Tänavu möödub 100 aastat ajast,  mil Viimsi haridusselts otsustas luua postiagentuuri ruumidesse raamatukogu. Nagu rahvaraamatukogude loomise aastatel oli tavaks, mahtus ka Viimsi 139 raamatut kinnisesse kappi, mida said 50 lugejat laenata teisipäeviti ja reedeti kella 17-19.

Aja jooksul on raamatukogu muutnud asukohta üheksa korda ja sellel on olnud 22 juhatajat. Kogu on kasvanud enam kui 88 000 eksemplari suuruseks (koos harukogudega Pranglil, Randveres ja Püünsis), registreeritud lugejaid on 13 407 ja vallaraamatukogu on avatud 7 päeva nädalas, tööpäeviti 10.00-20.00 ning puhkepäeviti 10.00-16.00.

Esimene üritus korraldati 1939. aasta lõpus, kui toimus raamatunädala aktus ja pidu, mil tutvustati raamatukogu ja raamatuid, et äratada inimestes lugemishuvi. Nüüd korraldab raamatukogu ühes kuus vähemalt 3-4 kohtumisõhtut, peale selle koguneb regulaarselt kirjandusklubi, avatud mõtlemisõhtu, pereterapeudi jututuba, toimuvad kontserdid ja palju muud.

Viimsi raamatukogu
Foto: Sandra Rohesalu

Raamatukogu vallamaja riietusruumides 

Pikast ajaloost on asjakohane meenutada  aastat 1976, mil raamatukogu anti üle S. M. Kirovi nim näidiskalurikolhoosile, kes omaniku ja rahastajana kujundas raamatukogust kolhoosi esindusasutuse. Raamatukogu sai kalurikolhoosi keskuses spetsiaalselt raamatukogu tarbeks projekteeritud ja sisustatud ruumid. Eestis ei olnud just palju raamatukogusid, kellel oleksid olnud nii esinduslikud ruumid ja sisukas töö. Raamatukogu juhtis Asta Joost, kes on valitud sajandi saja raamatukoguhoidja hulka. Kui 1976. aastal oli raamatukogus üle 8000 trükise, siis 1990. aasta alguseks kasvas see enam kui 24 000 eksemplarini. Samas lugejate arv kasvas 497-st 5000-ni ja üle selle. Raamatukogus korraldatud kirjandusüritused olid nii heal tasemel, et Eesti Raadio salvestas Martin Viirandi juhtimisel enamuse oma kirjandussaadetest just Viimsi raamatukogus.  

1991. aastal reorganiseeriti S. M. Kirovi nim näidiskalurikolhoos osaühinguks Esmar, keda raamatukogu ülalpidamine ei huvitanud. Raamatukogu olukord muutus päris keeruliseks, kuni 1993. aastal võttis Viimsi vald raamatukogu oma hallatavaks asutuseks ja raamatukogu nimetati ümber Viimsi raamatukoguks. Uus katsumus sai raamatukogule osaks 1994. aasta alguses, kui raamatukogu otsustati endise kolhoosikeskuse ruumidest välja kolida Viimsi vallamaja riietusruumidesse. Endise 300 ruutmeetri asemel tuli järgneva nelja aasta jooksul leppida 80 ruutmeetriga.

Järgnevatel kolimistel ja sündmustel siinjuures pikemalt ei peatuks, kuna peagi ilmub trükist album “Viimsi raamatukogu ajalugu. 1920-2020”, millest huvilised saavad põhjaliku ülevaate raamatukogu ajaloost.

Raamatukogu 100 aastat tagasi. Foto: Rannarahva muuseum
Raamatukogu 100 aastat tagasi. Foto: Rannarahva muuseum

Uued ruumid, uus sisu

Viimsi raamatukogu 95. sünnipäeval kirjutasin ajalehes “Viimsi Teataja”: “Raamatukogu pole mitte ainult teavikute laenamiskoht, vaid teabe-ja kultuurikeskus, kohtamis-, suhtlemis- ja ka iseendaga olemise koht. Viimsi raamatukogu pere soovib, et “leivakappide” (kaubanduskeskuste) kõrvale kerkib ka vähemalt 2000 ruutmeetri suurune “raamatukapp”. Kui mitte varem, siis raamatukogu 100. aastapäevaks.“ 

Tänaseks on see soov täitunud. 100-aastane raamatukogu asub enam, kui 2000 ruutmeetrisel pinnal koos teiste kohalikule elanikule teenuseid pakkuvate asutustega. Vähem kui aasta uutes, kaasaegsetes ruumides toiminud raamatukogu on kiiresti külastajate poolt omaks võetud; märgatavalt on kasvanud raamatukogu kõik tegevusnäitajad. Kui eesmärk oli kujundada raamatukogust uutes ruumides multifunktsionaalne kultuuri-ja hariduskeskus, mis katab peamised kogukonnakeskuse funktsioonid ja on ühistegevust soodustav koht lugemiseks, kooskäimiseks, huvitegevuseks ja elukestvaks õppeks, siis see eesmärk on täidetud. Kuna tingimused ja võimalused on loodud, tegeleb raamatukogu pere koos lugejatega nüüd rõõmuga uue sisu loomisega. Hea meel on, et Viimsi elab ja hingab koos raamatukoguga ja annab meile – raamatukogutöötajatele – inspiratsiooni tegutsemiseks. 

Kuna Viimsi raamatukogu asutamise kuupäev pole teada, siis otsustas raamatukogu pere sünnipäeva pidada üleriigiliste raamatukogupäevade ajal, oktoobrikuu viimasel nädalal, ja sisustada oma heade külastajate õhtud kohtumistega. Külla tulevad Elo Selirand, Tiina Jõgeda, Mart Juur ja Andrus Kivirähk. 29. oktoobri õhtul kell 18.00 on kõik oodatud raamatukogu ajaloo albumi ja filmi „Üks aasta sajandast“ esitlusele. 

Raamatukogu ajalugu jätkub…