Pirita lillekasvatuse näidissovhoos oli Nõukogude ajal omal alal vaieldamatu tipp. Üheks edu valemiks võib pidada mitmekümne aasta kestel toimunud tugevat meeskonnatööd.

2.novembril 1957. aastal moodustati kolmes erinevas kohas asunud aiandist Tallinna Puukool, mille ülesandeks oli kasvatada tallinlastele viljapuude ja marjapõõsaste istikuid, lilli ja lillesibulaid ning lisaks tegeleda ka kalakasvatusega.
Puukool allus Riiklikule Aianduse ja Mesinduse Trustile, kus töötas tollal 40 inimest. Trusti esimeseks direktoriks oli Jüri Metsaorg, kes töötas sellel kohal kuni  6. jaanuarini 1958. Järgmiseks direktoriks sai Arved Mühle. 1959. aastal lisandus puukooli alluvusse kompostmulla osakond, mille ülesandeks oli varustada Tallinna aiapidajaid ja asutusi väetisega segatud turbamullaga. 

Puukooli õiglusjärglasena moodustati 1. märtsil Pirita Aiandussovhoos, kusjuures sovhoosi direktori ajutiseks kohusetäitjaks jäi edasi senine puukooli direktor Arved Mühle. Aiandussovhoosi keskus asus aadressil Mustamäe tee 51 ning tal oli neli osakonda, neist osakond nr 1 ehk kompostmulla tootmise osakond oli Iru-Laikülas, osakond nr 2 asus aadressil Pirita tee 26 (näidisaed ja tootmisbrigaad), osakond nr 3 Telliskivi 9 (talle allus ka Mitšurini ehk Vismari 33 asunud tootmisbrigaad) ning osakond nr 4 ehk karantiiniaiand paiknes Saku külanõukogus. 

13.novembril 1962. aastal liideti Pirita Aiandussovhoosiga Viimsi külanõukogus asunud Viimsi abimajand, mille asutamise ajalugu ulatub 1940. aasta riigipöörde aega, kui riigistati ka kindral Johan Laidonerile kuulunud Viimsi mõis. 30. detsembril 1940. aastal moodustatud majand kandis algul Viimsi sovhoosi nime. Majandil oli 183 ha maad, sealhulgas põllumaad 54 ha, kultuurrohumaad 87 ha ja looduslikku rohumaad 42 ha. Majapidamises oli 11 hobust (nende seas marssal Vorošilovi kingitud araabia tõugu täkk), 42 lehma, 18 mullikat. 

1.novembril 1944. aastal muudeti Viimsi majand Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega uuesti Viimsi abimajandiks, mille juhatajaks määrati Kalju Ärm. Majand töötas kuni 13.novembrini 1962, kui see liideti Pirita Aiandussovhoosiga. 1962. aasta lõpus oli sovhoosil 68 noorveist, 331 veist, 97 siga ja 9 hobust. 
6.veebruaril 1963. aastal määrati aiandussovhoosi direktoriks Leo Tedremäe, kes juhtis sovhoosi kuni selle likvideerimiseni. Lillekasvatuse keskus asus 1964. aastast Viimsi alevikus.

1.jaanuaril 1966. aastal liideti Pirita Aiandussovhoosiga Viimsi kolhoos, mis asutati 5. märtsil 1950.aastal, kui Viimsi külanõukogusse kogunesid Lubja, Salu, Pärnamäe, Haabneeme ja Pringi külade talupered. Kolhoosi esimeheks valiti Väino Oja ja aseesimeheks Evald Kristjuhan. 1951. aasta märtsis sai Viimsi kolhoosi esimeheks Evald Kristjuhan, kes juhtis majandit kuni selle likvideerimiseni. 1951. aastal oli Viimsi kolhoosil 165 liiget, maad veidi üle 509 ha, sealjuures põlde ligi 94 ha, heinamaad 211,5 ha ja karjamaad 83,6 ha. Kolhoosil oli 95 voorveist, 69 lehma, 15 siga, 20 lammast ja 40 hobust. Pärast Viimsi kolhoosi ja Pirita Aiandussovhoosi ühinemist oli majandi suuruseks 1667 ha. 1967. aastal muudeti aiandussovhoos näidismajandiks. 

1960.aastate lõpus algas sovhoosis hoogne ehitustegevus. 1969. aasta lõpuks valmisid esimesed 400 m2 suurused kasvuhooned, hiljem 600 ja 1989. aastal juba 1200 m2 suurused kasvuhooned. Majandil oli keskkatlamaja, mis töötas gaasiküttel ja varustas soojaga kogu majandit. Kasvuhoonetes kasvatati ainult lilli müügiks, põhiliselt Tallinna vajaduseks. Sovhoos ehitas kolm 60 korteriga elamut ja hulk väiksemaid maju. Aiandussovhoosil oli oma automajand ja töökojad.

1960.aastal oli sovhoosil 1206 ha maad, sh haritavat maad 847 ha, töötajaid oli 386. Lilli kasvatati nii avamaal (12 ha) kui ka katmikalal (2,6 ha), lilleseemneid 10 hektaril. Lillesibulaid paljundati 2,8 miljonit tükki. Toodangut turustati samal aastal 2,6 miljoni rubla eest. 1989. aastal toodeti ca 2,9 miljonit lõikelille, 1,76 miljonit potilille ning ligi miljon istikut. Tollal töötas ettevõttes 520 töötajat.

Pirita lillekasvatuse näidissovhoosi algatusel kujunesid traditsiooniks rahvusvaheliseks lillepeod Tallinna linnahallis. Algselt oli iga lillepidu seotud kindla lillekultuuriga. 1983. aastal oli see seotud krüsanteemidega, 1984. aastal roosidega ja 1985. aastal nelkidega. 1986. aastast alates oli see pühendatud kõikidele lilledele. Üritus tutvustas lillekasvatuse ja lilleseadekunsti saavutusi, aitas info ja kaubasidemete laiendamisele. Lillepeod koosnesid lillenäitusest, aiandustehnika ja -tarvete näitusest, lilleseadekonkurssidest ning selle raames toimunud kontserdist.

Sotsialistliku majandussüsteemi kokkuvarisemine ning Eesti iseseisvuse taastamine muutis kardinaalselt seniseid tingimusi. Vene turu ja odava tooraine kadumine sundis meie ettevõtteid uutes oludes ümber kohanema. 1990. aastail sattus ettevõte majandusraskustesse ning 1998 lõpetas tegevuse.  

Allikas: Nerman, Robert “Viimsi vald 90”, Tallinn 2009.