Tee kirikusse on meil kõigil erinev. Mõnel on kirik vaid paari sammu kaugusel, teisel kulub sinna jõudmiseks rohkem aega. Mõne tee on sirge ja hästi hooldatud, teise tee võib olla pikk, käänuline ja konarlik. 

EELK Viimsi Püha Jaakobi kiriku kogudus tähistab oma 25. tegutsemisaastat. Eesti luterlike koguduste seas on Viimsi Püha Jaakobi kiriku kogudus üks noorimaid, sest Eestis on kogudusi, millel vanust 700 või lausa 800 aastat. Ka oma liikmeskonna poolest on Viimsi kogudus väga noor, sest enamus koguduse liikmeid on vanusevahemikus 30–50 eluaastat.

Koguduse ja ka kiriku rajamise mõtted Viimsis keerlesid inimeste peades tegelikult juba enne 1994. aastat, sest Viimsisse asus Eesti taasiseseisvumise järel elama järjest enam inimesi, kes olid olnud seni Tallinnas mõne koguduse liikmed, kuid siin elades tekkis järjest enam soov kodu lähedal koguduse elust osa saada. Koguduse loomisel liitus aga ka palju viimsilasi, kes veel ei olnu kiriku liikmed. Teame ju, et 1990. aastate alguses leidis kiriku juurde tee palju neid, kes olid südames uskunud, kuid kes olid peljanud kiriku liikmeks saada Nõukogude võimu repressioonide hirmus. Ja nii algas koguduse tegevus 1994. aastal.
Koguduse esimene jumalateenistust peeti 5. märtsil 1994. aastal Püünsi koolimajas ning 13. novembril 1994 toimus koguduse asutamise koosolek. 

“Pidevalt toimuvad väga erinevad tegevused, et anda võimalus inimestel leida hingekosutust just sellisel viisil, mis on neile sobilik.”

6.detsember 1994 võeti EELK Konsistooriumi otsusega Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse vastu EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus.  
Viimsi Püha Jaakobi kirik, mis on püstitatud merel hukkunute mälestuseks ja tänuks pääsenute eest, pühitseti 25. juulil 2007. aastal.

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik Mikk Leedjärv
EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik Mikk Leedjärv

Püha Jaakobi kirik on täis valgust ja rõõmu
Pea aasta hiljem ehk siis augustis 2008 hakkas Viimsi kogudust teenima Mikk Leedjärv. “Kui ma 2007. aastal asusin vaimuliku lõppastmekoolitust läbima, oli tegelikult plaan hoopis teistsugune, kuid Jumal seadis need plaanid ümber nii, et olengi nüüdseks juba päris pikalt viimsilasi teeninud.” Viimsi inimestest ja eluolust Mikul siia jõudes ettekujutust ei olnud. Nüüd, üksteist aastat hiljem, tunneb Mikk üha enam, et Jumal on olnud tema vastu väga armuline, et ta just Viimsisse juhatas.

Maise ja inimliku poole pealt vaadates võib öelda, et Mikk on kirikus üles kasvanud, mis oli ka põhjus, miks ta suundus usuteadust õppima. Teisalt võib öelda, et Jumal on seda kõike ise nii juhtinud, teda selleks ette valmistanud, kutsunud ja seadnud. “See on olnud elukestev teekond, kujunemine ja kasvamine usus, mis jätkub tänases olukorras koos Viimsi kogudusega. Olen väga tänulik ja rõõmus, et Jumal juhatas mind Viimsisse, et aidata ehk enam mõista siinse maanurga elanikel seda, mis on tõelised väärtused elus,” räägib Mikk.

“Omal moel on see maailma parandamise töö,” leiab Mikk. Selles töös on palju eelarvamuste lahtiharutamist ja nende kõrvutamist ajatute tõdedega, mille kandjaks on kristlus üle 2000 aasta olnud. Tegelikult on keeruline öelda kirikuõpetaja ameti kohta töö, kuna see on teenimine ja kutsumus, mis sisaldab endas palju enamat kui vaid töö. “Suurimaks rõõmuks selles töös ongi võimalus näha, kuidas inimene, kes tuleb kirikusse mõtliku ja murelikena, asub koduteele tänuliku ja rõõmsana,” ütleb Mikk, “sest miski on puudutanud tema südant ja koorma palju kergemaks muutnud.” 

Kogudus on oma 25 aasta jooksul kogenud kindlasti paremaid ja mitte ehk nii häid aegu. Tänasest kogudusest moodustub päris suur osa inimestest, kes on Miku ajal leeris käinud, seega suhteliselt värsked liikmed. Loomulikult on ka neid, kes on koguduse algusest alates sellel teel kaasas olnud ja nii andnud juba vägagi märkimisväärse panuse, et Viimsis oleks ikka enam neid, kes usuvad ja seda ka tunnistada julgevad. “Kogudus on tegelikult pidevas uuenemises ja muutumises, sest aeg tõttab muudkui edasi ja inimestega kõneldes ning arutledes avaneb koguaeg mõni uus tahk, uus võimalus enam mõista Jumala õnnistusi ja juhtimist argielus,” arutleb Mikk.

Oma tegevustes püüab kogudus loomulikult pakkuda hingeabi kõigile, sõltumata vanusest. Seega võib kogudust vast iseloomustada noorusliku ja rõõmsana, kes vaatab rõõmsalt tulevikku, usub, loodab ja armastab, kuidas vähegi oskab.
Kui kõnelda kirikust Viimsi kontekstis, siis toob Mikk välja kaks suurimat muutust: 2007. aastal ehitatud kirik ja kaks aastat tagasi pühitsetud orel. “Kiriku tegevuse keskmeks on loomulikult jumalateenistuslik elu ehk kõik jumalateenistused ning erinevad kiriklikud talitused ristimiste, leeritamiste, laulatuste, matuste ja õnnistamiste näol. Samas on meie kirikus pidevalt toimumas kunstinäitused ning aastas toimub keskeltläbi 50 erinevat kontserti. Pidevalt toimuvad väga erinevad tegevused, et anda võimalus inimestel leida hingekosutust just sellisel viisil, mis on neile sobilik.”

“Koguduse liikmeks sobib iga inimene. Igaüks, kes usub, kes tunnistab oma usku ja kes seeläbi mõistab ikka enam, kuidas Jumal meid eluteel juhatab ja hoiab. Koguduse liikmeks saab inimene ristimise läbi, nii et ka lapsed, kes ristitakse, on koguduse hingekirjas. Täiskasvanuna lihtsalt antakse lisaks ristimise toimingule ka leeriõpetust, et inimesel oleks teadmisi uskumisest ja kirikus toimuvast. 

Kristluse kontekstis on loomulikult oluliseks võimaluseks osa saada lunastusest ehk võimalus andeks saada oma patte, neid tunnistades, kahetsedes ja andeks paludes ning seeläbi päev-päevalt ikka paremaks inimeseks kasvada. Iga inimene on kirikus oodatud!” võtab Mikk jutu kokku.

Koguduse liikmed Jaanus ja Aivar
Jaanus Lember on EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse liige alatest aastast 1998, kui kolis perega Viimsisse elama. “Ennekõike on kogudus olnud toeks rasketel aegadel – kandnud nendest läbi. Esimese asjana meenub tütre haigestumine raskesse haigusesse ja selle diagnoosi saamise järgne jumalateenistus. See aitas palju, et esimesest šokist üle saada. Lisaks on koguduses palju meeldivaid inimesi, kellega aeg-ajalt kirikus kohtumine on puhas rõõm,” räägib Jaanus. 

Ta leiab, et koguduse liikmeks sobib iga inimene, kes ei kahjusta kogudust ega riku teenistuse meeldivat õhkkonda. 
Kirikuõpetaja Mikk Leedjärve kohta jagub Jaanusel vaid kiidusõnu: “Mikk on noor, kirikuõpetajate “uue põlvkonna” esindaja. Ta omab selget visiooni ja see on hea. Teenistused on loomulikud, pisut “tänapäevasemad”. Isikuna sobib ta hästi suhtlema ka lastega – Viimsi kooliõpilaste ja lasteaialastega, mis on minu arvates väga oluline. Nagu ütles mu poeg Joonas, et Mikk on asjalik.”

Aivar Põlda. Foto: erakogu
Aivar Põlda. Foto: erakogu

Aivar Põlda, kes on kiriku juhatuse esimees, sai EELK Viimsi Püha Jaakobi kiriku koguduse liikmeks 2010. aastal. Võib öelda, et Aivari tee Jumalani sai alguse lapsepõlves. Nimelt pidi Aivar lapsena seitse aastat käima karkudega ning elama haiglas. Seal hakkas ta käima pühapäevakoolis ning tutvus piibliga. “Meie, inimesed, täna ei mõtle käimisele ja hingamisele. Need on justkui loomulikud asjad meie elus. Me isegi ei oska selle üle olla enam tänulikud, et oleme elus ja terved. Tänada Jumalat iga uue päeva ja võimaluse eest hingata, ise liikudes, ilma abita. Mina teen seda, sest ma tean, mis on liikumise hind. Tänapäeva ühiskond on ajanud meie elutempo nii kiireks, et, naljaga pooleks, pole isegi aega enam hingata,” mõtiskleb Aivar.

Aivar tõdeb, et kuigi kogudusse kuulub täna 791 liiget, käib jumalateenistustel inimesi pigem vähe. Ta mõistab, et tänapäevases ühiskonnas on lisaks kiirele elutempole veel terve hulk teisi kohustusi ja sündmusi, miks inimesed pühapäeval kirikusse ei jõua. “Tähtis on, et me oleksime olemas,” jääb Aivar positiivseks. “Kogudusel võiks lisaks kirikule olla veel mõni ruum, kus kohtuda ning erinevaid tegevusi korraldata,“ unistab ta. 

Mikk Leedjärve iseloomustab Aivar nii: ”Mikk on nagu vanakooli rüütel. Ta soovib, et inimesed suhtleksid omavahel rohkem. Mikk usub, et inimesel on vaja hoida nii vaimne kui ka füüsiline keha tasakaalus. Lisaks kõigele on ta ka väga abivalmis ja sõbralik!” 

“Oleks tore, kui koguduses oleks rohkem noori,” leiab Aivar. Noorteni jõudmine pole aga lihtne. “Kui kellelgi on ideid, kuidas jõuda noorteni ja kuidas teha kirik viimsilastele veelgi nähtavamaks, siis kõik head mõtted on teretulnud,” võtab Aivar jutu kokku.

Tänujumalateenistus
Tänujumalateenistust toimub 13. oktoobril kell 11 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus. Liturgiks on koguduse õpetaja Mikk Leedjärv, jutlustab diakon Erkki Juhandi ning muusikaga teenib kaasa koguduse kammerkoor, kes tähistab samuti 25. tegutsemisaastat.