Viimsi huvikeskuse täiskasvanute huviringide seast leiab kaks omapärase ning huviäratava nimega treeningut: qigong ja shindo – üks pärit Hiinast, teine Jaapanist. Mida need endast kujutavad ning kes on need treenerid, kes õpetavad neid niivõrd kaugelt saabunud treeninguid?

Qigong: lõdvestu ning sinus vallandub energia

Qigongi treener Riina Hein on Hiina tervisevõimlemist (qigongi) õppinud selle päritolumaal – Hiinas. Sealt tõi ta Eestisse kaasa omandatud teadmised ja oskused, mida ka siinsetele huvilistele õpetab.

Mis on qigong?
Hiina tervisevõimlemine (qigong) on aastatuhandete vanune kehaasendi ja liikumise, hingamise ja meditatsiooni süsteem, mida kasutatakse tervise, vaimsuse ja võitluskunstide treenimiseks. Juba ammustel aegadel on Hiinas kehalisele heaolule tähelepanu pööratud. Kehasse suhtutakse kui energeetiliselt toimivasse struktuuri, mida tuleb märgata, muutes seda tugevamaks ja hoida see tasakaalus. Tõhusad tehnikad, mis on läbinud üle 3000-aastase ajaproovi, rahustavad vaimu ja keha ning suurendavad energiat, aeglustades ka vananemisprotsessi. Lisaks harjutustele õpetatakse ka lihtsat enesemassaaži.

Tänu treeningule õpid olema tavaelus lõdvestunud. Tulemusena ei ole kogu aeg õlad ja selg pinges ning õpid oma keha just nimelt tunnetama, mitte tundma. Tunneme me seda juba nagunii, aga oluline on seda osata ka tunnetada. Näiteks puusaringe tehes ei liigu mitte põlved, vaid ainult puusad. Meil on nii palju erinevaid kehaosi, mida me ei pane tähele, ning alles trennis hakkame nendest aru saama. Kõik tehtud harjutused loovad uusi sidemeid ka meie ajus. Hakkame ennast tervikuna tunnetama.

Räägi natukene endast kui treenerist, kuidas jõudsid qigongi treeninguteni?
Tänaseks olen tegelenud Hiina tervisevõimlemise erinevate vormidega (taiji ja qigong) 22 aastat. Eelnevalt tegin ainult taijid, kuid 2005. aastal, mil Hiina meister Xu Mingtang tuli Eestisse, alustasin Zhong Yuan Qigongi praktiseerimist. 2007. aastal läksin meistri juurde Hiinasse, seal läbisin ka treeneri kursuse ja eksami. Qigongil on tegelikult väga palju erinevaid koolkondi. Kodumaale naastes võtsin õpitu endaga kaasa ning hakkasin siin treeninguid andma.

Katseta 3000 aastat vanu tõhusaid tehnikaid. Fotod: Anne-Mari Visnapuu
Katseta 3000 aastat vanu tõhusaid tehnikaid. Fotod: Anne-Mari Visnapuu

Milline oli esimene samm enne treeningutega alustamist Eestis?
Enne kui ma hakkasin treeninguid andma ja teisi õpetama, mõtlesin, mida enne energiaharjutuste tegemist oleks vaja inimesele, kes tuleb töölt, on pinges ja väsinud. Sain aru, et kõigepealt on vaja inimestele õpetada oskust oma keha lõdvestada ja avada energiakanaleid, et energia (qi) saaks kehas vabalt voolata, ning seejärel asume spetsiifilisemate energia kogumise harjutuste juurde. Hiina meditsiini mõistes, vajutades akupunktuuri punktidele ning seejärel tundes valu, tähendab, et seal on energia liikumine blokeerunud. Kuid seda on võimalik uuesti liikuma saada erinevate meetoditega ja enesetervendamise (qigongi) harjutused on üks nendest.

Hiina meditsiinis peetakse hea tervise aluseks eluenergia qi vaba ja takistusteta voolamist nii meie kehas kui ka meid ümbritsevas keskkonnas.

Mida inimene trennist saab?
Qigong on tõhus keha vormishoidmiseks ja hea praktika teadveloleku harjutamiseks.

Inimene saab treeningutest lõdvestunud toonuses keha ja rahuliku meele, et jaksata selles kiires maailmas edasi toimetada. Treeningutel õpime tunnetama lõdvestuse ja pingutuse vahet ja märkama, millises seisundis keha erinevad osad igal hetkel on ja kuidas neid aidata.

Kõigepealt teeme qigongi treeningutel harjutusi ja õpime vajutama olulisi akupunktuuri punkte (õlapesad, randmed, puusad, labajalad, alaselg jne), mis aitavad meie keha kõige kriitilisemates kohtades energia liikuma saada. Need harjutused on lihtsad ja igaüks on neid kunagi koolis teinud. Vahe on aga selles, et me teeme neid harjutusi väga aeglaselt ja täie tähelepanuga. Selliselt tunned nagu polekski midagi teinud, aga sul on siiski kuum nagu oleksid jõusaalis trenni teinud. Väga olulised on harjutused jalgadele, eriti reitele, et need lihased saaksid tugevaks ja suudaksid lõdvestunult seista. Treeningutes õpime ja harjutame seismist ja istumist erinevate harjutuste juures. Õige istumine ja seismine aitab meil püsida pidevalt terve ja ergas. Väga oluline on ka hingamine ning see, et inimene õpiks sügavalt hingama. Selle edendamiseks teeme tunnis ka kõhuhingamist.

Meie treeningus on tähtsal kohal ka sügavad meditatiivsed harjutused, kus teeme tööd energiatega neid kasvatades, tugevdades ja liikumises hoides. Meie treeningutes osalenud inimesed on öelnud, et see on olnud nende ainus aeg nädalas, kus nad on saanud täielikult olla iseendaga nii, et mitte ühtegi liigset mõtet ei ole peas, sest kogu tähelepanu on suunatud oma keha erinevatele kohtadele. Hiinlased ütlevad: „Seal kus on Sinu mõte, sinna läheb Sinu energia. Kuhu läheb Sinu energia, sinna läheb Sinu veri.“ Treening aitab sul oma keha õppida nägema ja kuulama. Sa pead tunnetama liigutusi ja seda, et oled lõdvestunud olekus ja aju on tühi ning peas ei ole mitte ühtegi mõtet.

Meil on käed-jalad tööd täis ning arvame, et suudame väga palju teha. Tegelikult on meil iga päev ja kogu aeg vaja teha valikuid. Valikuid, et mis on ikka päriselt vajalik ja mis ei ole. Qigongi treening on ka üks valikutest, mis toob meile hea tervise ja rõõmsa ning rahuliku meele.

TOIMETAJA OSALES TREENINGUL:
Riinaga kokku saades ning laua taga intervjuuga alustades märkasin, et meie istumisasendid on väga erinevad. Mina istun alati enda jaoks vabalt, nii nagu on kõige mugavam, enamjaolt jalg üle põlve ning selg mitte just kõige sirgemalt. Riina istumisstiil on aga vastupidine: sirge selg ning jalad vastu maapinda, põlvedest täisnurga all. Esmapilgul tundus mulle tema asend pigem ebamugavavõitu, kuid olin väga üllatunud, kui kuulsin, et vaid selliselt istudes oled pingetest vaba. Seda kuuldes sättisin end kõhklemata koheselt samamoodi toolile, kuid õige asendi hoidmine on alguses raskem kui arvata oskasin, sest see peab just tulema loomulikult, mitte olema sunnitud.

Treening ise oli väga omapärane ning minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Olen pigem harjunud spordiklubide rühmatreeninutega ning kiirete treeningtempodega. Üllatusin, et saan keha soojaks ka, kasutades mõttejõudu, ilma et rakendaksin energilisi liigutusi. Kindlasti oli minu jaoks väljakutseks keskenduda vaid oma kehale ning mitte mõelda trenni ajal ebavajalikule, et hoida pea puhtana.

Järgneval päeval tundsin end rohkem lõdvestunult ning ees ootas mind eksam koolis. Leian, et tegin nii keha kui ka vaimu jaoks suure teene, käies mitme tassi kohvi joomise ning kodus närveerimise asemel hoopis eelneval õhtul pingeid madaldavas treeningus.

SHINDO: vabasta keha ja meel pingetest

Shindo treener Aive Märtson ei kujutaks enam elu ilma shindo venitus-, hingamis- ja massaažiharjutusteta ettegi. Need Jaapanist pärinevad harjutused on saanud tema igapäevaelu osaks.

Mis on shindo?
Shindo koosneb kolmest osast: venitus, hingamine ja massaaž. See harjutustesüsteem sündis Jaapanis. Idamaise tava kohaselt käsitleb shindo inimest kui tervikut. See on ideaalne tagamaks igapäevaelus tasakaalu ning hoidumaks tervisehäirete eest.

Treeningu eesmärk on vabastada keha ja meel sinna kuhjunud füüsilistest ja emotsionaalsetest pingetest ning saavutada keha ja meele tasakaal. Ka füüsilisel pinnal on venitusharjutused igati kasulikud. Need aitavad hästi tugiliikumisaparaadi vaevuste ja liigeseprobleemide puhul. Läbi shindo venitus- ja hingamisharjutuste ning massaaživõtete mõjutatakse inimkeha läbivaid 12 energiameridiaani. Treening aitab tasakaalustada keha, hinge ja vaimu, hoides energiamediaanid avatuina.

Räägi endast. Kuidas jõudsid treeningute andmiseni?
Mina olen tänaseks päevaks tegelenud shindoga 7-8 aastat. Treeninguni jõudsin läbi oma kauaaegse Pilatese treeneri, kelle juures olen käinud trennis juba 1990. aastast. Pilatese treeningu lõpus nagu ikka, tehakse venitusi. Seekord olid aga venitused teistsugused, mõnusad ja rahustavad. Püüdsin neid isegi meelde jätta, et kodus järgi teha. Uurisingi temalt, et mis need on. Selgus, et ta on asunud shindod õppima ja praktiseeris neid kohe ka meie peal. Nii ma selle n-ö pisiku saingi ja mõni aeg hiljem läksin ka ise seda õppima.

Shindo areng baseerub tuhandete aastate tagusel tarkusel.
Shindo areng baseerub tuhandete aastate tagusel tarkusel.

Kuidas näeb välja selle treeneriks õppimine?
Alguses läbitakse lühikursus ning seejärel saad endale assistendi paberid. See tähendab, et võid hakata tegema treeninguid. Pikem õpe, et instruktoriks saada, võtab ikka mitu aastat. Kuid kui see on läbitud, võid teha veel lisaks ka massaaže ja teisi juhendada. Eksamid võtab vastu sensei (jaapani keeles õpetaja) isiklikult.

Kuidas sai shindo alguse?
Shindo sündis Jaapanis 1980. aastate algul sensei Kazuko Kuratomi vajadusest leida abi oma tütre astma ja allergia raviks. Otsinud asjatult abi ja vastust arstidelt, jõudis ta otsuseni otsida lahendust oma lapsepõlveaegsetest kogemustest. Ta leidis sealt puudutuse ja soojuse. Ühelt ida traditsioone käsitlevalt konverentsilt leidis ta raamatu jalgade massaažist ning selle tähendusest inimesele. Kuratomi proovis neid võtteid oma tütre peal iga päev ning mingi aja möödudes hakkas tütar tervenema ja paranes täielikult. Ajapikku on shindost välja kujunenud laiaulatuslik ja mitmekülgne, ent samas lihtne eneseabi- ja enese korrashoiumeetod igas vanuses ja erinevas füüsilises vormis inimestele. Meetodina on see pidevalt arenev ja täiustuv ega ole seotud ühegi filosoofilise või usulise vooluga. Meetodi väljaarendaja sensei Kazuko Kuratomi pidev enesearendamine ja õppimine julgustab avatusele kõige uue omandamise suhtes. See toob ka meetodile juurde uusi teadmisi, vorme ja võimalusi. Ta on sukeldunud oma uurimustes sügavale Jaapani kultuuri unustatud juurteni, mis ulatuvad Jomoni perioodi välja (810 000 e.Kr.). Nii võimegi öelda, et shindo areng baseerub tuhandete aastate tagusel tarkusel. See oli rahu aeg, kui inimesed elasid harmoonias nii üksteisega kui ka neid ümbritseva loodusega, see on ka shindo juurteks. Jomoni periood oli viljakas kunstile, eriti keraamikale. Meridiaane venitavad harjutused jäljendavadki selleaegseid mustreid, kujutades Jomoni-aegset nägemust maailmast ja uskumust looduse ja inimestevahelisse jätkuvusse.

Kuidas jõudis see Eestisse?
Shindo jõudis Eestisse tänu tollele jaapanlannale. Ta alustas Soomest ning tutvustas sealsetele elanikele shindod. Seal võeti ta hästi positiivselt vastu ning see julgustas teda ka üle lahe Eestisse tulema. Kusjuures ta kiidab, et eestlased on tunduvalt paremad shindokad kui soomlased. Eestis käib ta kord aastas ning tuleb siia iga kord uute tarkustega ja täiendustega, tänu millele saame ka meie end muudkui arendada.

Treeningu nimi võib ehmatada nii mõndagi…
Täiesti tõsi, kuigi mina leian, et tähtis pole mitte kest vaid sisu. Samas, kui oleks pannud treeningu nimeks lihtsalt venitustunnid, oleksid võib-olla mõned ära ehmatanud, sest shindos käivad ju ka mehed. Pole oluline, kui palju sa venid, sest meie kehad on ju erinevad. Oluline on see, et venituses olles tunned, et keha hakkab avanema. Ja trennist minnes tunned, et keha on lahedam ja kergem kui tulles. Sügav ja rahulik uni on kauba peale.

Veel midagi huvitavat treeningu kohta?
Muideks, shindost jääb sõltuvusse. Keha harjub sellega ära. Kui ma näiteks lähen puhkusele, siis vahel juhtub, et esimestel päevadel tunnen ennast veidi kehvasti. Pea on uimane ja keha kuidagi vastik. Käid ringi nagu siil udus. Kui lõpuks taipad, et äkki teeks mõned venitusharjutused, siis tõmbab kohe pildi klaariks ja enesetunne taastub. See on selline huvitav tunne nagu oleks saanud energialaksu, aga ilma lisaainet tarvitamata.

HOIATUS! SHINDO TEKITAB SÕLTUVUST!

TOIMETAJA KOMMENTAAR SHINDO TREENINGULT:
Võrreldes shindo treeningut qigongiga, mõistsin kohe, et shindo on energilisem ning seetõttu suutsin ka kiiremini treeningusse sisse elada.

Sügav hingamine on see, mis venituse tõhususe tagab ning seetõttu oli üks olulisemaid tegevusi jälgida venituste ajal oma hingamist. Õiget hingamistehnikat tuletas treener ka mitmeid kordi meelde. Meeldetuletused olid minu jaoks igati vajalikud, sest tihtipeale on venituse ajal raske hingamist kontrollida või ununeb see üldse mingiks ajaks ära, näiteks põhjusel, et keskendusin liigselt hoopis keharaskuse jagamisele venituse ajal. Tihtipeale tuli venitusharjutuste puhul keharaskus jagada nii, et keha toetuks vaid ühele jalale või käele ning ülejäänud jäsemed toetuksid vabalt, ilma raskuseta. Harjutuste ajal kogesin, et ei ole just kerge jaotada keharaskust nii nagu treener ette ütleb, sest tihtipeale tahab keha käituda sedamoodi nagu meile endile kõige mugavam.