Alates 13. märtsist on Viimsi kooli õpilased distantsõppel. Õpetajate jaoks pole teema võõras – aasta jooksul jääb mitmeid õpilasi distantsõppele, käidud on erinevatel koolitustel ning digivahendeid kasutatakse ka igapäevases töös.

Kogu kooli distantsõpe on loomulikult väljakutse nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Samas avab olukord ka uusi võimalusi distants- ja digiõppe arendamiseks.

Viimsi kool hakkas distantsõppele üleminekuks valmistuma pärast Kristiine gümnaasiumi ajutist sulgemist.

Juhtkond kogunes kriisikoosolekule 8. märtsil ja koostati edasine tegevuskava juhuks, kui kool peaks minema karantiini. Juhtkond edastas info nii kooli pidajale, personalile kui ka lapsevanematele ja klassijuhatajad tutvustasid kava oma klassidele.

Lepiti kokku, et 1.–3. klassi õppetöö korraldus toimub Stuudiumi ja lapsevanemate e-posti kaudu ning 4.-9. klassi puhul Stuudiumi vahendusel.

Kaugõpe toimib ja annab vabadust
Õpetajad ja õpilased teadsid juba pärast vaheaega kooli tulles, et tundide kirjeldused Stuudiumis pidid olema võimalikult detailsed. Nii saavad pärast reisi koju jäänud õpilased sealt oma õppeinfo kätte.

Sama asjaga jätkame ka nüüd – keegi ei pea n-ö ümber õppima, kust infot saada. Tundide ja ülesannete planeerimisel saab õpetaja endiselt teha oma valikuid, lähtudes varem planeeritud õpieesmärkidest.

Nüüdseks on distantsõpe paar päeva toiminud ning tulnud ka esmane tagasiside. Reedese e-õppepäeva kohta saime paarilt õpetajalt info, et kõik toimis, õpilased said hakkama ja esitasid kokkulepitud tööd.

Õpetaja Rines kirjutab: “Me saame hakkama, lapsed ka. Kui esimene hirmumöll on möödas, elu rahuneb. Tsiteerides Ago Andersoni: “Kui probleemil on lahendus, pole ju mõtet muretseda. Kui probleemil lahendust ei ole, pole ÜLDSE mõtet muretseda!”.”

Õpilased teevad ülesandeid iseseisvalt ja kasutavad sotsiaalmeediat, et omavahel probleemkohti arutada ja teineteist aidata. Axel 9. klassist kiidab võimalust ise oma aega planeerida. “No parem on kindlasti see, et mõned õpetajad annavad töid nädalakaupa, nii saab oma aega planeerida. Lisaks on parem, et sul on endal võimalik palju asju teha siis, kui sa ise tahad.”

Eva-Riin 9. klassist: “Mõned õpetajad hindavad kõike, mis on veidi halb. Matemaatikaõpetajad on jällegi asja kõige paremini läbi mõelnud. Meil on reaalsed tunnid Discordis. Seal saab suhelda ja normaalselt tööd teha.”

Kogemuste jagamise aeg
Eesti õpetajad on sotsiaalmeedias üksteist toetama ja aitama koondunud. Loodud on nii ainetepõhised kogukonnad kui ka üldine grupp, kus vahetatakse tööülesandeid, oskuseid ja digiplatvorme. Viimsi kooli haridustehnoloog ja õppekorraldusjuht on alati valmis õpetajaid ja vanemaid tekkinud probleemidega aitama.

Loomulikult on ka väljakutseid, mida püüame ühtse kooliperena ületada. Kogu olukord on uus, nii et hetkel on veel raske ennustada, mis toimib ja mis mitte.

Kui distantsõpe on mõnda aega kestnud, kogume tagasisidet ja teeme selle põhjal muudatused. Ühe väljakutse seab tehnoloogia – Stuudium ja Opiq jm keskkonnad on hetkeolukorrast tulenevalt paratamatult ülekoormatud. Distantsõpe aga ei pea tingimata tähendama e-õpet. Ka õpik ja töövihik ning erinevad arvutiekraanita toimuvad ülesanded on igati sobilikud distantsõppe vahendid ja meetodid.

Õpime oma aega planeerima
Väljakutse on ka õpilaste enesejuhtimine. Paljude õpilaste jaoks on oma aja planeerimine ning ülesannete iseseisev lahendamine keeruline. Distantsõpe annab võimaluse neid äärmiselt olulisi oskusi arendada, kuid seda kindlasti õpetaja ja lapsevanema toega.

Väga põnev, kuidas õpetajad on asunud uut moodi mõtlema ja tegutsema. Loodame, et järgmised kaks nädalat distantsõpet saavad olema rahulikud. Oluline on ka perega aega veeta, niigi äreval ajal mitte liialt muretseda ning hoida oma tervist.