Märtsis sai teatavaks, et jaotusvõrguettevõte Elektrilevi omandab Imatra Elektri, kes hetkel pakub energiateenuseid suuremale osale Viimsist. Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm kinnitab, et lähima kolme aasta jooksul see viimsilastele muudatusi kaasa ei too.

„Täna on Elektrilevi ja Imatra täiesti eraldiseisvad ettevõtted. Elektrilevi on avaldanud soovi Imatra ära osta, kuid peame ootama, millal konkurentsiamet selleks loa annab. Loodame selle saada hiljemalt IV kvartali alguses ning siis saame tehingu lõpuni viia,“ selgitab Härm asjade seisu. „Kui tehing selle aasta lõpus jõustub, siis paari järgmise aasta jooksul tegeleme ettevalmistustega, et kahe ettevõtte infosüsteemid ühendada. Tahan rõhutada, et kuni 2023. aasta lõpuni ei muutu viimsilaste jaoks midagi ning kliendid muretsema ei pea, näiteks uusi lepinguid sõlmida ei ole vaja. Kogu muutusteprotsess on tarbija jaoks automaatne. 2024. aasta alguses hakkavad kliendid lihtsalt saama Elektrilevi logoga arveid.“ 

Suuremate tulevaste tööde ja investeeringute osas Viimsi piirkonnas konkreetseid plaane Elektrilevil veel ei ole. „Imatrat saab kiita, sest Viimsi võrk on väga heas korras. Juba siis, kui selle omanik oli Fortum, investeeriti sellesse palju. Kus vähegi võimalik, tahame kaablid maa alla viia, et oleks tehniline ja majanduslik mõistlikkus koos. Kindlasti ehitatakse Viimsisse uusi kortermaju ja eramuarendusi, mis on kohad, kus peame siin piirkonnas elektrivõrgu arendamisesse investeerima,“ vaatab Härm tulevikku.

Mis juhtub hindadega?

Ka Imatra Elektri hinnad jäävad klientidele esialgu kehtima vastavalt olemasolevale paketile. „Kuni 2023. aasta lõpuni me hindu muuta ei plaani. Mis pärast seda toimub, ei saa praegu konkreetselt lubada, kuid ega elus midagi odavamaks ei lähe,“ sõnab Härm otsekoheselt. 

Kui võrrelda Imatra ja Elektrilevi hinnapoliitikat, siis Elektrilevi kasutab rohkem püsitasu. „Oleme lähtunud põhimõttest, et kulud sõltuvad pigem sellest, millise võrgu välja ehitame, mitte sellest, kui suur hulk kliente parasjagu elektrit tarbib. Siin kehtib sama loogika nagu interneti püsiühenduse puhul – ühenduse väljaehitamine on tunduvalt kulukam, kui hiljem selle kaudu interneti kohaletoomine,“ toob Härm näiteks. „Püsitasu suurem osakaal soosib seda, et meie tariifid on soodsamad nende jaoks, kes tarbivad rohkem. Tavalisele n-ö korteritarbijale on Elektrilevi tariifid täna kõrgemad,“ möönab ta. 

Härm selgitab, et võrguteenuse hind sõltub paljuski investeeringute ja hooldustööde mahust, mis omakorda tagavad suuresti võrgu töökindluse. „Lihtsamalt öeldes on töökindlus ja hind omavahel väga otseselt seotud ning kindlasti ei taha me kliente rahaliselt liigselt koormata. Klient peab rohkem makstes tunnetama ka paremat töökindlust. Võrguteenuse hind on konkurentsiameti kontrolli all ja on kulupõhine. Otsime lahendust selles suunas, et saaksime tänasest suurte võrkude kooshaldusest sündivat kasu jätkata ja seda isegi võimendada – selle efektiivsuse abil hoiame ka võrguteenuse hinda võimalikult madalal,“ lisab ta.

Igal kliendil on võimalik ju ka valida enda tarbimisel põhinev sobiv võrgupakett. Mihkel Härmi sõnul on valik mitmekesine ning erinevate tarbimisharjumustega kliendid leiavad endale sobiva lahenduse. „Tulevikusuund liigub sinna, et tarbimisharjumusi teadlikult juhtides on võimalik võrguteenuselt üha rohkem säästa. Klientide abistamiseks on Elektrilevi iseteeninduses olemas kalkulaator, mis aitab valida soodsaimat võrgupaketti.“

Elektrilevi juhatuse liikmed Mihkel Härm (vasakul) ja Rasmus Armas allkirjastamisel. Foto: Elektrilevi
Elektrilevi juhatuse liikmed Mihkel Härm (vasakul) ja Rasmus Armas allkirjastamisel. Foto: Elektrilevi

Tipptasemel iseteenindus

Iseteeninduskeskkonna arendamisesse on Elektrilevi palju panustanud ning see on kahtlemata üks valdkond, mis uue teenuspakkuja tulles ka viimsilastele uut kvaliteeti tähendab. „Investeerime väga palju iseteeninduse arendamisesse ja võime öelda, et see on üks maailma parimaid,“ ütleb Elektrilevi juht. Tema sõnul saab iseteeninduskeskkonnas väga palju ise ära teha, näiteks viimaseid arendusi on võimalus teha elektritesti. Sellega saab testida oma koduseadmete tarbimist ning testi tulemusel selgub, kas olemasolev peakaitse on sobiva suurusega või peaks kaaluma selle väljavahetamist. „Näiteks, kui olete kolinud uude elukohta, kus on liitumine 3 x 16 amprit ning te tahaks paigaldada õhksoojuspumpa, aga ei tea, kas vaba liitumisvõimsust on. Testi tulemusel saate raporti, mis näitab, kui palju on veel vaba võimsust. Samuti, kui hakkate näiteks elektriautot ostma, teete testi ära, saate teada, kas laadimiseks on tarvis ampreid suurendada või piisab olemasolevast.“

Arendustes rääkides märgib Mihkel Härm, et Elektrilevi on välja töötamas ka telefoniäppi, mille kaudu saab tulevikus edastada teavitusi elektrikatkestuste kohta. „Äpis saab olema teisigi olulisi ja uuenduslikke funktsioone, aga hetkel detailidesse ei laskuks, kuna arendustöö alles käib,“ sõnab ta. 

Lõpetuseks nendib Härm, et Imatra Elektri omanikfirma ei oleks ettevõtet Elektrilevile müünud, kui neil oleks olnud uue omaniku oskuste ja professionaalsuse osas kahtlused. „See oli tehingu üks eeldusi. Nad soovisid, et nende kliendid ehk siis teie, head viimsilased, oleksite heades kätes, hästi hoitud ja kaasatud. Seda me lubamegi teha,“ kinnitab ta.

Taastuvenergiast ja selle tootmisest

Üha rohkem leidub eratarbijaid, kes soovivad anda oma panuse taastuvenergiasse ning paigaldavad majapidamisse päikesepaneelid, mille abil ise elektrit toota ja edasi müüa. Kas Elektrilevil on ka selle juures mingi roll? „Elektrijaotusvõrk on selle teenuse võimaldaja ning klient, kes tahab hakata tarbijast tootjaks, peab meie poole pöörduma. Elektrilevi vahetab arvesti ja tagab sellega kahesuunalise elektriliikluse. Edasi peab inimene juba ise vaatama, kelle ta võtab partneriks, kes toodetud elektri ära ostab,“ selgitab Härm.

Elektrilevi on igati selle poolt, et rohkem taastuvenergiat toota. See aitab vähendada ka võrgukadusid, kui elektrit kohapeal toodetakse ehk elektrit ei pea kuskilt kaugemalt kohale tooma. „Kui maja katus on lõunapoolse küljega, võiks kaaluda sinna päiksepaneelide paigaldamist, sest märtsist oktoobrini saab meie kliimas päikesepaneelide abil kenasti energiat toota.“

Kõik vajalikud sammud elektritootmise käivitamiseks on täpsemalt kirjeldatud Elektrilevi kodulehel.

Tahame olla rohepöörde võimaldajad ja teha kõik selleks, et taastuvenergial baseeruva mikrotootmise rajamine ja liitmine elektrivõrguga oleks võimalikult lihtne ning kiiresti teostatav. Kuni 15 kW päikeseelektrijaamale, mille puhul võrgutugevdusi ette ei nähta, väljastatakse liitumispakkumine üldjuhul 30 päeva jooksul.

Räägime elektriautodest

Elektriautod on tulevikutrend ning sellega seoses on Mihkel Härmil samuti mõned soovitused. „Kel on käsil maja ehitus ja kes kaaluvad tulevikus elektriauto soetamist, tasuks juba maja ehitades läbi mõelda, kus autot tulevikus laadima hakatakse, et saaks paika vedada piisava jämedusega kaabli. Samuti peaks läbi mõtlema, kui suur peaks olema liitumisvõimsus. Lihtne lahendus on osta 3 x 63 amprit, aga soovitan kaaluda võimalust võtta hoopis 3 x 32 amprit ja paigaldada majapidamisse nutikas laadimislahendus, mis arvestab, kui palju vaba liitumisvõimust alles on, ja eraldab autole ülejäägi. Ühtlasi võimaldab selline lahendus auto laadimise ajastada perioodile, mil elektrihind on odavam,“ jagab ta head nõu.