Su beebi patsutab aknale ja naerab millegi üle – huvitav, mida ta küll nägi? Või ripub su jala najal ja nõuab miskit, aga aru ei saa, mida ta tahab? Mudilane viskab end jaurates pikali ega suuda sõnadega selgeks teha, mis probleem on. Kas teadsid, et sellist mõistatamist saad edukalt vähendada?
Beebid ja väikelapsed mõistavad meie kõnest juba tohutu palju – nad teavad täpselt, kes on kutsa, kuhu kappi sa peitsid kamapallid või mis siis saab, kui öeldakse: „Lähme vanni!“ Samas ei suuda nad kõike veel ise väljendada, sest harjutavad alles lalisemist või katsetavad oma esimesi sõnu. On leitud, et lapse arusaamine kõnest võib olla lausa 6 kuu võrra ees sellest, mida ta öelda suudab. See tekitab lapses frustratsiooni: mind ei mõisteta, minust ei saada aru!
Eestis uus, maailmas ammu tuntud
Eestis on hoogu kogumas mujal maailmas ammu kasutusel olev suhtlusviis – beebiviiplemine (ingl k baby signing), mis aitab beebidel ja mudilastel viibete ja žestide teel enda soove, vajadusi, aga ka tähelepanekuid ja rõõme täpsemalt väljendada juba enne, kui nad kõne arengus selleni jõuavad. Kui laps ütleb esimesed sõnad tavaliselt umbes aastaselt, siis viibete teel on ta valmis suhtlema mõnel juhul juba 7–8-kuuselt.
Beebiviiplemist on Eestis õppinud tänaseks üle tuhande perekonna. Alguse sai see 2018. aastal Tartust, mil kaks ema – Karoliine Piksarv ja Kreete Viira – panid kokku eesti viipekeelel ning meile kõigile tuttavatel laste- ja pärimusmuusika viisidel põhineva eesti oma beebiviiplemise programmi. Viipeid õpetatakse lõbusates beebide muusikaringides läbi eakohaste laulude, tantsude, pillimängu, salmikeste ja arendavate tegevuste.
Mõistetud juba pisikesest peale
11-kuuse poja ema Evelin Tamm räägib vaimustusega: „Meie mitmekeelses peres on beebiviiplemisel olnud suur väärtus. See on ideaalne võimalus meil mõlemal varakult oma last mõista, vaatamata sellele, mis keelt me räägime.“
Tore on tõdeda, et beebiga viibete kasutamist saab edukalt õppida kodust lahkumata. Kui varasemalt toimusid beebiviiplemise ringid peamiselt Tallinnas ja Tartus, siis veebikursusega on muutunud need kättesaadavaks ka väljaspool suuremaid linnu ning lausa ülemaailmselt. Väikeste lastega kodusesse ellu toob see mõnusat vaheldust ning aitab värskete lapsevanemate vaimset tervist turgutada. „Õpetajad on suurepärased ja teinud tunnid põnevaks nii grupitundides kui ka ekraani vahendusel,“ jagab Evelin oma kogemusi veebiõppega.
1,5-aastase tütre ema Jaanika Reinvald-Colley täiendab omalt poolt: „Silmi avardav on olnud ka lisainfo lapse arengust ja kõne toetamisest. Samuti on mõnus kursuse kogukonnatunne, eriti kui sageli kodust välja ei pääse. Laps lustib ka rõõmuga kaasa.“
Kuidas nad ikkagi rääkima hakkavad?
Kas seda hirmu ei ole, et laps rääkima hakkamise asemel kätega vehkima jääbki? „Absoluutselt vastupidi, pigem on ikka tegu kõne arengut toetava tegevusega – beebiviiplemise põhireegliks on, et me alati räägime lapsega samal ajal, kui viipeid näitame,“ kinnitab Eesti beebiviiplemise programmi looja Karoliine Piksarv. Ta selgitab, et selline suhtlusviis toetab lapse kõne arengut ja maailmamõistmist, annab kogu perele varajase suhtlusrõõmu ning tugevdab lapse ja vanema vahelist kiindumussuhet. „Mida rohkem saab laps õnnestunud suhtluskogemusi, seda rohkem on ta motiveeritud end väljendama ja teistele selgeks tegema,“ lisab ta.
„Meie laps veel palju ei räägi, aga rõõm ta näol, kui aru saame, et ta tahab õue minna või õuna süüa või muusikat kuulata, on lihtsalt nii suur! Paneb kohe kilkama, kui suhtlus õnnestub,“ võtab Jaanika kokku beebiviiplemise tuuma. Just selle mõlemapoolse suhtlusrõõmu pärast tasub beebiga viibete kasutamist proovida.
Käesolevast sügisest toimuvad beebiviiplemise tunnid ka Viimsis. Viimsi huvikeskuses toimuvad tunnid neljapäeva hommikuti õpetaja Merle Blanki juhendamisel.
Loe lisaks: www.beebiviiplemine.ee
Esimesi viipeid saad õppida ka sotsiaalmeedias: @Beebiviiplemine
