Juba ammugi on aasta kõige pimedamal ajal Eestis tähistatud jõule ja nääre. Mis vahe neil aga on? Tundub lihtne – jõulud on Jeesuse sünnipäev ja näärid uue aasta saabumine. Kui aga hakata süüvima, siis on segadust küll.
Jõulud on muistne germaani juurtega sõna pööripäeva pidustuste kohta ja ka nimetus vanade germaanlaste kalendaarse kuu kohta, mis ümbritses pööripäeva ja aastavahetust. Ingliskeelse vaste võiks leida sõnas joy. Suure tõenäosusega oli see sõna kasutusel Eestis ammu enne kristluse saabumist. Näärid on ka muistne germaani sõna ja tähendabki uut aastat – ny jaar. Kas jõulud ja näärid ka juba enne kristlust võisid erinevaid asju tähendada, pole täpselt teada. Kalender suuresti põhjuseks, miks tähtpäevadega on kohati parasjagu segadust.
Kuidas kõik algas?
Selleks, et asjasse võimalikult suurt selgust tuua, tuleb minna ajas üksjagu tagasi. Kunagi oli planeet Maa telg püsti ja ta tiirles ümber päikese nagu kebabi lihavarras, saades ühtlaselt tule paistel sooja. See tähendas, et siin oli ka väga kuum. Nii kuum, et Maa ei jahtunud ja oli üks vedel tulemeri. Neli miljardit aastat tagasi eksles kosmoses taevakeha, mis Maaga kokku põrkas. Teadlased kutsuvad teda nimega Theia. Meie koduplaneedi telg kaldus suures avariis. Peale selle lendas orbiidile suur hulk Maalt ja Theialt pärinevat materjali, mis ajapikku koondus ja moodustas Kuu. Kuu oma külgetõmbejõuga omakorda hoiab nüüd Maad kosmoses kaldus.
Ja siis tekkisid aastaajad…
Kui nüüd Maa kihutab ümber päikese, tekitab selline viltune olek olukorra, et pool aastat näeb üks pool Maast päikest rohkem ja teisel poolel on kõik vastupidi. Selline olukord jahutab planeeti ja andis ka võimaluse elul tekkida ja eksiteerida. Samuti tekitas pooleaastane tsükkel aastaajad. Aastaaegade vaheldumine omakorda on looduses täpselt jälgitav. Talvine ja suvine pööripäev eristub eriti selgelt kõige väiksema ja pikema päiksekaare järgi. Selline eristumine on inimesele selge olnud juba lugematu hulk aastaid. Paljudel juhtudel on inimesed ajalooliselt aasta algamist ja lõppemist püüdnud sättida just ühele neist pööripäevadest ning selle sündmusega on kaasnenud suured pidustused.
…ja siis loodi kalender
Nii võinukski ju suuremad tähistamised jääda täpselt pööripäevale, aga
inimesed said nii nutikaks, et hakkasid pidama kalendreid, kus kõik päevad loetud ja lisaks kuudeks grupeeritud. Päevad tekkisid muidugi tänu maa pöörlemisele ümber oma kaldus telje. See omakorda ajas asja veidi sassi. Maa pöörleb ümber oma telje nimelt 365,25 päeva aastas ehk teeb selle ajaga tiiru ümber päikese. Veerand päeva ajab süsteemi sassi – tiirlemine ja pöörlemine ei lähe täpselt kokku ja kalendrites tekib aja jooksul segadus. See on pannud aluse mitmele kalendrireformile, kus on proovitud aasta algust pööripäevale lähemale sättida, mis aga kauaks ei toimi. Seetõttu ongi pööripäev kalendriaasta vahetusest pea alati nihkes.
Kuu omakorda teeb aastas 12 tiiru ümber Maa. Inimestele on meeldinud ka kuu järgi oma kalendrit sättida. Seal aga on jälle vimka sees, sest Kuu ei tee ka täpselt 12 tiiru aastas ja arvamine läheb omakorda sassi. Osa rahvaid kasutab isegi tänapäeval ainult kuukalendrit. Ka muistsed germaanlased kasutasid kuukalendrit. See tähendas, et nende aasta algus ei saanud samuti täpselt pööripäevale sattuda.
Me ei tea, millist ajaarvamist kasutasid muistsed eestlased. Saame küll arvata nimetatud sõnade ja ka muidu skandinaavlastega sarnase kultuuriruumi järgi, et olukord võis olla sama. See tähendab, et jõul ja näär võisid juba muistsetel aegadel tähendada erinevaid tähtpäevi ja pööripäev ning uus aasta ei läinud kokku.
Jõul – pidu
Lahendus on muidugi lihtne. Tuleb pidutseda ja tähistada terve pikema perioodi. Nii tähistavadki jõulud eri rahvastel ja aegadel oluliselt pikemat perioodi. Talvise pööripäeva pidustused on olnud alati suuremad ja meeleolukamad kui suvise pööripäeva omad. Talvel oli palju hõlpsam pidutseda, kuna teistel pööripäevadel oli vaja tööd teha. Pimedas talves aga tööd suurt teha ei saanud ja põllumajanduses liiga palju talviseid töid polnudki. Samuti on just pime aeg see, mil inimene vajab meelelahutust trööstiks pimeduse ja külma vastu.
Kristlikud jõulud
Millal hakati tähistama jõule 25. detsembril Jeesuse sünnipäevana, pole täpselt teada. Ilmselt kuskil kolmandal sajandil. Arvatavasti ta ise oma sünnipäeva sel kuupäeval ei pidanud, aga see polegi oluline. Oluline on teda esile tõsta ja tänada. Vastavalt sellele, kui tähtis on kultuuriruumis sünnipäev, on pühade seas tähtsad ka kristlikud jõulud. Näiteks õigeusu kirikus on ülestõusmispüha olulisem kui jõulud. Osad kristlased aga ei pea jõule üldse. Jõulud Kristuse sünnipäevana on andnud nendele pühadele meie kultuuriruumis olulist headusekultust ja helgust.
Seega tuleb varsti hangud aita viia ja pühitsema hakata. Ja seda pikalt. On ju vaja tervitada jõuluvana, kes on riietatud kristliku pühaku Nicolause punasesse piiskopimantlisse, kannab Odini habet ja sõidab saamlaste müütiliste taevaste põhjapõtradega. Samuti on vaja tõsta toost vana aasta lõppemise ja uue aasta algamise puhul. Veel võiks tänada Päikest, Maad, Kuud ja muidugi purunenud taevakeha Theiat.
Ilusat jõulu- ja nääriaega!
