpetaja sõnade järgi proovida. „Siiani on kõik toime tulnud ja keegi ei ole kordagi öelnud, et kahetseb. Pigem on emotsioonid positiivsed ja soovitakse aina edasi areneda. Nii et julgustan aga kõiki tulema ja seda oma nahal proovima ja, mis veel – vanusepiirangut ei ole!“

Joonistused tarbeesemetel
„Kui asusin rohkem joonistama, siis hakkasid inimesed uurima, et kas äkki saaks minu joonistusega kotti endale ja sealt tekkis idee proovida enda joonistusi veel padjale, t-särgile ja ka pusale,“ räägib naine. „Viimasel ajal olen märganud, et rohkem on hakanud inimestele meeldima idee maalitud pildiga kottidest ning mis on kõige toredam, siis osad pildid, mis on minu kursusel või üritusel inimeste endi poolt maalitud, olen aidanud kenasti kotile trükkida. Seda suurem rõõm, et ikkagi enda maalitud pilt kotil ringi käia saab! Ise tehtud ja uhkem tunne!“

4.märtsist alustab ta moejoonistamist Viimsi huvikeskuses laste- ja noortegrupiga esmakordselt, kus vanus võib olla 10-14 aastat. Sügisel saavad taas ka täiskasvanud tulla proovima. „Siiani oleme teinud segagruppides, aga kuna tempod on erinevad noorematel ja täiskasvanutel, siis püüan esimest korda noortegrupiga eraldi. Kursusel liigume ühtlases tempos, et kõik jõuaksid ilusti järgi.“

Tema käest on ka küsitud, et mis vanusest võiksid lapsed joonistama tulla. „Olen kõige nooremad võtnud vastu 9-aastasena, sest kolmnurkadega joonistamissüsteem on pisut keeruline nooremas eas ja süsteem eeldab kannatlikkust ning järjepidevust, mida mingis eas lastel juba rohkem on, et vastu pidada ja õpivõimelisem olla.“

Ta julgustab kõiki, isegi ka neid noori, kes kunstikoolides käivad, tulema proovima, sest igasugune erinev joonistamistehnika on arendav ning aitab asju näha teise nurga alt. „Ootan kõiki Viimsi huvikeskuse kursustele kaasa lööma!“