Viimsi Vabakogudus on Viimsi poolsaarel tegutsenud 95 aastat. Kirikuõpetaja Kristjan Kalamägi räägib koguduse ajaloost ja tänastest tegemistest.

Kristjan Kalamägi, Te olete Viimsi Vabakoguduse pastor. Rääkige veidi endast. 

Alustasin teenimist Eesti Kristlikus Nelipühi Kirikus (EKNK) 1995. aastal. Pärast seda tuli kutse minna õppima Leedu piiblikolledžisse, kus lõpetasin pastor – evangelisti orientatsiooniga õppe. Pärast kooli lõpetamist suundusin tagasi EKNK-sse. 2000. aastal ordineeriti mind pastoriks. Pärast seda jätkasin teenimist vaimulikuna EKNK kirikus, millest mõningad aastad teenisin pastorina vene nelipüha koguduses Ahtri tänaval. 

Olen lõpetanud Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari, mis on riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool Tallinnas.  

Alates 2018. aasta aprillist teenin Viimsi Vabakoguduse pastorina. Sündmused tulla Viimsi Vabakoguduse pastoriks on olnud päris erilised, sest olles EKNK vaimulik, ei mõelnud ma sellistele muutustele oma elus. Esmalt tuli Viimsi Vabakoguduse poolt kutse tulla jumalateenistusele kõnelema. Olles avatud Jumalale, võtsin selle kutse vastu. Nendest sündmustest kasvas välja uus kutse – tulla koguduse pastoriks, sest sellel hetkel ei olnud Viimsi kogudusel pastorit. Võtsin aega mõtlemiseks, et saada kindlus, milline on Jumala tahe nende valikute ees. Teatud ajahetkel sain selguse vastata sellele kutsele positiivselt. 

Põnev on elada selliste huvitavate sündmuste keskel ja leian, et see on eesõigus teenida kogukonda ning anda oma panus inimeste teenimisele ja teenida nende andidega, mida Jumal on minu kätte usaldanud.

Elan perega Tallinna kesklinnas ja sealt on ilus autoga mööda mere äärt sõita Viimsisse, saades osa merel toimuvast ning palju muust ilusast, mis jääb kesklinna ja Viimsi vahele. Meri otsekui peegeldab inimese hinge oma rahu, aga mõnikord ka tormist emotsionaalsust, millel on iga kord oma nägu. Selles on oma sõnum, see on saladuslik, müstiline ja hinge lummav. Meri on nagu inimese hing, mis on alati täis üllatusi ja põnevusi ja mida tuleb tasapisi tundma õppida, et osata sellega õigesti läbi käia.

Olen abielus ja mul on 2 täiskasvanut toredat poega, kellest noorem teenib hetkel kaitseväes.

Kristjan Kalamägi.
Kristjan Kalamägi.

Kui vana on Viimsi Vabakogudus?

Vaimuliku töö alguseks Viimsis on loetud 1924. aasta detsembrit, kui alustati palvetundidega taludes. 1932. aastal loodi Tallinna Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse Viimsi osakond. Töötati koos täielikus rahumeelsuses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vennaste koguduse ringkonda kuuluva lugupeetud Viimsi kooliõpetaja Mattias Volmeriga.

Aktiivne Viimsi Vabakoguduse liige Jaan Maamers, kes valiti Viimsi vallavanemaks, töötas koos Mattias Volmeriga suures sõpruses. Jumalateenistusi peeti Viimsi vanas tsaariaegses koolimajas.

Viimsi Vabakogudus on tegutsenud 95 aastat Viimsi poolsaarel. Palvela ehitusega alustati 1935.aastal. Koguduse hoonet, palvemaja aitasid ehitada kohalikud kalurid, kes oma jõud ühendasid. Tähelepanuväärne on selle hoone arhitektuuri juures see, et selle hoone seinad on püstpalkidest. Palgid kogudusekoja ehituseks osteti Naissaarelt, kust kalurid parvetasid need oma kalapaatide järel Haabneeme randa. 

8. septembril aastal 1935 pandi palvelale nurgakivi ja kahe aasta pärast toimus palvela avateenistus. 

5. juulil 1945. aastal registreeriti ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Usukultus-asjade Nõukogu voliniku poolt Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakogudus iseseisvaks koguduseks.

21. mail 1995. aastal pandi palvela juurdeehitusele nurgakivi. Kiriku juurdeehituse ja renoveeritud kiriku sisseõnnistamise päevaks oli 9. august 2000.

1.jaanuari 2020. aasta seisuga on koguduses 43 liiget keskmise vanusega 52 aastat, neist 23 naist ja 20 meest.

Mille poolest erineb vabakogudus Eesti Evangeelse Luterliku Kirikust? 

Ajalooarhiivi teatel on evangeeliumi kristlased luteri kirikust eraldunud sõltumatu usuliikumine. Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus on õpetuslikus osas sarnased baptistide ja metodistidega. Eesti evangeeliumi kristlased loevad oma alguseks 1905. aasta ärkamisliikumist Tallinnas, Stroomi rannas Johannes Rubanovitši eestvõttel. 

5.mail 1910. aastal asutati luterlikust kirikust sõltumatu Evangeeliumi Kristlaste kogudus keskusega Tallinnas. Alates 1945. aastast kuuluvad evangeeliumi kristlased koos baptistidega Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu.

Iga kogudus on siiski enda nägu, mille loob kohalik pastor, mis puudutab väliseid tegevusi. Oleme järginud õpetuslikult jumalasõna ja püüdnud olla kaasajas väliste tegevuste poolest, mis loob mõnusa koosolemise ja inimestega omavahelise suhtlemise. Pärast teenistust oleme võtnud aega istuda koos kohvilauas, et oleks võimalik edasi suhelda individuaalsemal tasandil ja nautida sõpradega koosolemist. See on aeg kuulata üksteise rõõme ja muresid, olla üksteisele toeks ning julgustuseks nende tegevustes elu erinevates etappides. Lisaks oleme palju rõhku pannud sellele, et eestlased on laulurahvas ja oma teenistustel me laulame palju.

Milliseid tegevusi lisaks jumalateenistusele Viimsi Vabakoguduses veel toimub?

Mingi aeg tagasi peeti koos teiste kogudustega ülestõusmispüha hommikul ühist teenistust Viimsi Vabakoguduse juures mererannas väikese lõkke ümber, kus jutlustas EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja. Valla kirikutel on olnud ka ühiseid alliansi palvenädalaid aasta alguses. Võimaluse korral käime üksteisel külas koguduste tähtpäevadel.

Meie oma koguduses toimub igal pühapäeval jumalateenistuse ajal lastele pühapäevakool. Osalejate soovitav vanus on 3–10. Samal ajal kui täiskasvanud kuulavad jutlust, saavad lapsed tutvuda piibli lugudega läbi raamatu, nukunäidendi või filmi ning seejärel pakutakse igale lapsele toredat tegevust sõltuvalt vanusest. Oluline on, et laps kogeks, et ta on väärtuslik, armastatud. Selles muutuvas maailmas on oluline teada, et on miski, mis ei muutu, ja see on Jumala armastus meie vastu. Eesmärk on panna lapsi mõtlema ja arutlema nende väärtuste ja teemade üle, mida tavakoolis või lasteaias ei käsitleta. 

Vahel võib kõrvalseisjale tunduda vastuolulisena, et räägime Jumalast, keda materiaalses maailmas silmaga näha ei ole, eriti lastele. Samas on teada (William L. Hendricks “Teoloogia lapsele”), et lapsepõlves õpitakse vaimseid oskusi kogu eluks.  

Kaks korda kuus kolmapäeviti toimub palve ja osadusõhtu koos piibli kirjakohtade aruteluga, kus avatakse teemat salm haaval lahti, et jumalasõnast paremini aru saada. Sellel koosolemisel võtame ka aega üksteisega suhtlemiseks, et kuulda, kuidas kellelgi on läinud, ja palvetame üksteise vajaduste eest. Palveõhtule on oodatud ka kõik need, kes vajavad eespalvet tervise või mingite muude olukordade pärast. Ühisel palvel on tugev jõud lahenduste saamisel. Kogunemine toimub iga teise ja neljanda nädala kolmapäeva õhtul algusega kell 19 kaminasaalis.

Iga kolmapäeva hommikul kell 6.30 kogunevad mehed, et koos hommikust süüa ja üksteise eest palvetada. Kogunetakse eelnevalt kokkulepitud üksteise kodudes.

Igal nädalal üks kord vastavalt grupile sobival päeval toimub kodugruppide kogunemine, mille märksõnaks on osadus, jagamine ja palve, mis lähendavad inimesi teineteisele ja Jumalale. 

Pastoraalnõustamine ja hingehoid toimub vastavalt kokkuleppele nõustajatega.  
Pastori juurde etteteatamisega on võimalik tulla hingehoidlikule vestlusele.
Kui leiame noortetöö juhi, siis on soov alustada ka noortetööga.

Teie jumalateenistusi saab vaadata ülekandena Internetis. Kust selline vajadus tuli?

Oleme alustanud teenistuste ülekannet internetis, et enam inimesi saaks osa pühapäevasest jumalateenistusest. Kuigi tehniline pool vajab veel kõvasti arendamist, oleme esimesed sammud selleks teinud, et edasi liikuda. 

Idee tuli sellest, et tänapäeval elatakse sageli rohkem „nutimaailmas“ ja on hea, kui sealt ka kiriku leiab. Tahame mõelda ka nendele inimestele, kes ei saa oma kodust välja, kes on haiged või mingil muul põhjusel ei jõua pühapäeval kogudusse – see annab võimaluse saada osa teenistusest interneti teel. 

Kui arvestada koguduse ruumide suurust ja inimeste arvu, kes Viimsis elavad, siis kirikud ei mahutaks ka 10% sellest rahvast. Läbi interneti jõuab kirik igaühe koju, kes soovib pühapäevasest teenistusest osa saada.

Kogudus sai aastal 2005 viimsilaste jaoks tähtsa auhinna – “Viimsi vaal”. Mille eest see anti?      

Valla autasu andis volikogu esimees vabariigi aastapäeval üle tunnustusena kogudusele. Auhind anti koguduse liikmete rohkem kui 80 aastat kestnud tegevusele valla identiteedi hoidja ja kasvatajana.

Nii oli see tunnustus koguduse liikmetele, kes ka vaimuliku surutise ja halvakspanu aastatel usku alal hoidsid ja kõlbelist elu propageerisid ning kes ise püüdsid ausalt ja kombekalt elada. “Viimsi vaalaga” koos anti üle ka vastav tänukiri.

Kes on Viimsi Vabakogukonda oodatud?

Teenistused toimuvad Viimsi Vabakoguduses pühapäeviti algusega kell 12. Kogudusena oleme avatud kõigile inimestele, kes soovivad teada ja tunda universumi loojat ning saada tuttavaks sellega, mida ta tähendab sinu elu jaoks. Võib tulla lihtsalt uudistama ja vaatama, mis seal toimub – äkki leiad selle, mida oled otsinud ja vajanud oma elus.

Liikmeid võetakse vastu uuestisünni ja usutunnistuse alusel, uskudes Jeesusesse ja tema kolmainu töösse. Uuestisünd tähendab oma ellu Jeesuse vastuvõtmist ja koos temaga edasi liikumist oma eluteekonnal. Usutunnistus on, et mina usun Isa, Poega ja Püha Vaimu. 

Mida soovite viimsilasele? 

Viimsilasi kutsume osalema jumalateenistusel. Meie teenistused on põnevad ja kunagi ei tea ette, mis saab juhtuma, kuna alati on Jumalal midagi põnevat varuks, mis kõnetab kedagi ja kelle elu saab puudutatud. Miks mitte teha endale pühapäev üheks eriliseks päevaks, sest seda see ongi!

Jumal on loonud ühe päeva, mida nimetatakse puhkepäevaks, ja seda päeva vajame me kõik. Me vajame aega, et vaadata enda sisse ja miks mitte lasta kõnetada loojal meid, sest tema teab, mida me kõige rohkem vajame ja mis meile on hea. Pühapäev on aeg kiirus maha võtta ja lasta end Jumalal kõnetada, et uuel järgneval nädalal võiks rahu hinges olla ja et meie käsi hästi käiks.

Jumalasõna ütleb, et kojaehitajad näevad vaeva ilmaasjata, kui Jumal ei ehita koda (Ps 127:1). Jumala õnnistus teeb rikkaks ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde (Õp 10:22).

Kallid viimsilased, on aeg lasta Jumalal end juhtida ja paluda, et tema meie perekondi hoiaks, et meie lapsed oleksid kaitstud, Jumala õnnistus oleks meie kätetööl, meie vara oleks kaitstud, tervis korras ja hing hoitud! 

Jumalasõna ütleb: „Otsige esiti Jumala riiki ja kõike muud antakse teile pealegi“ (Mtt 6:33). See on ka meie isiklik kogemus ja usume, et see toimib kõigi jaoks.