Sõjamuuseumis avatakse näitus Vene Föderatsiooni vägede väljaviimisest

AJALUGU: Kõige suuremat ohtu kujutas endast Tallinnas asunud 144. kaardiväe Jelnja motolaskurdiviis ja selle Matrossovi polk.

Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestit on iseloomustatud kui üht suurt garnisoni. Eesti territooriumil oli poole sajandi jooksul okupatsiooniarmee käsutuses tuhandeid hektareid maad, tippaegadel võis sõjaväelaste arv ulatuda 120 000 meheni. Paljud viimsilased mäletavad kindlasti, et ka Viimsi mõis, kus täna asub Eesti sõjamuuseum, oli aastakümneid okupatsiooniarmee käsutuses. Siin asus Nõukogude Põhjamere laevastiku raadioluure üksus, mõisasüdame territoorium oli ümbritsetud kõrge planguga.

Kontserdiplakat. Plakat: Raivo Järvi
Kontserdiplakat. Plakat: Raivo Järvi

Käesoleva aasta 31. augustil möödub veerand sajandit Vene Föderatsiooni vägede väljaviimisest Eestist. President Lennart Meri on nimetanud seda sündmust II maailmasõja lõpuks Eesti jaoks.
Kokkuleppe saavutamine Venemaaga vägede väljaviimiseks oli Eesti jaoks määrava tähtsusega. Pärast taasiseseisvumist siia jäänud endise Nõukogude Liidu vägede siinviibimise ajal oli olemas võimalus, et õnnestunud provokatsiooni korral võivad siin asuvad Vene väed baasidest väljuda ja ulatusliku konflikti eskaleerida, mis oleks Eesti iseseisvuse ohtu seadnud. Kõige suuremat ohtu kujutas endast Tallinnas asunud 144. kaardiväe Jelnja motolaskurdiviis ja selle Matrossovi polk. Vene Föderatsiooni relvajõudude siiajäämine pikemaks ajaks oleks teinud võimatuks ka ühinemise NATO ja Euroopa Liiduga.

Kokkuleppe saavutamine Venemaaga ei olnud lihtne. Vägede väljaviimiseni jõuti eeskätt lääneriikide, eriti USA, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide surve abil, kes sidusid oma suhete tingimuseks Vene Föderatsiooniga vägede väljaviimise Eestist ja teistest Balti riikidest. Loomulikult oli rahvusvahelise toetuse saavutamisel oluline roll ka Eesti poliitikutel ja diplomaatidel. Pärast kolm aastat kestnud kassi ja hiire mängu allkirjastati Moskvas 26. juulil 1994 presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini poolt lepe vägede väljaviimiseks, mille kohaselt pidid kõik Eestisse jäänud Vene Föderatsiooni relvajõud Eesti Vabariigi territooriumilt lahkuma hiljemalt 31. augustil 1994.

Nn “juulilepete” sõlmimine sattus Eestis opositsiooni terava kriitika alla – räägiti võimalikest varjatud sätetest, tõstatati ka küsimus, kas presidendil ikka oli õigus selliseid lepinguid sõlmida, ja räägiti rahvuslikust reetmisest. Tõsi, vägede väljaviimise hinnaks oli hulga sõjaväepensionäride siiajäämine, aga peatähtis oli, et Vene Föderatsioon võttis kohustuse väed välja viia.

Pärast lepingute sõlmimist algas vägede lahkumine Paldiski sadama kaudu ja mööda raudteed. Eestile jäid päranduseks üsna väärtusetud või lagastatud hooned ja saastunud loodus. Aga läinud nad olid ja selle puhul toimus 31. augustil 1994 Vabaduse väljakul suur rokikontsert “Пaka!” (Paka!).

Vene Föderatsiooni vägede väljaviimise tähtpäeva meenutuseks on Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum koostanud teemakohase näituse „Пakaa! 25 aastat Vene vägede väljaviimisest“, mis avatakse siin 31. augusti keskpäeval. Näituse pealkiri laenati 25 aastat tagasi toimunud kontserdilt. Näitus jääb sõjamuuseumis avatuks paariks kuuks.