Tartu alustas kaasava eelarve korraldamist 2013. aastal. Olime küll lugenud teiste riikide kogemustest, pidanud plaane koos ekspertide, ametnike ja poliitikutega, kuid täpselt ei osanud siiski ette kujutada, mis juhtuma hakkab.

Juhtus aga palju. Kuigi algus oli paljutõotav – linlastelt laekus väga suur hulk ideid, mida kõike kaasava eelarve raha eest teha võiks, – algasid hädad pigem hääletusperioodil. Suured probleemid tekkisid tõrkuva hääletuskeskkonnaga, läbi jäi arutamata, milliste võtetega tohiks teha reklaamikampaaniad, ning selgelt sõnastamata oli, miks me seda kõike üldse teeme. 

Pärast esimest, suure kriitika saatel tehtud kaasava eelarve katsetust panime aga pead kokku nii omavahel kui ka aktiivsete linnakodanikega ning tegime kogu protsessis suure hulga muudatusi, sealjuures sõnastasime täpsemaks kaasava eelarve eesmärgid. Kuna palju kriitikat kostus selle kohta, et kaasava eelarve protsessis on liiga vähe kaasamist, tõime juurde arutelude etapi, kus ideede autorid saavad oma ideid tutvustada ning koos ekspertidega nende üle arutleda, vähendasime lõpphääletusele minevate ideede arvu, andsime igale hääletajale kuni kolm häält, leppisime ideede autoritega kokku kampaania tegemise heas tavas jne. Väiksemaid muudatusi oleme sellest ajast peale teisigi teinud.

Nüüd, kaheksa aastat hiljem, võib öelda, et tollal tehtud muudatused on end õigustanud ja kaasava eelarve protsess on võitnud linnaelanike usalduse. Seda näeb nii läbimõeldud ideede esitamisest kui ka hääletajate arvu pidevast kasvust.

Kõige rohkem on usaldust kasvatanud ilmselt see, kui elanikud oma silmaga näevad, kuidas kaasava eelarve objektid on reaalselt valmis saanud ja milliseid suuremaid muutusi need endaga on kaasa toonud. Näiteks on Tartus väga populaarne Aparaaditehase hoov, mis tehti korda kaasava eelarve toel ja kus käib nüüd väga vilgas elu. Kindlasti oli kaasav eelarve siin teatud mõttes kiirendiks, mis selle piirkonna tõeliselt elama pani. Teine näide on kaasava eelarve abil korrastatud Emajõe kaldapiire, mille juures asuvad väga populaarsed suvebaarid ja mis soojadel suveöödel kihab nagu mesilaspesa. Küllap oleks seegi koht omasoodu arenenud, aga nüüd annavad kaldapiirded sellele suveõhtute peopaigale turvalisuse ja kena väljanägemise. Rääkimata mitmetest korda tehtud koolihoovidest, mis on avatud kohalikele kogukondadele.

Kaasava eelarve õnnestumise taga ongi suuresti kodukoha arengust huvitatud elanikud ja nende head ideed. Tartu kogemuse põhjal võib öelda, et kõige suurem võidupotentsiaal on põhjalikult läbimõeldud ideedel, mille taga seisab suurem huvigrupp või kogukond. Samas on linlaste poolehoidu võitnud ka mitmed ideed, mille taga ei ole olnud eraldi huvigruppi, kuid mis on lihtsalt kõnetanud väga suurt osa elanikest – näiteks mitmed rattateede arendamisega seotud ideed või juba mainitud kaldapiire.

Ideede sisuline kvaliteet on aasta-aastalt kasvanud – järjest paremini osatakse oma ideest sündiv kasu välja tuua ning hinnata ka ideede maksumust. Kuigi me ei jäta kõrvale ka üherealisi ettepanekuid mõne objekti korda tegemise või rajamise kohta, siis parema tulemuse toovad siiski põhjalikult läbi kaalutud ja eelnevalt kogukonnas läbi arutatud ideed. Siis tuleb kogukond ka hääletamisel idee selja taha.

Väga palju esitatakse kaasavasse eelarvesse ka selliseid ideid, mille maksumus on kümneid kordi kõrgem reaalsest eelarvest. Siin tulevad mängu eksperdid, kelle roll on ideedele hinnalipik külge panna. Tihti on see päris keeruline, sest lühikeste kirjelduste põhjal on raske reaalselt maksumust hinnata, samas ei saa elanikelt oodata põhjalikke eskiise, projekte ja kalkulatsioone. Otsused tuleb paljuski teha kõhutunde pealt. Seetõttu on ka aeg-ajalt juhtunud, et ideede elluviimise etapis kaasava eelarve rahast idee elluviimiseks ei piisa. Siis peabki omavalitsus otsustama, kas jätta idee tegemata või leida lisarahastus. Tartus on mitmel juhul siiski mindud seda teist teed ja ideed ellu viidud. Viimane näide ongi tänavusest aastast, kui eelmise aasta hääletusel võitnud rattateede parendamise ideed ellu viies sai selgeks, et parema tulemuse nimel tuleks linnavalitsusel leida eelarvest lisaraha.

Üks väga oluline positiivne aspekt kaasava eelarve juures on see, et esitatud ideed on igal aastal linnavalitsusele oluliseks sisendiks selle kohta, mille pärast linlased südant valutavad. Väga paljud ideed on aastate jooksul ellu viidud ka siis, kui nad ei ole kaasava eelarve hääletusel võidukad olnud.

Kaasava eelarve rahastusel on peagi ellu viidud 12 ideed, nõnda on selle protsessi tulemus ka linnaruumis juba nähtav. Samas on kaasaval eelarvel ka vähem nähtav kasu, olgu selleks meie enda üha kasvav võimekus edukat kaasamist korraldada või tartlaste üha selgem arusaam linnaeelarve võimalustest.

Lilian Lukka
Lilian Lukka