Novembri alguses kuulutas Viimsi Teataja välja fotokonkursi „Aastaring Viimsis“. Võitja selgus Facebooki hääletusel, kus valiti parimaks Boriss Kapelini talvepilt. Sama foto ehib detsembrikuu viimase Viimsi Teataja esikaant ning tänavust Viimsi vallavalitsuse jõulukaarti. Kes aga on selle autor ja kuidas foto sündis?
„Olen endine konstrueerimisinsener ja tööõpetuse õpetaja. Praegu olen pensionär. Koos abikaasaga elame Viimsis alates 2010. aastast,“ räägib Boriss. Viimsisse kolisid Kapelinid seetõttu, et soovisid olla loodusele lähemal ja tegeleda aiandusega. „Sellest lähtuvalt valisime kodukohaks Laiaküla, mille läheduses on kaunid looduskaitsealad. Aastaid tagasi, kui sattusime esimest korda oma tulevase kodu asupaika, olime selle koha ilust lummatud. Läheduses laius põld kauni metsiku rohu ja lilledega, samuti mets arvukate ja hämmastavate hübriidpuudega ning oli suur hulk metsloomi, kes inimest eriti ei peljanud. Veel 10 aastat tagasi ilmusid metskitsed, rebased, jänesed ja kährikud väga tihti tänavatele ja elasid majade läheduses,“ meenutab Boriss.
Ta on pisut kurb, et elamuehitus Laiakülas kasvab iga aastaga. „Paraku seetõttu metsaalad vähenevad ning metsloomade arv jääb väiksemaks. On veel midagi, mis tekitab hingevalu – ATV-de ratastest sandistatud ravimtaimedega metsaniitude nägemine,“ muretseb ta. Üldjoontes on aga tema meelest Viimsis tore koos abikaasaga rahulikult elada. „Tegeleme jõudumööda aiamaa harimise ja erinevate taimede kasvatamisega, püüdes, nagu meie naabridki, väikesele alale ilu luua,“ ütleb ta.
Fotograafia abil loodusele lähemale
Pensionäripaar hindab kõrgelt võimalust looduse keskel elada, sest siis saab seda lähemalt vaadelda, uurida ja kõige looduse poolt pakutavaga tutvuda. Suuresti tänu sellele armastab Boriss ka loodusfotosid teha. „Fotograafia on looduse vaatlemisel suureks abiks. See võimaldab jäädvustada kõige huvitavamaid ja kiiresti muutuvaid ainulaadseid hetki,“ ütleb ta. Vanahärra lisab, et fotograafia arendab tähelepanelikkust, mis omakorda viib varem või hiljem looduse mõistetamatuse ja tähenduslikkuse mõistmiseni.
„Aja jooksul muutus pildistamine harjumuseks ja sooviks avastada midagi uut. Teeb rõõmu, kui õnnestub tabada mõni huvitav hetk ja seejärel seda üksikasjalikult uurida ning selles midagi erakordset leida. Selleks pole vaja professionaalselt fotograafiaga tegeleda, piisab vaid huvi ja motivatsiooni olemasolust,“ leiab Boriss.
Talle meeldib, et Viimsi kandis on avastamisvõimalusi küll ja veel. „Vahva on see, et ei pea kaugel käima või kuhugi autoga sõitma. Palju vaatamis- ja jäädvustamisväärset asub kodu lähedal. Viimsis on mitmeid imekauneid ja erilisi paiku nagu näiteks Laiaküla või mererannik. Igal aastaajal võib sama koht väga erinevat moodi ilus olla,“ ütleb ta.
Looduse ilu rahustab hinge
Kui õnnestub tabada mõni kaunis hetk, on alati tore seda ka teistega jagada.
See oligi põhjuseks, miks Boriss oma foto konkursile saatis. „Pildil on restorani PAAT kõrval vabaõhumuuseumi rannas asuv kalamajake. Jäädvustama kutsus ebatavaline loodusseisund – valgus, vaikus, rahulikkus ja müstika,” räägib ta fotost, mis pälvis konkursil kõige rohkem hääli. „Võit tuli mulle üllatusena, kuna ma pole professionaal. Mul on väga hea meel, et pilt paljudele meeldis ning paljud saavad tuttavat kohta uuel viisil ajalehes ja valla jõulukaardil näha. Aga sellegipoolest, selle pildi puhul ütles loodus mulle ette, mida tuleb teha ja mul tegelikult ei jäänudki muud üle, kui vajutada nuppu,“ jääb Boriss tagasihoidlikuks.
Ta vaatas ka teisi konkursile laekunud fotosid ning arvab, et nende hulgas oli palju häid pilte. Ta toob esile Anton Birjukovi Põhjakonna trepi, Gea Kumpeli metskitse, Helen Viilo jäise meri, Julia Kovalenko talvise paadisilla, Margaret Mäsesi kulse sügishommiku ja Mart Kallase foto „Kuidas siis nii…“.
Borissi meelest näitavavad pildid, et paljudel inimestel on elav huvi looduse vastu. „Eks looduse ilu rahustab hinge, muudab meid lahkemaks ja paneb mõtlema igavestele väärtustele,“ arvab ta. Lõpetuseks on tal ka soov kõikidele viimsilastele. „Jõulueelsetel päevadel soovin viimsilastele tugevat tervist, rõõmsat tuju ja meelerahu! Veetke võimalikult palju aega looduses!“
