Kui vallavanema Illar Lemettiga möödunud augustis Miidurannas „Külavanemal külas“ lugudega alustasime, ei teadnud keegi täpselt, millal vallale ringi peale teha jõuame. Täna saab öelda, et eesmärk on täidetud.
Haabneeme puhul otsustasime muude külaskäikudega võrreldes asjale läheneda teisiti ja vaadata pigem tulevikku. Lähtusime teadmisest, et mureküsimused on vallavalitsusel hästi teada, nende lahendamisega tegeletakse pidevalt ning kohtumisi elanikega tuleb lähiajal mitmeid. Ka on Haabneemega seonduvast Viimsi Teatajas päris palju kirjutatud. Nii kohtusime enne jaanipäeva Viimsi valla noortega ja arutasime peamiselt aleviku tulevikuga seonduvaid, aga muidugi ka muid küsimusi. Teejuhtideks olid Elis Kaev (16), Elisabeth Juhansoo (16) ja Diana Kutšerova (15).
Fakte Haabneeme kohta
Haabneeme, Viimsi keskus, Haabneeme keskus või Viimsi süda leidis esmakordselt mainimist aastal 1271 nimega Apones. Nõukogude okupatsiooni ajal sai Haabneemest S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi keskus. Täna asuvad siin meile nii tuttavad Viimsi ja Haabneeme kool, Viimsi gümnaasium ja ka mitmed lasteaiad. Samuti ei saa üle ega ümber paljudest vaba aja veetmise võimalustest, mida Haabneeme alevik pakub. Siit leiame spordikeskused, raamatukogu, noortekeskuse, äri- ja kaubanduskeskused, spaa, kino, söögikohad, Rannapere pansionaadi ja eakate päevakeskuse, tervisekeskused ning muudki. Lisaks kõigele elab Haabneemes 6894 (01.07.2021 seisuga) viimsilast. Ühtlasi on tegu valla suurima alevikuga.
Jalutuskäik kaardil
Kuna Haabneeme on kõigile osapooltele tuttav ja õues on mitmendat päeva üle 30 kraadi palavust, otsustasime jutuajamist alustada äsja avatud Uulitsas. Vallavanemal on kaasas kaart „Roheline jalakäijasõbralik Haabneeme“, mida mööda järge ajades saavad kõik vestluses osalejad selge ülevaate, millisest Haabneeme piirkonnast täpselt jutt käib ja kus see kaardil asetseb. Vallavanem selgitab, et hetkel on käimas Haabneeme ja lähiala üldplaneeringu koostamine, eskiislahendusega on olnud võimalik tutvuda alates jaanuarikuust ning kuni sügiseni on oodatud kõigi vallaelanike ideed ja ettepanekud, et kujundada alevik just selliseks, millisena kogukond seda näha soovib. Ees ootavad ka erinevad kaasamisüritused.
Haabneeme peatänavaks on noorte arvates Randvere tee. „Välja on töötatud Randvere tee eskiislahendus. See on visioon looduslähedasest ja inimkesksest peatänavast, mille elluviimise käigus istutatakse palju uusi puid, uuendatakse haljasalad, rajatakse mitu puhkeala, paigaldatakse 100 pinki ja 100 jalgrataste parkimiskohta jpm. Peatänava projekti esimese etapi elluviimine algab tegelikult juba käesoleval aastal,“ selgitab Illar Lemetti.
Noortele rohelise peatänava idee meeldib. Nad leiavad, et Haabneeme alevikku peab jääma võimalikult suur roheala. Kogu vestluse jooksul toonitavad tüdrukud, et rohealad Viimsis tervikuna on neile olulised.
„Meie kõigi ülesanne on seista selle metsa eest, mis on alles ja millele kehtiva üldplaneeringuga või selle muudatustega pole muud sihtotstarvet määratud. Vald vajab uut üldplaneeringut, mis tagaks ka metsadele vajaliku kaitse,“ leiab vallavanem.
Muuhulgas on ta koos kolme külavanemaga juba mitmel korral arutanud ideed, mille kohaselt Viimsi poolsaare keskel olev roheala, mis kuulub riigile, võiks tulevikus olla munitsipaalrahvuspark. Metsade kaitsel on vallavanema kindel toetus ja selle ideega kavatsetakse kindlasti edasi tegeleda.
Jõuame ka selleni, et Viimsi gümnaasiumi kõrvale on ette nähtud maa spordikompleksi rajamiseks. „Esialgsed arutelud võimaliku spordikeskuse rajamise üle on alanud ning kui vallavolikogu ühel hetkel idee elluviimiseks rohelise tule annab, pakutakse kaasarääkimise võimalust kõigile huvilistele,” räägib vallavanem.
Transpordi head ja vead
Kui liigume edasi valla transpordi teemade juurde, leiavad noored, et bussiliiklus Haabneemest pealinna on hea. Neile meeldib, et lisaks bussile 1A liiguvad Tallinnasse veel näiteks 174 ja 114. „Need on väga mugavad liinid, sest sõit linna kestab umbes sama kaua kui 1A bussiga, aga need on sageli tühjemad,” sõnavad noored ühiselt. Paraku on noortele jäänud mulje, et vanemad inimesed ei tea peale 1A bussi teisi liine, millega linna saab. „1A on nii kaua olnud ja teiste liinidega ei ole nad harjunud sõitma,“ arvavad nad.
Nii ei näe tüdrukud ka põhjust, et vald ja Tallinn peaksid trammiliini kaudu ühenduses olema. Põhiline argument on see, et siis ehitataks sõiduteed laiemaks, mis omakorda vähendaks rohealasid.
Küll aga leiavad neiud, et valla siseliinidel on mõnedes piirkondades liiga hõre graafik. „Jääd ühest bussist maha, pead tükk aega teist ootama,” põhjendavad nad. Käiakse ka välja idee, et liin 114 võiks läbi sõita ka Leppneemest ja Kelvingist, kuna buss läheb otse linna ja oleks kasutajatele mugavam.
Tüdrukud tunnevad huvi ka ühistranspordi reaalaja infosüsteemi ehk elektrooniliste tabloode kohta, mis näitaksid, kas buss on juba peatusest läbi sõitnud või alles sinna poole teel. „Selliseid tabloosid on kavas hankida,” kinnitab vallavanem ja lisab, et bussigraafikuid vaadatakse pidevalt üle, et neid kasutajatele võimalikult mugavaks muuta. Tegureid, millistega tuleb arvestada, on aga palju.
Ka jalgrattaga sõidavad noored sageli. Nad leiavad, et Viimsi teed on jalgrattasõiduks heas korras. Kuigi näiteks rannas võiks olla rohkem katusealuseid jalgrattaparklaid.
Viimsis saab hea hariduse
„Viimsi riigigümnaasium ehitati liiga väike,“ on noored taaskord ühel meelel. Nad leiavad, et kool peaks saama juurdeehituse. Mitme väikese kooli rajamine ei ole lahendus.
Vallavanem on mõttega nõus ja ütleb, et pakkus juurdeehituse idee välja ka Viimsit külastanud haridus- ja teadusministrile, kellel paistis mõte meeldivat. Enne võimaliku juurdeehituse rajamist aga pakub vald omalt poolt riigile abi täiendavate ruumide näol. Nii on alates 2022. aasta sügisest võimalik gümnaasiumikohtade arvu suurendada, kui osa tunde viiakse läbi Artiumi ruumides. Juurdeehitus oleks aga pikaajaline lahendus ja vald on valmis riigiga, kes on gümnaasiumi omanik, igakülgset koostööd tegema, et mõte kiiresti ellu viidaks.
Sel aastal aga pääsesid kõik heade tulemustega põhikooli lõpetanud s.t lävendi ületanud Viimsi noored, kes seda soovisid, gümnaasiumisse õppima. Kui järgmisel aastal kohti lisandub, siis olukord kindlasti ei halvene.
Noored usuvad, et Viimsi koolidest saab hea põhihariduse, kuna teavad mitmeid eakaaslasi, kes pärast 9. klassi said sisse Tallinna eliitkoolidesse.
Õpilased jälgivad sotsiaalmeedias hariduse teemalisi tuliseid arutelusid ja toovad välja, et tihti rõhutatakse seda, kui noor soovib Viimsi gümnaasiumis oma õpinguid jätkata, kuid sisse ei saa, kuid vähem räägitakse sellest, et on ka neid, kes saavad gümnaasiumisse sisse, kuid otsustavad oma kohast mõne teise kooli kasuks loobuda.
Ühiselt leitakse, et Viimsi gümnaasiumil on väga hea maine, miks muidu nii paljud soovivad just siia kooli õppima tulla.
Samuti leiavad tütarlapsed, et kõik ei peagi oma kooliteed gümnaasiumis jätkama, valikus on ju ka kutsekoolid. Nad usuvad, et millalgi trend gümnaasiumi pääseda muutub ning kutsekoolide populaarsus kasvab.
Noored on ka kursis, et sel aastal on erinevad haridusteemad saanud Viimsis palju kajastust. Vallavanema sõnul on selleks mitu põhjust. Käimas on haridusaasta, vallavalitsuse eestvedamisel koostati hariduse arengukava ja on tehtud mitmeid vajalikke investeeringuid.
Artiumit ootavad kõik
Kui räägime kultuuri- ja hariduskeskusest Viimsi Artium, siis noorte sõnul ootavad seda kõik, sealhulgas väikeste laste vanemad, kes soovivad oma järeltulijatele head huviharidust anda.
Artiumi puhul on, mida oodata. Sellest kujuneb uus haridus- ja kultuuritempel, kus tegevust jätkub varahommikust hilisõhtuni ja seda kõigile viimsilastele. Ennelõunal saavad uue maja võimalusi ära kasutada kõigi üldhariduskoolide õpilased, õhtupoolikul aga huvikoolid ja -ringid. Õhtuti hakkavad Artiumi suures 500-kohalises ja väiksemates saalides toimuma kontserdid, teatrietendused ning muud kultuuriüritused. Noored, kes on suured Viimsi kino külastajad, usuvad, et ka neist saavad Artiumi valmides keskuses toimuvatest kultuurisündmustest osavõtjad.
Haabneeme plussid ja miinused
Noored leiavad, et erinevad keskused ja sealsed poed, söögikohad ja meelelahutusasutused on viimsilaste elu paremaks teinud. „Nüüd on siin huvitavam ja rohkem võimalusi aja veetmiseks ilma, et selleks tuleks Tallinna sõita,“ räägivad tüdrukud.
Suurt kaubamaja nad siiski Viimsisse ei soovi. Peamiseks põhjuseks on see, et siis tuleks koduvalda veelgi rohkem võõraid inimesi ja nad usuvad, et nõnda kaoks ära ka valla tunne ja Viimsi muutuks rohkem linna sarnaseks. Noored ei näe probleemi sõita vahel bussiga pealinna ja osta kaupa, mida Viimsi ei müüda. Esmavajalik on aga juba praegu olemas.
Siiski tunnevad nad koduvallas puudust kohvikutest, kus oleks võimalik niisama, ilma sööki tellimata istuda. „Tihtipeale, kui ilm on halb, süüa ei soovi, pole kohta, kuhu lihtsalt rääkima minna,” kurdavad neiud.
Kohvikud on suhtlemiseks head kohad, aga loomulikult loodavad nende pidajad, et tarbitaks ka pakutavaid teenuseid. Viisaka suhtlemise kohana tulevad muidugi arvesse ka noortekeskus ja raamatukogu. Ka Artiumi kohvikut võib tulevikus ette kujutada paigana, kus saavad kokku eri põlvkondade haridus- ja kultuurihuviga inimesed.
Haabneeme ja kogu Viimsi valla kõige suuremateks plussideks peavad noored inimesed imelist loodust ja mere lähedust. Eriliselt tõstetakse esile turvalisus. Kui 15-aastane noor ütleb, et Viimsi on ainuke koht Eestis, kus ta tunneb end täiesti turvaliselt, kõlab see juba nii suure kiitusena, et rohkemat polekski vaja. Kuid tegelikult on asju, mida esile tuua, veelgi. Näiteks mainivad noored positiivsete kohtadena Haabneeme randa, jalgpallistaadioni ja Atlantis H2O Aquaparki.
Ka sportimisvõimalustega on neiud rahul. Nende meelest tegutseb vallas piisavalt palju erinevaid spordiklubisid, puudust ei ole spordi- ja jõulinnakutest, avalikest jalg- ja korvpalliplatsidest ning matka- ja terviseradadest.
Küsimusele, kas nad näevad oma tulevikku Viimsiga seotult, on vastused erinevad. Kaks neiut leiavad, et sooviksid täiskasvanuna Viimsis elada. Üks arvab, et iseseisvat elu võiks alustada Viimsis, nii on vanemad häda korral kiiresti võtta, kuid aja möödudes võiks ära kolida ja poolsaar jääks pigem lapsepõlvepaigaks, kuhu on alati hea tagasi tulla.
Kuidas liigub info vallas toimuva kohta?
Muidugi liigub kõige kiirem info ikka suust suhu, kuid alahinnata ei tasuks ka sotsiaalmeedia võimu. Enamus uudiseid tuleb just Facebooki kaudu. Noored leiavad, et kui info pole nendeni jõudnud, siis on üritusele või sündmusele vähe reklaami tehtud.
„Viimsi vabaõhumuuseumis toimub palju ja on näha, et nad pingutavad,” sõnavad nad ja ütlevad, et võtavad ise suurematest üritustest ka aktiivselt osa. Mõisaparki aga satuvad noored pigem harva. Jalutamas nad seal siiski aeg-ajalt käivad, kuid soov oleks, et pargis toimuksid tihedamalt üritused, nagu oli näiteks „Viimsi 100“, kus tüdrukud ka osalesid.
Selgub, et noored loevad ka Viimsi Teatajat. Rohkem võetakse kätte paberlehte ja vähem kasutatakse viimsiteataja.ee digilehe lugemise võimalust. Teemad, mis neid lehes huvitavad, on eelkõige seotud noortega. Näiteks pakub huvi eakaaslaste tunnustamine ja kohvikutepäeva eel erinevate kohvikute loetelu.
Viimsi valla kodulehel viimsivald.ee on noored käinud vaid mõnel üksikul korral, sest otsest vajadust teenuseid tarbida pole olnud, kuid lehe olemasolust on nad teadlikud ja usuvad, et vajadusel oskaksid ka sealt vajalikku infot otsida.
Ka valla juhtimise, valimistulemuste ja teiste valda puudutavate poliitiliste teemadega arvavad noored end pigem kursis olevat: „Vanematega saame sellistel teemadel rääkida või loeme sotsiaalmeediast, seal on kõik olemas.“ Samuti arutatakse poliitilisi teemasid nii noortevolikogus kui ka õpilasesinduses.
Suvine kohtumispaik on Haabneeme rand
Kui jõuame ringiga Haabneeme randa, on esimese hooga keeruline parkimiskohta leida. On loomulik, et päeval, mil siin on mõõdetud õhutemperatuuriks 33 ja veetemperatuuriks 21 kraadi, lõpetame ka meie oma ringkäiguga just rannas.
Meid kostitab rannakohvik Wöör oma suviste jookidega ning seal kohtume ka haridus- ja noorsootöö komisjoni liikme Riina Aasmaga. Ka Riina vestleb noortega ning leiab, et me ei teadvusta endale igapäevaselt, kui hea elu meil tegelikult poolsaarel on. Ta ise toob välja Karulaugu terviseraja, head tingimused meresporti harrastada ja võimaluse teha rulluiskudega Viimsile peale suur ring, ilma et see ohtlik oleks. „Seda kõike peame me nii loomulikuks,“ võtab ta kokku.
Viimasena puudutame kliimaküsimusi. „Need teemad on meile olulised, sest see on meie tulevik, kus tahame elada,“ on selge kokkuvõte noorte poolt. Selgub, et nende ealiste hulgas räägitakse palju plastikust, prügi sorteerimisest ja loomadest, kes lähevad kõigile korda: „Osad noored reaalselt soovivad midagi teha, kuid tuleb tõdeda, et mõned räägivad kaasa vaid seetõttu, et kõik teised ju räägivad.“
Vallavanema sõnul oli vallavolikogu juunikuu istungil esimesel lugemisel kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis nüüd ootab vallarahvalt ettepanekuid. Ka noored on oodatud kaasa rääkima.
Siin rullibki jutulõng end kokku ning aeg on teha grupipilt. Ees ootab ilus suvi. Noortelt saadud mõtted ja ideed võtab vallavanem endaga kaasa. Loodetavasti oli kohtumisest kasu mõlemale poolele ja ka noored said valla tegemistest selgema pildi.
Arvamuskoosolek Haabneeme ja lähiala üldplaneeringu teemal
Juuni lõpus toimus Viimsi vallavalitsuse korraldatud arvamuskoosolek „Viimsi valla keskuse visioon ja arenguperspektiivid, koostades Haabneeme ja lähiala üldplaneeringut“. See oli viimsilaste jaoks täiendav kaasarääkimise võimalus Haabneeme ja selle lähiala tuleviku osas.
Sündmus korraldati maailma kohviku stiilis, kus igal osalejal oli võimalik kaasa lüüa kolmes tema jaoks kõige olulisemat teemat arutanud ümarlauas ehk „kohvikus“. Kokku oli arutelu all kümme teemat: rannaala, Haabneeme elanike arv, elu Haabneemes 50 aasta pärast, Viimsi keskväljak/kesktänav, valla veeprobleemid, transpordiühendus Tallinnaga, elu 25 aasta pärast Miidurannas, rohealade säilitamine, hariduse tulevik ning ehitusmahud tulevikus.
Muret tunti elanike juurdekasvu ja maakasutuse seisukohalt lisanduvate korterelamute pärast. Sooviti, et rohealade osakaal keskuses kasvaks. Leiti, et kui rahvarav suureneb, siis süvenevad transpordiprobleemid eelkõige Tallinna suunal, rääkimata haridusega seotud teenuste pakkumisest. Välja toodi mõte ettevõtluse kasvatamise suunal ehk selle asemel, et elanikke juurde tuua, võiks olemasolevatele elanikele pakkuda äri- ja büroopindu kohapeal töötamiseks. Põnev ettepanek oli keskväljaku lahenduse osas rahvusvahelise arhitektuurikonkursi korraldamine. Samuti leiti, et oluline oleks läbi viia veemahtude teemaline uuring enne erinevate planeerimisprotsesside algatamist, aga tähelepanu tuleks pöörata ka vihmavee teadlikumale kasutamisele. Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et viimsilased soovivad seista tarkade planeeringute, rohelise elukeskkonna ja Haabneeme rannaala säilitamise eest.
„Soovin tänada kõiki osalejaid aktiivse osavõtu ja väga asjaliku arutelu eest. Kindlasti ei olnud tegu viimase sarnase kaasamisüritusega, aga kui on neid, kes soovivad vahepealsel ajal oma ideid näiteks vallavanemaga arutada, siis palun võtke kindlasti ühendust,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Vald ootab kõiki kohvikute laudkondi, aga ka teisi kaasamõtlejaid oma ettepanekuid ametlikult esitama – nii muutuvad need planeerimisprotsessi osaks. Ettepanekuid on võimalik esitada kuni Haabneeme ja lähiala üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku lõpuni 31.10.2021, saates need allkirjastatuna e-posti aadressile info@viimsivv.ee või tuues paberkujul Nelgi tee 1, Viimsi.
Fotod: Moonika Oras ja Merilin Piirsalu
