Enamikele tänase Viimsi Teataja lugejatest on teada meie riigi oma raha – Eesti krooni – 1992–2010 sündinud lugu. 2022. aasta suvise pööripäeva eel tähistame Eesti krooni 30. sünnipäeva. Mälu värskendamiseks meenutame: taasiseseisvunud Eesti Vabariigi rahareform tipnes 20. juuniga 1992, kui 1500 rubla muutus minul, sinul, meie isadel-emadel 150 Eesti krooniks.
Tuhat tänu neile, kes olid sel ajal otsustajateks, et meie riigis sai maksevahendiks Eesti kroon. 20. juunist 1992 kuni 31. detsembrini 2001 oli Eesti krooni kurss fikseeritud Saksa marga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. 1. jaanuarist 2002 oli Eesti krooni kurss fikseeritud euro suhtes: 1 EUR = 15,6466 EEK. Ka tolleaegsed rahapaberid on ilmselt paljudel silme ees. 1- ja 2-krooniste pangatähtede kujundaja oli Urmas Ploomipuu, ülejäänud 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500-kroonistele andis näo Vladimir Taiger.
Mida kroonide eest sai?
Täna toob pisukese muige suule, kui meenutame Eesti krooni paaril algusaastal kehtinud hindu. Keskmine brutopalk ja vanaduspension olid vastavalt 800 ja 320 krooni, töötasu alammäär 300 krooni, töötu abiraha 180 krooni, liiter bensiini maksis 3 krooni, päts leiba 2 krooni, liiter piima 1 kroon 50 senti, pudel õlut 3 krooni, 1 kg loomaliha 20 krooni. Linnaliini bussipileti sai Tallinnas osta 40 sendi eest, takso kilomeetri hind oli 2 krooni. Päevalehe kuutellimus maksis 16 krooni ja Eesti passi väljastamine 35 krooni. Ericssoni mobiiltelefoni eest tuli letti laduda pea sada „koidulat“ ehk 9990 krooni. Kolmetoaline korter Viimsis maksis 80 „Jakobsoni“ ehk 40 000 krooni ja neljatoaline korter Mustamäel 90 000–140 000 krooni. Pilet Tartus toimunud Bonnie Tyleri kontserdile maksis 250 krooni ja 4-päevast puhkusereisi Kanaari saartele sai endale lubada 7920 krooni eest.
Koos Eesti krooniga ehitasime Eestit 18 ja pool aastat. Oma raha käibeletulek süvendas positiivselt Eesti rahva eneseusku homsesse ning ladus vundamendi tänase Eesti riigi majanduse arengule.
Kui hobiks on Eesti kroon
Asusin perega Viimsisse elama seitse aastat enne Eesti krooni sündi. Täna saan tegeleda mulle sobiva hobi ja harrastusega. Olen Eesti Vabariigile selle eest väga tänulik. Minu hobiks on Eesti krooni 1991–2007 paberrahade kollektsioneerimine ning olen välja andnud kaks raamatut. Eesti Vabariik 100 auks nägi 2018. aastal ilmavalgust minu esimene krooniraamat „Eesti Krooni Originaalpangatähed 1991–2007“ sajas eksemplaris, kus iga eksemplar sisaldab kaheksat originaal Eesti krooni paberraha. Enamik nendest sajast krooniraamatust kinkisin üle maailma Eesti seltsidele ja majadele Sydneyst Portlandini ning Eestimaa seltsidele, muuseumidele, koolidele, raamatukogudele jne. Viimsikatel soovitan külastada Pringi külas asuvat rannarahva muuseumi, kus saate tutvuda krooniraamatuga „Eesti Krooni Originaalpangatähed 1991–2007“ nr 9.
Üleskutse viimsilastele
Nüüd tegelen oma kolmanda krooniraamatu „Eesti Vabariigi oma raha 30. sünnipäev“ ettevalmistamisega. Soovin oma riigile, et 20. juunil 2022 näeks ilmavalgust Eesti krooni 30. sünnipäevale pühendatud krooniraamat sajas eksemplaris. Needki krooniraamatud saavad olema nummerdatud ja iga eksemplar sajast sisaldab kaheksat originaal Eesti 1-, 2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100-, 500-kroonist paberraha. Lihtne aritmeetika ütleb, et selle tarbeks on vaja 800 originaal Eesti krooni paberraha. Sada 1-kroonist, sada 2-kroonist, sada 5-kroonist, sada 10-kroonist, sada 25- kroonist, sada 50-kroonist, sada 100-kroonist ja sada 500-kroonist originaal paberraha. Tähtis kuupäev läheneb, aga täna on puudu mõned konkreetse seerianumbriga Eesti krooni paberrahad. Seega, head koduvalla elanikud – pöördun teie poole üleskutsega. Palun vaadake endale mälestuseks jäetud krooni paberrahade seerianumbreid. Allpool on kirjas, milliste Eesti krooni paberrahade KOLM viimast seerianumbrit on ettevalmistavast krooniraamatust veel puudu (esimesed kolm seerianumbrit võivad olla suvalised). Vastastikusel kokkuleppel saan puuduolevaid Eesti krooni paberrahasid vahetada või osta.
Rõõmustame ja tähistame koos Eesti krooni 30. sünnipäeva! Olgem terved, targad, nutikad!
Nimekiri puuduolevatest Eesti krooni paberrahadest
50-kroonine paberraha, MILLE KOLM VIIMAST SEERIANUMBRIT peavad olema: 032, 033, 034, 036, 038, 039, 040, 041, 048, 049, 050, 052, 063, 067, 067, 068, 073, 075, 083, 084, 086, 087, 092, 093, 094, 100
100-kroonine paberraha, MILLE KOLM VIIMAST SEERIANUMBRIT peavad olema: 042
500-kroonine paberraha, MILLE KOLM VIIMAST SEERIANUMBRIT peavad olema: 001, 046, 073, 080
1992. aastal käibele lastud ja 2010. aasta lõpul taandunud Eesti kroon elab edasi eestlaste südameis. Eesti krooni peavad eestlased endiselt OMA rahaks.
Kui sul on puuduolevaid rahatähti pakkuda, siis võta ühendust:
Toomas Kull
tel 502 6357
