Pärast viimase jääaja lõppu ning meretaseme alanemist oli praeguse Pärnamäe küla ala üks esimesi, kuhu tänase Viimsi poolsaare toonased asukad elama tulid. Põhjust nii väita annab teadmine, et Pärnamäe on valla kõige kõrgemal asuv küla ning siit on leitud ka vanimad muinasleiud Viimsis. Seega on igati põhjendatud, et valla esmamainimise mälestuskivi asub just Pärnamäel Niine talu kopli maadel.

Kuid tuleme ajas tänapäevale lähemale ning ühes nõukogude perioodi lõppemisega sai vaikselt otsa ka Pirita lillekasvatuse näidissohvoosi tegevus. Just praeguse Pärnamäe küla teede ja majade asemel laiusid alles üks inimpõlv tagasi enam kui sajal hektaril ühismajandi lille- ja taimepõllud. 90ndatel aastatel üle Eesti lagedatele põldudele ja heinamaadele kerkinud uusarenduste kirumine ei pea Pärnamäe puhul kindlasti mitte paika. Küla on väga õnnestunud ja loogilise planeeringuga ning majade puhul on suudetud hoida ühtlast arhitektuurset joont. Kolmekümne aasta eest elanike poolt istutatud puud on suureks kasvanud ning täna koos külavanem Siiri Visnapuuga ja vallavanem Illar Lemettiga Pärnamäel jalutades tundub uskumatu, et alles hiljuti laiusid siin põllud.

Veehoidla tiigi osas on lootust 

Esimese tõsise teemana võtab külavanem Siiri jutuks küla piirid. „Kaardi peal on küla päris hästi hoomatav ja kompaktne, kuid imelikul kombel on meie piiridest välja jäänud praegu arendamisel olev maatükk Aiandi ja Vehema teede nurgas. Siia on planeeritud nii era-, paaris- kui kortermajad, uus lasteaed-algkool ja spordihoone. Oleks päris tobe olukord, kui Pärnamäe uus lasteaed ei tuleks meie külasse,“ räägib külavanem otsusekindlalt ning lubab vallavanemale juba lähipäevil küla piiride õgvendamise avalduse teele panna.

Väga palju uusarendusteks külas vaba maad ei olegi jäänud ning elanikud eelistaksid siin pigem näha ühepereelamuid kui ridaelamuid või mitme korteriga suuremaid galeriimaju. Kuigi Pärnamäe ei asu mere ääres, on siinne kinnisvara väga hinnas Tallinnale lähedase asukoha ning tervikliku ja väljaarendatud elukeskkonna tõttu. „Keset küla on veel mõned üksikud täis ehitamata elamukrundid, mille eest kuulu järgi küsitakse isegi kuni 185 tuhat eurot,“ lausub külavanem. 

Pärnamäe küla keskel asub endistest aegadest jäänud veehoidla, millest ammutati vett ümberkaudsete lillepõldude niisutamiseks. Silmailu pakkuv veekogu on külainimestele paraku ka üheks suuremaks murekohaks. Kanalisatsioonivõrgu planeerimisvigade tõttu sattus reovesi tiiki ning veel neli aastat tagasi võetud proovid ei lubanud seda suplemiseks avada. Külavanema teada on probleemi alge tänaseks hästi teada ning kuigi vald ega vee-ettevõte polnud vea põhjustajaks, võeti elanike mure lahendamine enda kanda. 

„Nii nagu igal mündil on kaks külge, on meil tiigi osas ka häid sõnumeid. Nimelt on kinnitust saanud teadmine, et veekogu põhjas on täiesti aktiivsed allikad, mis toovad tiiki puhast vett pidevalt juurde. Allikate olemasolu võimaldab veesilma kvalifitseerida looduslikuks veekoguks. See aga tähendab avatud kallasraja tagamist ja inimestele võimalust tiigile jalutades ring peale teha. Teema on veel väga uus ning vajab elanikega arutamist, kuid igal juhul on asjalood tiigiga liikumas positiivses suunas,“ oli Siiri Visnapuu optimistlik. 

Soosepa rabas saab matkata

Maastiku mõttes on kogu küla kerge kaldega lõunakaare suunas. Koos paekivist aluspinnasega on see tõenäoliselt üheks teguriks, et ühte punkti koonduvad sadeveed on aastatuhandete jooksul aidanud kaasa kunagise rannajärve muutumisel Soosepa rabaks. Etteruttavalt olgu öeldud, et suuremat kontrasti kui Pärnamäe moodsast elukeskkonnast ürgsesse rabamaastikku astudes annab Viimsis otsida. Külavanema juhtimisel rabasse sisenedes astume sõna otseses mõttes tänasest modernsest Viimsist iidsesse minevikku, kus meie jalgade all vetrub viis kuni kuus meetrit turbaks muutunud soosammalt. 

Tänavune kuiv suvi ja sügis on hoidnud liigvee rabast eemal ning isegi kingaga kõndides ei lähe sokid märjaks. „Tosin aastat tagasi alustasime rabasse matkaradade tegemist. Toona oli see kui metsik džungel ning pidime jalgratastega kõvasti sõitma, et mingidki rajad maha saada. Nüüd on rohkem inimesi raba enda jaoks avastanud ja ka matkarajad oleme koos külaseltsiga tähistanud,“ lausub külavanem sportlikul sammul mööda tõsiselt kaunist rabamaastikku meile vallavanemaga teed juhatades. 

Oktoobrile mitteomaselt võib Soosepa rabas leida nii mustikatest sinetavaid kui pohladest punetavaid puhmaid. Suvel saab rabast ka murakaid, kuid nende täpse kasvukoha jätab külavanem oma inimeste hästihoitud saladuseks. 

Külaseltsil on plaan matkarada veelgi põnevamaks muuta ning ühe ideena on aktiivsemate inimeste peades mõlkumas mõte rabakeskkonda sulanduva sobiliku arhitektuuriga vaatetorni rajamiseks. „Napilt üle puulatvade kerkivast tornist avaneks supervaade, kus samaaegselt oleks näha praktiliselt kogu Viimsi poolsaar, Tallinna laht ning pealinna kilukarbisiluett. Rabakooslus on õrn ning suuri inimmasse me siia ei oota. Kuid iga loodusest hooliv viimsilane, meie külalised või näiteks õuesõppe bioloogiatundi pidavad kooliõpilased on alati teretulnud,“ lausub Siiri külalislahkelt.

Rabaga seoses on külaelanikud pidanud ka ärevaid hetki üle elama, kui keegi on puude vahelt tossu tõusmas näinud. „Oleme siis kõik kiirest vett täis ämbritega kohale tormanud kartuses, et raba on põlema pandud. Õnneks midagi suuremat pole juhtunud, kuid aeg-ajalt on noored siin omapäi tuld teinud küll. Mõnel juhul oleme patustajatele jälile jõudnud, kuna poolpõlenud töövihikud on reetnud tuletegija nime ja isegi koduse aadressi. Teine teema on hoolimatud koeraomanikud, kes oma lemmikud rabas rihma otsast lahti lasevad. Koeraga looduses jalutada ja sportida on igati ok, kuid palun hoolige ka teistest,“ kutsub külavanem inimesi üles mõistlikult käituma. 

Välikino toob rahvast kokku 

Siiri Visnapuu
Siiri Visnapuu

Veidi kaldu maastik on loonud suurepärased looduslikud eeldused Pärnamäel välikino korraldamiseks. Juba mitu aastat enne koroonaga popiks muutunud välikinosid on külarahvas kogunenud Vehema ja Lageda tee nurgal asuval nõlval üles seatud ekraani ette ja ühiselt filmi vaadanud. Tippaastal tuli üritusele kokku üle 300 inimese ja ala kippus isegi kitsaks jääma. „Tol korral võtsime asja ikka väga tõsiselt ning korraliku kinoelamuse saamiseks rentisime isegi popkorni masina, mille taga tundide viisi küla lastele maisi küpsetasin. Välikino edu viis mõttele korraldada midagi sarnast ka Laidoneri pargis kogu Viimsi elanikele, kuid seni on idee veel küpsemas,“ rääkis Siiri. 

Vahemärkusena peab ütlema, et Pärnamäe külavanemale ei ole ürituste korraldamine sugugi võõras tegevus. MTÜ Viimsi Sport ühe peamise eestvedajana on Siiri Visnapuu aktiivne nii valla spordinädala, Viimsi jooksu ja rattaretke, kepikõnniürituste kui paljude muude liikumisega seotud vahvate ettevõtmiste eestvedaja. Pole vist tõepoolest ühegi valla spordiüritust, kus teda ei kohtaks.

Üldiselt elavad Pärnamäel väga kokkuhoidvad ning oma külast hoolivad inimesed. Ühiselt on korraldatud suuremaid talguid piirkonna korrastamiseks. Pärnamäe on ka väga turvaline elukeskkond. Mardi- ja kadrisandi jooksmine on ajapikku küll halloweeni varju jäämas, kuid lastevanematele pole mingi mure lubada lapsed omapäi pimedatel sügisõhtutel küla peale majast majja ukse taha käima ning vastavalt siis kas karjaõnne tooma või kommi küsima. Kiires töö-kodu-töö tsüklis näitab sedasorti traditsioonide säilimine, et tegemist on tugevat kogukonnatunnet omava piirkonnaga. 

Pärnamäe talus peetakse lehmi

Pärnamäel on oma külaplats koos lipumastiga täiesti olemas, kuid populaarsemaks kooskäimise kohaks on kujunenud külasüdames asuv suur mängu- ja spordiväljak. 

„Sumedatel suveõhtutel on see plats paksult rahvast täis. Siia tullakse lastega mängima, trenažööridel lihaseid venitama või niisama istuma ja juttu puhuma. Keeruline on sõnades seda mõnusat atmosfääri edasi anda, peab ise kohale tulema ja kogema. Siinsamas korraldame külaga lastekaitsepäeva puhul toredaid üritusi, üheks populaarsemaks on kindlasti rattaralli. Liialdamata võin öelda, et sada ja enam last on igal aastal stardis,“ rääkis külavanem. Parasjagu olid mänguväljakul kilgete saatel teatevõistlust pidamas lasteaia Väike Päike lapsed, kes olid elavaks tõestuseks kuidas üks hästi planeeritud ning kvaliteetselt rajatud mänguplats võib lõputult tegevust ja rõõmu pakkuda.

Pärnamäe küla, Pärnamäe tee, Pärnamäe talu – sellist aadressi kannab üks külas asuvatest ajaloolistest talumajapidamistest. Talus peetakse tänini ka lehmasid ning kui piima üle jääb, paneb peremees väravale müüki kuulutava sildi ning kõik möödasõitjad saavad värsket lehmapiima osta. Põllumajandusharidusega vallavanem Illar Lemetti märgib naljatledes külavanemale, et kriisi korral on külaelanikel oma toidutootmise võimekus olemas ning nälga ei jääda. Loomulikult ei suuda paar lehma küla ära toita, kuid just sellised erinevused moodsa ja traditsioonilise elukorralduse, puutumatu looduse ja nüüdisaegse elamupiirkonna vahel annavad Pärnamäele põneva kontrasti. 

Pärnamäest on palju enam rääkida, kui ühte leheloosse mahub. Võttes ringkäiku kokku tõdeb vallavanem, et mitte miski ei anna paremat ülevaadet ühe või teise piirkonna eripäradest kui oma silmaga vaatama tulla. 

Parnamäe 2019 aastal
Parnamäe 2019 aastal

Pärnamäe küla

  • Pindala – 172,7 hektarit
  • Elanike arv – 1797 (1. jaanuari 2020 seisuga)
  • Külavanem – Siiri Visnapuu
  • Koduleht – www.parnamaekula.ee
  • Facebook – Pärnamäe külaselts
  • Soosepa raba matkarada – ca 2 km, sissepääs Lageda ja Nelgi teelt

Kärol Tohver, Pärnamäe Külaseltsi juhatuse liige:

Siiri on äärmiselt ettevõtlik ja töökas naine, kelle kohta kehtib ütlemine – kes teeb see jõuab. Teda jagub kõikjale ja ta on kõigi jaoks olemas. Siiri elujaatav suhtumine ja energilisus on nakkav, tänu millele saavad teoks paljud vahvad projektid üle kogu Viimsi. Oma ettevõtmistest on Siiri maksimalist, teisiti ei oleks tema puhul võimalik.

Külaelu juhtimise kõrval on tema teiseks suureks südameasjaks valla spordielu edendamine, olgu see siis vee peal, suusarajal või ratta seljas. Siiri seisab alati hea selle eest, et Viimsis oleks võimalik harrastada erinevaid tervisespordi alasid. 

Ta on suurepärane ema ja vanaema, kellele pere ja lapsed on alati olnud kõige tähtsamad. Siiri on hooliv, rõõmsameelne ja tore kaaslane, kellega võib alati kõigest rääkida ja koos naeru lõkerdada. Avatud meelega ja positiivse ellusuhtumisega suudab ta ära teha Viimsi jaoks tohutult palju.

Pärnamäe küla ajalugu

Pärnamäe küla asub Viimsi poolsaare vanimal asustusalal. Pärnamäe alumise kruusakarjääri kohal on arheoloogialeidude järgi otsustades olnud asulakoht juba 3000 aastat tagasi ja ka hiljem. Ümberkaudsed õhukeste muldadega loopealsed alad olid tollaseks viljelusmajanduseks igati sobivad. 

Viimsi inimesed teadsid Rootsi kuninga haua nime kandvat kivikalmet. Nüüdseks hävinud kalme lähedal leiti ca 200 a e. Kr. pärinev kultuurikiht ja jälgi varasest rauatöötlemisest – leidude hulgas oli rauast tööriistade ja relvade katkeid. Rauda sulatati tõenäoliselt lähedalasuva Soosepa raba  äärealal, kus on leitud ka soomaaki ja ohtralt šlakki. Klindi äärelt on asunud kaks 4.- 5. sajandist pärit tarandkalmet. 

1241. aastal märgiti 7 adramaa suurune Vianre küla Taani Hindamisraamatusse. 15. sajandil muinasküla pered hajutati. Saksa resp. Liivimaa Ordu eraldas Pirita kloostrile oma peamised valdused Viimsi poolsaarel ja klooster rajas küla maadele mõisa. Küla maadel asus Pärnamäe metsavahitalu, mis kuulus Väo mõisale ja Tallinna linnale. Linn müüs talu 1883. aastal Viimsi mõisale. 

Praegune Pärnamäe küla sai alguse 1920. aastatel, kui talukohti hakati jagama Vabadussõjast osavõtjatele ja endistele Viimsi mõisa töölistele. Asustus oli hõre, metsa ja soode vahel olid üksikud tagasihoidlikud talumajapidamised. 

Kohanimi on vanem kui küla – kunagine metsavahitalu võis saada nime mäe järgi, kus praegugi kasvab pärnasid. Kuid nimi võib pärineda ka isikunimest Päärn, mille murdeline kuju on Pearn ja mis esineb ka kujul Pärn. 1928. aastal on Pärnamäe talu nimetatud veel Lubja küla talude hulgas, omaette külanimena eksisteerib Pärnamäe 1930. aastate lõpust.

Küla läbiv Pärnamäe tee on iidne ühendustee Iru linnuse ja küla ning Viimsi poolsaare vahel. Pärnamäe tee järgi on nime saanud ka Pärnamäe kalmistu, mis sai alguse 1920. aastatel rajatud Iru vanadekodu kalmistust. 

  •