Heidame pilgu möödunud aasta tegemistele. Üheks silmapaistvamaks sündmuseks oli kindlasti jätkusuutlikuse ja innovatsiooni konkurss Rimi Baltic Sustainability Awards, kus ehitus- ja kommunaalosakond jõudis kolme finalisti hulka 323 kandidaadi seast. Viimsi vallavalitsuse säästlike sadmeveesüsteemide LIFE projekt tõsteti esile keskkonnamõju kategoorias.
Haabneeme rand
Ilusad suvepäevad tõid Haabneeme randa kuni 4000 küljastajat päevas. Fansurf surfikoolist sai rentida aerusurfi varustust ning osaleda purjelaua koolitustel. Aktiivselt kasutati korrastatud rannavõrkpalli, rannatennise ja rannajalgpalli väljakuid. Lisaks renoveeriti rannavalvetorn ja rajati paadikuur.
Eelmisel aastal osutas ajavahemikul 15. juuni kuni 14. september rannavalveteenust uus lepingupartner Forus Security AS. Kui 2020. aastal valvas randa kaks rannavalvurit, siis 2021. aastal hoidis rannal silma peal kolm väljaõppe saanud vetelpäästjat. Parema turvalisuse saavutamiseks oli rannavalve kasutuses mootoriga päästepaat. Rannavalveteenusele kulus suplushooajal 37 975 eurot.
Ranna hooldusteenuste osas sõeluti liiva ja koristati adru (maksumus 19 440 €), lisaks hooldati tualette, koristati prahti ja tormikahjusid, hooldati kabiine, paigaldati suunaviidad ja vahetati välja vanad istepingid uute seljatoega pinkide vastu. Rannahooajal võeti järjepidevalt suplusvee proove, mis näitasid, et suplusvee kvaliteet oli kogu hooaja vältel väga hea. Ühtekokku moodustasid ranna jooksvad hooldekulud ligi 40 000 eurot.
Koostamisel on Haabneeme rannaala eskiis, millega kavandatakse ranna terviklik lahendus.
Mänguväljakud
Viimsi vallas on käesoleva aasta alguse seisuga 25 avalikku mänguväljakut. Uued mänguväljakud rajati eelmisel aastal Prangli saarele ja Pringi külla. Mõlemad mänguväljakud projekteeris ja ehitas Eleri Finants OÜ ning need läksid kokku maksma 27 000 eurot.
Viimsi valla avalike mänguväljakute tehnilist hooldust ja remonttöid teostab Atix OÜ. Hooldustööde käigus sõeluti kevadel läbi kõik liivast turvaalused, lisati liivakastidesse liiva ja kontrolliti linnakutes elementide turvalisust ja korrasolekut. Paigaldati uusi elemente ja likvideeriti vandaalide poolt tekitatud kahjusid. Ühtekokku kulus 2021. aastal mänguväljakute hooldus- ja remonttöödele 20 696 eurot.
Heakord
Viimsi valla heakorra eest hoolitseb viieliikmeline meeskond, kes tühjendab ca 330 prügikasti vähemalt kolm korda nädalas, koristab haljasaladelt prahti, korrastab ja hooldab rajatisi. Samuti hoolitsetakse pakendipunktide eest, niidetakse muru, riisutakse puulehti, lõigatakse võsa, hooldatakse avaliku ruumi mööblit ja seadmeid ning lahendatakse jooksvaid heakorraprobleeme. Töö käib aastaringi ja vajadusel ka riigipühadel. Lisaks on heakorratöölised Naissaarel ja Pranglil.
Heakorratöölised niitsid 2021 niiduperioodil kogumahuga ca 173 hektarit üle valla paiknevaid haljasalasid ja mänguväljakuid (98 erinevat haljakut, maht ca 28 ha). Erinevate haljakute niidukordi tuli kokku 616, keskmiselt niideti igat haljakut hooajal 6 korda.
2021. aasta suuremate alade (Tammede park, Haabneeme ranna sanglepik, Schüdlöffeli haljak jm) niitmistööde jaoks telliti tööd lepingupartnerilt, maksumusega 8911 eurot.
Aasta jooksul paigaldati avalikku ruumi juurde 14 uut seljatoega pinki koos aluste ehitusega, kokku on avalike pinkide arv Viimsi vallas 185. Lisaks paigaldati juurde avalikke prügikaste (10), kokku on teeäärsete avalike prügikastide arv 332. Igal aastal renoveeritakse vähemalt 10 pingipunkti, kus pingile tehakse alus ja paigaldatakse uus seljatoega pink.
Kokku asub üle valla 23 pakendipunkti.
Aasta jooksul veeti valla avalikust ruumist ja prügikastidest ära kokku 355 tonni jäätmeid.
Ühtekokku kulus valla heakorratöö alasteks tegevusteks ligi 187 000 eurot.
Kalmistud
Viimsi vallas asub viis kalmistut: Randvere, Rohuneeme, Prangli, Naissaare ning auriku Eestirand hukkunute kalmistu.
Rohuneeme kalmistule vormistati 2021. aastal 24 matust, Randvere kalmistule 3 matust, Prangli ja Naissaare kalmistutel matuseid ei olnud.
2021. aastal rajati Rohuneeme kalmistu peateele uus graniitsõelmetest kate. Töid teostas TREV-2 Grupp AS, maksumuseks kujunes 5994 eurot. Kalmistute heakorratöödele aitasid suvekuudel kaasa tublid õpilasmalevlased.
Lemmikloomad
Metsakasti külla Ristiku haljakule rajati koerte jalutusplats. Esimese etapina paigaldati piirdeaed kogupikkuses 470 m. Koerteplatsi kogusuurus on 8500 m2. Koerte jalutusplats jagati kaheks: suurtele koertele 4600 m2 ja väikestele koertele 3900 m2. Piirdeaia paigaldus läks maksma 12 368 eurot. Lisaks rajati platsile ligipääsutee, paigaldati istepingid ja ekskremendikastid. Edasipidi on plaanis paigaldada ka koerte treenimiseks mõeldud inventari.
Lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja ravi teenust pakub nii koerte kui ka kasside osas MTÜ Loomade Hoiupaik. Valdkonna põhirõhk on hulkuvate lemmikloomade püüdmise, ravi, hoiu jm teenuste pakkumisel. Ühtekokku kulus 2021. aastal eelnimetatud valdkonnale ca 21 500 eurot (2020. aastal 21 000 €). Aasta jooksul viidi hoiupaika 46 kassi (2020. aastal 43 kassi) ja 11 koera (2020. aastal 8 koera), kes veetsid hoiupaigas ühtekokku 674 tasulist päeva. Neist uue omaniku said varjupaigast 27 kassi ja 4 koera. Jätkus ka iga-aastane külades ja alevikes toimuv lemmikloomade vaktsineerimise kampaania, mille maksumus oli ligi 1300 eurot.
Haljastus
2021. aastal kulus Viimsi vallas haljastustöödele ligi 100 000 eurot. Põhirõhk oli lilleseadetel ja avaliku ruumi haljastamisel/kaunistamisel. Amplite koguarv oli kokku 362. Juurde soetati kuus betoonist vaalakujulist teetõkist. Kastmisteenuse maksumus möödunud aastal oli 30 809 eurot.
Lillede ja puittaimede soetamisele ja istutamisele kulus ligi 25 000 eurot. Ühtekokku istutati 2021. aastal ligikaudu 5200 suvelille, 3200 püsilille, 1200 põõsast ja 125 puud. Rajati ligi 1300 m2 suurune lillemuru. Suuri puid istutati Põldheina parklasse, Pargi põik haljasalale ja Aiandi tee äärde. Peenarde hoolduseks-rohimiseks kulus 8100 eurot. Ohtlike puude mahavõtmisele ja lõikamisele kulus 2021. aastal ca 19 000 eurot. Vallaruumist likvideeriti ligi 240 ohtlikku puud.
2022. aastal lõpetatakse Põldheina parkla ja Randvere tee haljastustööd. Samuti on plaanis Aiandi tee – Rohuneeme tee ringtee ümber kujundada täisistutusalaks. Amplite koguarv tõuseb tänavu 362-ni. Suvelilli on plaanis istutada umbes 6300.
Saared ja merendus
2021. aasta detsembri seisuga on Prangli saarel registreeritud 216 inimest (2020. aastal 215), Naissaarel 22 (2020. aastal 20) ning Kräsuli saarel 5 inimest. Viimsi valla koosseisu kuuluvad veel väikesaared Kumbli, Aksi, Keri, Seinakari, Tiirlood, Pandju, Vullikrunn, Sillikrunn, Sepakari (Mätta kari), Hanekari, Lookari ja Lahesaar.
2021. aastal sai väikesaarte programmi meetmest toetust MTÜ Naissaarlaste Kogukond mootorsõiduki kütuse kättesaadavuse loomiseks Naissaarel, toetussumma oli 79 987,55 eurot (projekti kogumaksumus 94 103,00 €). Naissaare sadamasse on planeeritud konteinertankla rajamine, sadamakai juurde rajatakse 15 m3 mahuti koos vajaliku infrastruktuuriga, tankla avamine on planeeritud 2022 kevadel. Käesoleval aastal on väikesaarte programmi taotlusvoor avatud 3. jaanuarist kuni 3. märtsini.
Hajaasustuse programmist toetati 2021. aastal väikesaarte elanike majapidamisi läbi ühe taotluse, Prangli saare talumajapidamises joogivee kättesaadavuse tagamiseks ja heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamiseks, toetussumma oli 6500 eurot, millele lisandus taotleja omaosalus.
Aasta lõpul viidi läbi riigihange Prangli saarele kauplusepidaja leidmiseks, kuna 2020. aastal kontsessiooniga leitud opereerija OÜ Saare loobus teenuse pakkumisest.
Riigi toel tehti algust ajaloolise Keri saare tuletorni taastamistöödega, mille tarvis asuti suve lõpus ehitama saarele ajutist kaid, et tarnida kohale ehitustöödeks vajaminevad materjalid ja seadmed. Ehitustööd jätkuvad läbi 2022. aasta.
Sadamad
Suurematest sadamatest on Viimsi valla hallata Viimsi poolsaare ja Prangli saare vahelist ühendust teenindavad Leppneeme sadam ja Kelnase sadam, Naissaare sadam on antud pidada AS-ile Saarte Liinid.
Möödunud aastal uuendati nii Leppneeme kui ka Kelnase sadama kaamerad, mille pilt on avalikus kuvas nähtav Viimsi valla kodulehel https://kaamerad.viimsivald.ee/.
Jätkati läbirääkimisi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) Leppneeme ja Kelnase sadamate üleandmiseks AS-ile Saarte Liinid. See võimaldaks sadamate arenguteks suuremaid investeeringuid muuhulgas Euroopa Liidu fondidest.
Prangli laevaliini (parvlaev Wrangö) opereerib lepingu alusel perioodil 2020–2024 OÜ Tuule Liinid. Aasta jooksul sooritati 1514 reisi (2020. aastal 1496 reisi), veeti 28 000 reisijat ning 1780 sõidukit. Kokku olid liinilaeva kulud ligi 515 000 eurot.
Naissaare püsielanikele ühenduse pakkumiseks teostas OÜ Naissaare Kohvik laevaga KALK aastaringselt juhuvedude põhiseid reise Naissaare ja Tallinna vahel (lepinguperioodil 2020-2022). Kokku sooritati aasta jooksul 95 edasi-tagasi reisi ühtekokku ligi 1200 reisijaga ja veeti 180 toidu/varude kotti. Laevaveo kulud olid kokku ligi 32 000 eurot.
Veeteede Ameti laev EVA sooritas valla poolt tellitud ametiabi korras 26 tellimusvedu – kaupa (ehitusmaterjale, kütust, heina jm) veeti valdavalt eraisikutele erinevatele saartele, Peamiselt Naissaarele, kokku olid laevaveo kulud ligi 32 500 eurot.
Naissaare sadamat külastas 1915 väikelaeva ja 256 korda sildusid reisilaevad. Kokku külastas sadamat 22 915 reisijat.
Kalapüük
2021. aastal väljastati Prangli saare püsielanikele 49 kalastuskaarti. Esitatud aruannete kohaselt püüdsid pranglilased valdavalt lesta (ca 800 kg) ja turska (ca 550 kg). Naissaare elanikele väljastati 2021. aastal kokku kuus kalastuskaarti. Valdavalt püüti lesta (ca 29 kg) ja meriforelli (ca 21 kg).
Välireklaam
2021. aastal väljastati 111 reklaamiluba (2020. aastal 120), millest enamus oli toote/teenuse reklaam (34%) ning suure osa moodustas kinnisvarareklaam (16%). 28% väljastatud reklaamilubadest moodustas möödunud hooajal poliitiline valimisreklaam. Lisaks eksponeeriti sotsiaalse sisuga reklaame, üritustele ja meelelahutusele suunatud reklaami. Reklaamimaksu deklareeriti 47 425 eurot.
2021. aastal täitus valla avalike teede hooldajal TREV-2 Grupp AS-il esimene aasta seitsme aasta pikkusest teehoolde lepinguperioodist. Käimasoleva hooldehankega on Viimsi vald jagatud talveperioodil 18 hooldepiirkonnaks, mille lume- ja libedusetõrjeks on pidevas valmisolekuks 26 erineva suuruse ja võimekusega masinat. Taliperioodidel pannakse suurt rõhku nii libedusetõrjele kui ka lume lükkamisele. Talihoolde kulud olid kokku 2021. aastal ligi 430 000 eurot.
Suviste teehoolde tööde raames puhastati regulaarselt teid ja parklaid, taastati üle 10 km teepeenraid, remonditi blow-patch meetodiga teekattes olevaid pragusid üle 250 erineval teel, teostati ribapindamist mahus 10 000 m2, hööveldati kruusa- ja freeskattega teid, teostati tolmutõrjet, valmistati pindamiseks 15 000 m2 ulatuses ette freespurust kattega teid. Lisaks hooldati veeviimareid, puhastati üle 5 km ulatuses teekraave, remonditi ja paigaldati liikluskorraldusvahendeid, eemaldati teemaadel nähtavust piiravaid puid, oksi, kive ja piirdeaedu, parandati haljastuse kahjustusi ja niideti tee maa-aladel olevaid haljasalasid kogumahuga üle 5 000 000 m2. Ühtlasi tegeleti erinevate ühikhinnapõhiste lisatöödega, mille käigus remonditi näiteks Hundi tee ja Laiamäe tee kaevud, paigaldati ohtlikutesse kohtadesse torupiirdeid. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 550 000 eurot.
Teede sulgemine
2021. aasta jooksul on tänavate/teede ajutise sulgemise taotlusi esitatud 46 ning lubasid väljastatud kokku 42, neist pikendati seitset (2020. aastal väljastati 27 ja pikendati kaks tänavate/teede ajutiste sulgemise luba). Teede ajutine sulgemine on loa taotlejale tasuline (v.a juhul, kui tegu pole vallavalituse tellitava tööga) ja aasta jooksul laekus selle eest vallale kokku 8538 eurot maksutulu (2020. aastal 1955 €).
Teede ehitus
Valla teede iga-aastast asfaltbetoonkatete lappimist teostati mahus 13 695 m2 ja alukonstruktsioone remonti mahus 5120 m2 – tööd teostas AS TREF Nord, tööde maksumus oli ligi 231 457 eurot (2020. aastal oli tööde maksumuseks ligi 146 660 €).
Teid pindas sel aastal Tallinna Teed AS. Kahekordse pindamise maht oli 15 445 m2 (2020. aastal 25 246 m2 ), pooleteisekordse meetodiga pindamise maht oli 3135 m2 (2020. aastal 7 041 m2) ja ühekordse pindamise maht oli 15 880 m2 (2020. aastal 10 210 m2) ning tööde kogumaksumuseks ligi 119 412 eurot (2020. aastal 114 939 €). 2021 aasta ühe m2 pindamise maksumuseks oli keskmiselt 3,5 eurot ja uue, tolmuvaba katte said 63 teed või teelõiku. Pindamistööde omanikujärelevalvet teostas Esprii OÜ.
Suvel rekonstrueeriti Aiandi tee lõigus Aiandi tee 4 kuni Pärnamäe tee. Ehitustööde käigus vahetati välja tee aluskonstuktsioon, asfaltkate ja äärekivid, rajati ja pikendati vee-, kanalisatsiooni ja sademevee trasse, pikendati Aiandi tee jalgteed, nihutati ülekäiguradade asukohti ning jalgtee ja sõidutee vahel asuvad sillutiskivid, mille asemele rajati haljasalad, rekonstrueeriti Aiandi teega ristuvad mahasõidud, korrastati Viieaia ja Aiandi bussipeatused, lisati kõrghaljastust ja teevalgustusmaste. Ehitustöid teostas TREV-2 Grupp AS. Tööde maksumuseks kujunes ligikaudu 851 330 eurot. 2022. aastal täiendatakse Aiandi tee 6 esist ülekäigurada nutisüsteemiga.
Aasta alguses omandas Viimsi vald riigilt Randvere tee lõigu Rohuneeme teest kuni Lubja teeni. Vald soovib sellest lõigust kujundada Viimsi peatänavat, kuhu luuakse igale liiklejagrupile meeldiv liikluskeskkond. Juba suvel tehti algust peatänava I etapi, Põldheina tee parkla ja Põldheina tee pikenduse ehitusega. Ehitustööde käigus rajati Heki tee ja Tammepõllu tee vahelisele lõigule kõrghaljastusega eraldussaar, mis eraldab sõiduradasid, Tammepõllu tee ja Randvere tee muudeti foorisüsteemidega reguleeritud ristmikuks, sõidutee kate vahetati välja tugevamat tüüpi asfaltkatte vastu, kergliiklusteed pikendati kultuuri- ja hariduskeskuseni Viimsi Artium, ülekäiguradadele lisati nuti ülekäigurajasüsteemid, Haabneeme kooli parkla muudeti ühesuunaliseks, teevalgustus asendatakse LED-valgustusega, olemasolev Karulaugu bussiootepaviljon vahetati välja uuemat tüüpi kompleksootekojaga ning Põldheina parkla kõrvale rajati uus Karulaugu bussipeatus. Peatänavale istutati hulganisti kõrghaljastust, põõsaid ja lilli. Olemasolevad Põldheina tee ja Tammepõllu tee ühendati omavahel ning Randvere tee ja Põldheina tee vahele rajati Artiumit, koole ja tulevast spordihalli teenindava parkla. Uus parkla mahutab 70 sõiduautot ja kuus bussi. Parkla ümbrusesse rajatakse istumisalasid, piknikualad, tasakaalurajad, õitsevad kraavid ja tiigid ning hulganisti istumisalasid ja lilleilu. Peatänava ja Põldheina tee parkla ehitustöid teostab TREV-2 Grupp AS ning järelevalvet Esprii OÜ. Peatänava ja parkla ehitustööde maksumuseks kujuneb ligi 2,35 miljonit eurot ning ehitustööd lõppevad 2022. aasta suvel.
Suvel rekonstrueeriti Prangli saarel olev Keiseri tee lõigus Lääneotsa tee kuni Mölgi sadam. Ehitustööde käigus rajati uus teekate, sademevee kraavid, paigaldati truupe ja eemaldati kõrghaljastust. Keiseri tee ehitus läks maksma 49 000 eurot ning ehitustöid teostas OÜ Saare.
Sügisel rajati mitmeid kergliiklusteid. Lageda tee kergliiklustee pikendati Vehema teest kuni Aiandi teeni 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee ning Püünsi kooli ja staadioni vahele rajati 2,5 m laiune jalgtee. Lageda tee jalgratta- ja jalgtee maksumuseks kujunes 182 478 eurot ning Püünsi kooli ja staadionit ühendava jalgtee ehituseks ligi 9600 eurot. Ehitustöid teostas WWR Systems OÜ, asfalteerimistöid TREF Nord AS ning omanikujärelevalvet Arterega OÜ.
Teede projektid ja uued teed
Teede projektidest said valmis Nurme tee rekonstrueerimisprojekt, Linnase 1-4 tee ehitusprojekt ning Kaluri tee ja Kivila tee ehitusprojekt. Töös on Jäätma tee rekonstrueerimise projekt ja Tammneeme tee jalgtee ehitusprojekt (lõigul Sambla tee kuni Mereääre tee).
Arendajate poolt valmisid Punga tee, Urva tee ja Pähkli tee koos jalgteedega, Aruheina tee ja Tammeõie tee. Vallavalitsus on tänulik arendajatele, kes koostöös vallaga on aidanud luua kvaliteetset elukeskkonda. Lisaks andsid mitmed eraisikud vallale üle paarkümne kinnistu teemaade laiendustega.
2021. aasta jooksul anti välja 21 tee-ehitusluba (kokku 39 tee ehitamiseks) ning 10 kasutusluba (kokku 15 teele). 2020. aastal väljastati 20 tee-ehitusluba ja 11 kasutusluba.
Tänavavalgustus
Viimsi vallas viidi 2021. aastal lõpuni LED II tänavavalgustuse projekt. Projekteerimistöid teostas AS KH Energia-Konsult, ehitustöid teostas Corle OÜ ning järelevalvet viis läbi Infragate Eesti AS. Projekti elluviimiseks kulus pisut üle 990 000 euro, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetuse (rahastati Euroopa Ühtekuuluvusfondist) moodustas 565 000 eurot. Kokku vahetati valgustust 18 piirkonnas üle valla, mille käigus paigaldati 658 uut LED-valgustit. Arvutuste põhjal hoitakse valgustite vahetusega aastas kokku ca 20 000 eurot.
Jätkuvalt on töös LED III tänavavalgustuse ehitustööd. Ehitustöid teostab Corle OÜ ning järelevalvet töödele teostab Esprii OÜ. Projekti käigus renoveeritakse ligikaudu 500 valgustuspunkti.
31.12.2021 aasta seisuga on Viimsi vallas 6153 valgustuspunkti ning 184 liitumis- ja juhtimiskilpi. Aastaga lisandus 325 uut valgustit ning liitumis- ja juhtimiskilpe vähenes 4 võrra. LED-valgustuse osakaal moodustas valgustitest 40%.
Aktuaalne teema on elektriteenuse hind. Vaadatates üle 2020. ja 2021. aasta elektri- ja võrguteenuse kulud, siis maksumused jäävad samasse suurusjärku, kuna vallal on sõlmitud fikseeritud hinnaga leping. 2020 aastal oli võrgu- ja elektriteenuse kulu ca 240 000 eurot aastas, siis 2021. aastal olid võrgu- ja elektriteenusekulud ca 245 000 eurot. Arvestades, et iga-aastaselt lisandub uusi valgustuspunkte (ja asendatakse säästlike valgustitega), siis 2019.–2021. aastal on jäänud elektri- ja võrguteenuse hinnad peaaegu samasse suurusjärku. Siit saab järeldada, et valgustite vahetusele tasub panustada ning projektide LED I-III tegevused on ennast igati õigustanud.
Viimsi valla poolt rajatud tänavavalgustuse ehitustöödele kulus ca 190 000 eurot.
Liiklus ja transport
Möödunud aastal jätkati ohutuma liikumiskeskkonna kujundamisega. Erinevaid liikluskorraldusvahendeid sh liiklusmärke, viitasid, liikluspeegleid jmt telliti ligikaudu 48 000 euro eest. Teekatete joonimis- ja märgistustöid teostas lepingupartner OÜ Naami-V mahus ligi 1693,5 m2, maksumusega 23 160 eurot. Vähendamaks metsloomadele otsasõitmist rajas vald koostöös Eesti jahimeeste seltsiga aprillis Viimsi-Randvere teele ulukireflektorite katselõigud. Paigaldatud spetsiaalsed 100 reflektorit peegeldavad autotulede valgust metsa poole, moodustades tee ja metsa vahele valgusseina, mis peaks ulukitele hoiatavalt mõjuma. Kergliiklejate ja sõiduautode paremaks eraldamiseks paigaldati suve jooksul Muuli teele ja Nelgi teele sõidu- ja kergliiklusteed eraldavad postid.
Randvere tee rekonstrueerimistööde raames paigaldati Haabneeme kooli esisele ülekäigule ning Tammepõllu tee ristmiku juurde tulevase Artiumi külastamiseks Eestis uudsed nutiülekäiguraja lahendused, kus fooripostidele paigaldati LED-taustaga nutiülekäiguraja süsteem (sarnane Lubja teel oleva Bercman Technologiesi nutiülekäiguga), mis tagab ülekäiguraja nähtavuse ka uduse või sajuse ilmaga. Ülekäigukohtade ette pandi teekattele projitseeritavad (Safelight Traffic Signali tüüpi lahendused) fooritulede valgusvihud ning ülekäiguraja esisele äärekivi joonele kattesse süvistatud fooritulede dubleerimissüsteemid. Aasta lõpus alustati Bercman Technologiesi nutiülekäiguraja paigaldamisega Aiandi teele.
Aasta jooksul väljastati 81 veoauto keelualasse sisenemise või erivedude teostamise luba.
Ühistransport
Vallasisese ühistranspordi teenuse osutajana jätkab alanud aasta suveni AS Hansa Bussiliinid.
Vallaliinid sõitsid lõppenud aastal kokku ligikaudu 702 935 kilomeetrit, mida on ca 9% rohkem võrreldes aasta varasemaga. Enim kasutajaid oli liinil V2, mida kasutati ligikaudu 170 000 korda, veidi vähem sõideti liiniga V5, kokku 145 000 sõitu. Valla liinivõrgu kulu oli 2021 aastal ca 878 000 eurot.
Jätkuvalt toimivad ka Harju maakonnaliinid 114, 115 ja 174, millega tehti möödunud aastal ligikaudu 350 000 sõitu. Kõige populaarsem oli bussiliin nr 114, millega sõideti üle 210 00 korra. Kokku sõitsid maakonnaliinid 2021. aastal ca 630 000 liinikilomeetrit.
Kontaktõppest lähtuvalt toimis ka koolibussi teenus. Septembris läbi viidud loenduste alusel kasutas Viimsi-Keskuse- ja Tammneeme-Balti jaam koolibussi keskmiselt 46 õpilast päevas. Populaarsem oli Viimsi Keskus-Balti jaam koolibuss, mida kasutas iga päev keskmiselt 30 õpilast. Tammneeme-suunalist koolibussi kasutas iga päev keskmiselt 17 õpilast. Koolibussi kulud olid 14 300 eurot.
Lõppenud aastal valmis kauaoodatud Viimsi riigigümnaasiumi poolne Karulaugu bussipeatus. Peatus varustati uue valla tunnusdisainiga kompleksootepaviljonid, kus on lisaks ootealale ka jalgrattahoidjad. Leppneemes muudeti ohutumaks Lepalinnu bussipeatus ning paigaldati ootekoda. Jätkuvalt panustatakse vanade ootekodade uuendamisse, hooldamisse ja postipeatuste arvu vähendamisesse. Valmisid Kivimäe, Mäe, Pällu ja Väljaotsa peatuste ohutumaks ehitamise projektid.
Taksoveo tegevuslube menetleti 17, sh väljastati 9 teenindajakaarti ning 7 sõidukikaarti.
Turvalisus
Turvalisuse valdkond koosneb politsei, valve ja pääste tegevustest. Politsei tegevusalast toetati piirkonnapolitsei ruumide majanduskulusid, abipolitseinike koolitustegevust ja ennetustööd.
Turvalisuse valdkonnas kulus Viimsi valla automaatse numbrituvastussüsteemi ning valvekaamerate hooldus- ja halduskuludeks ligi 20 000 eurot (2020. aastal 18 200 eurot) ja G4S patrullteenusele ligi 7800 eurot. Valvekaamerate ja numbrituvastuse hooldusega jätkab perioodil 2017–2022 G4S Eesti AS, kes osutab ka patrullteenust perioodil 2017–2022. Täiendavalt paigaldati juurde valveseadmeid ja kaameraid, töö jätkub ka 2022. aastal.
Viimsi valla kaamerate teemalehel kaamerad.viimsivald.ee on avalikult vaatamiseks 20 kaamerat, mis on jaotunud liikluskaameraks, sadamakaameraks, parklakaameraks ja teekaameraks. Antud kaamerad annavad väga hea ülevaate Viimsi valla avalikus ruumis toimuvast ning samuti ülevaate teede seisust vallas. Lisaks valla kaameratele on 26 kaamerat, mis edastavad pilti politsei- ja piirivalveameti süsteemi, et tagada Viimsi vallas ohutum ja turvalisem keskkond.
Pääste valdkonnas toetati Prangli Saarte Seltsi päästeteenistust, Viimsi Merepäästet 6 000 euroga ja saare vabatahtlikku merepäästet 62 000 euroga ning Naissaare päästeseltsi 3000 euroga.
Kaevetööd
2021. aastal:
väljastati 103 kaeveluba ja neist pikendati 14 (2020. aastal 110 kaeveluba ja neist pikendati 24), tööde teostamise aja pikendamist taotletakse enamasti objektide taastamis- ja haljastustööde ebasobilikest ilmastikuoludest tingitud venimise tõttu;
registreeriti 35 korral avariikaevetöösid (2020. aastal 56 korral), avariikaevetööd on kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud.
Enim kaevetööde lubasid on aasta jooksul väljastatud käidukorraldusega tegelevale ettevõtetele AS KH Energia-Konsult (8 luba), järgnevad elektritöid teostav ettevõte AS Elektritsentrum (7 luba) ja tee-ehitusele spetsialiseerunud AS TREV-2 Grupp (6 luba), teiste loataotlejate aastane lubade maht oli kuni viis luba.
Enim avariikaevetöid on aasta jooksul teostanud valla vee-ettevõte AS Viimsi Vesi (23 taotlust), järgnevad elektrivarustuse tõrgeteta toimimise tagamiseks vajalikke hooldustöid tegev AS Elektritsentrum (5 taotlust) ja tänavavalgustustööde valdkonna eest vastutav AS KH Energia-Konsult (4 taotlust), teiste taotlejate avariikaevetööde arv piirdub üksikute töödega.
Ulatuslikumad kaevetööd olid seotud LED-tänavavalgustustöödega, kuid tegevust jagus ka seonduvalt vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisega, sademeveesüsteemide ja -äravoolude täiendamise, uuendamise ja rajamisega ning mitmesuguste muude taristuküsimuste lahendamisega.
2021. aastal jätkus sademevee valdkonnas töö likvideerimaks erinevaid probleeme ning muutmaks Viimsi vald kliimamuutustele paremini vastuvõtvamaks. Möödunud aastal rajati Aiandi teele uus kollektor, millega loodi piirkonnale sademevee eesvool ning seeläbi oli võimalik likvideerida mitmed ebaseaduslikud reovee valeühendused sademeveesüsteemi. AS-i Viimsi Vesi hinnangul vähendas valminud rajatis reoveepumplate ja -puhastite koormust. 2021. alustati ka Metsakasti küla sademeveelahenduse rajamisega. Tööde esimeses etapis rajati Pirni teele sademevee eesvool, läbi mille on tulevikus võimalik ära juhtida suur osa piirkonna sademeveest. 2022. aastal on plaanis jätkata piirkonna sademeveelahenduse järgmise etapi väljaehitamisega.
2021. aastal väljastati 57 sademevee tehnilist tingimust, millega määrati ära, kuidas tuleb hoone rajamisel, rekonstrueerimisel või muu taristu rajamisel lahendada kinnistu sademevesi. Alates 2021. aasta suvest rakendab vallavalitsus kõigi uute hoonete püstitamisel säästlike sademeveelahenduste nõuet, millega kas kogutakse sademevett kokku olmetarbimise eesmärgil või aeglustatakse ning ühtlustatakse sademevee voolukiirust kinnistusiseselt vältimaks valla peatrasside ülekoormamist kõrgvee perioodil.
Eelmisel aastal alustati Interreg CleanStormWater projekti raames Haabneeme keskuse piirkonna sademevee puhastussüsteemi ning reaalajas sademevee kvaliteedi seire süsteemi projekteerimisega. Käesoleval aastal on ehitus- ja kommunaalosakonnal plaanis ehitada süsteem välja ning integreerida see arendatava sademevee monitoorimissüsteemiga. Valmis said ka LIFE UrbanStorm projekti raames rajatud säästlike sademeveelahenduste testalad mõisapargis ja Randvere tee ning hetkel teostatakse projekti erinevaid tegevusi (nt koostöös Eesti Maaülikooliga korraldatakse koolitusi ja seminare). Tulevikus on plaan jätkata erinevate säästlike sademeveelahenduste rakendamist ja arendamist. Näiteks rajati möödunud aastal Põldheina tee parklasse Eesti esimene dreenbetoon kattest parkla, mis avatakse alanud aastal. Samuti esitas ehitus- ja kommunaalosakond koos 17 partneriga Eestist ja Lätist LIFE projektimeetmesse uue taotluse, mille peamine eesmärk oleks Viimsi vallas sademevee ringkasutuse rakendamine.
Soojamajandus ja gaas
Tänu Adven Eesti AS-i viimaste aastate mahukatele investeeringutele Viimsi ja Haabneeme aleviku soojustrasside renoveerimisel oli sellel aastal üldise energiakandjate hinna tõusu foonil Viimsi kaugkütte tarbijatel oluline eelis. Sõpruse tee uue puiduhakkel katlamaja soojuse omahind on sedavõrd soodne, et soojuse hind tarbijale tõusis vaid mõne protsendi võrra.
Samas ehitati ja renoveeriti ka soojustrasse. Samuti rajati soojustrasse arendajate poolt Nelgi põik ja Jasmiini tee piirkonnas uute elamute tarbeks.
Elektri ja gaasi hinna olulise tõusu tõttu on tekkinud elamuühistute ja üksiktarbijate huvi kunagi loobutud kaugkütte liitumise taastamiseks ja kohati ka uute liitumiste rajamiseks.
Uusi gaasitrasse ja majaühendusi ehitati 0,6 km.
Haabneeme alevikus alustati CNG tankla ehitamist, et võimaldada Viimsi vallas tankida surumaagaasiga töötavat autotransporti.
Vesi ja kanalisatsioon
Eelmise aasta suuremateks ühisveevärgi (ÜVK) töödeks olid: Ampri tee piirkonnas vahetati välja amortiseerunud veetorustik ning rajati liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga kinnistutele, kellel see täna puudus; Heina tee, Kapteni ja Voldemari tee piirkonnas rajati uus veetorustik ning uus reoveepumpla; Hundiuru ja Lännemäe teel toimus ÜVK pikendamine ning Loosaare teele rajati uus torustik; Haabneeme alevikus tagati liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga kinnistutele, kellel see eelnevalt puudus ning lõpetamisel on Kivitamme tee objekt.
Randvere külla paigaldati ka uus veemõõdukaev, mis parandab oluliselt veevõrgu seiret nii tarbimiste kui ka avariide osas. Prangli saare veetöötlusjaama juurde rajati juurde kaks 10 m3 veemahutit, mis aitab vee tarbimist reguleerida tipptunnil.
Tehnovõrkude ehitus
2021. aastal rajati ja renoveeriti Viimsi vallas kokku 72 km tehnovõrke, sh veetrasse 11,5 km, kanalisatsioonitrasse 10,8 km, sademevee- ja drenaažitorustikke 14,4 km, tänavavalgustuse elektriliine 7,0 km, elektriliine 9,1 km, sideliine 18,3 km, gaasitrasse 0,6 km ja soojustrasse 0,3 km.
Lisaks eeltoodule on menetletud ehituslubasid ja kasutuslubasid erakinnistutele ehitatavate elamute jm vee- ja kanalisatsioonitorustike, sademevee- ja drenaažitorustike, elektri- ja sidevarustuse ning gaasivarustuse rajatiste ehitamiseks kokku ligi 250 objektil.
Võrreldes 2020. aastaga on 2021. aastal vallavalitsusele esitatud esmaste taotluste (nii ehitusloa kui ka ehitusteatiste) arv kasvanud. 2021. aastal esitati kokku 706 (2020. aastal 644) uut taotlust, millest 399 (2020. aastal 384) taotluse menetlust alustati ja 307 (2020. aastal 260) taotlust tagastati menetlusse võtmata. Paraku ei ole vähenenud korduvläbivaatuste st menetluses olevate taotluste korduvläbivaatuste arv. Kokku tegeleti 1747 (2020. aastal 1285) menetlusega (sisaldab korduvaid menetlusi, st tagastamist parandamiseks ja parandatud taotluste uuesti esitamist).
Kokku väljastati 2021. aastal ehituslubasid 342 (2020. aastal 263) ja vormistati ehitusteatisi 842 (2020. aastal 643) objektile.
Muuhulgas tehti erinevatel põhjustel ehituslubade kehtetuks tunnistamise otsuseid 17 objekti puhul, millega kaasnesid ka objektiga seotud ehitusteatiste kehtetuks tunnistamise otsused teavitamiskohustusega ehitistele ja paranduskannetega ehitise seisundi muutmised.
Üheks töövaldkonnaks on ka korteriomandite seadmiseks hoonejaotusplaanide kinnitamine – 2021. aastal 35 hoonet. 2021. aastal kaasati menetlustesse 1865 füüsilist ja juriidilist isikut.
2021. aastal väljastati projekteerimistingimusi tehnovõrkudele ja rajatistele 28, seda 36 erinevale objektile.
Hoonetele väljastati projekteerimistingimusi 76 (2020. aastal 58) kokku 209 kinnistule, nendest avatud menetlusega 37 (2020. aastal 17) juhul kokku 170 kinnistule. Projekteerimistingimusi saadeti tagasi läbi vaatamata 59 (sh nii valesti vormistatud kui ka objektid, millele tingimusi ei saa väljastada). Hoonete eskiislahendustele anti seisukoht 52 (2020. aastal 32) objektile.
Ehitusvaldkonnas tegevustest laekus 2021. aastal riigilõivusid 75 005 eurot (2020. aastal 69 429 €):
ehituslubade eest 68 625 € (2020. aastal 52 674 €);
projekteerimistingimuste eest 2600 € (2020. aastal 2975 €).
2021. aasta kokkuvõte:
- Heakorratöötajad koristavad iga päev Viimsi vallast ca 1 tonni prügi – palume suhtuda keskkonna ja jäätmekäitlusesse heaperemehelikult. Ärme prügista keskkonda!
- LED II objekti valgustite vahetusega hoitakse arvutuslikult aastas elektrikuludelt kokku ca 20 000 eurot.
- Viimase kolme aastaga on jäänud tänavavalgustuse elektri- ja võrguteenuse kulud samale tasemele.
- Rimi Baltic Sustainability Awards kolme finalisti hulka jõudmine 323 kandidaadi seast.
- Haabneeme alevikus rajatud 12 000 tulbisibulaga peenar ja lillepeenar pälvisid elanike seas suurt tähelepanu.
- Kokku oli osakonnal töös üheksa rahastusprojekti.
- Vallaelanikega vahetas osakond ligikaudu 35 000 kirja.
Ehitus- ja kommunaalosakonna meeskond
