Sel aastal tähistab Miiduranna küla 430. sünnipäeva. Miidurannast leiab lummavad mereäärsed teed, kust saab nautida imelisi merevaateid ühelt haruldaselt lõunakaldalt Eestis. Küla iseloomustab sealne vana rannaküla aura, mis säilinud tänapäevani.

1980. aasta Olümpia

Purjetamise 1980. aasta suveolümpiamängud toimusid 22. juulist 2. augustini Tallinnas Pirital. Olümpiamängude ajal oli Miiduranna sadam teatavasti piiripunktiks, kust kaudu jahid Eestisse tulid. Selleks puhuks anti käsk ja korraldus Miiduranna tee ääres olevad majad korda teha. Elanikud, kes mingil põhjusel maju korda teha ei jaksanud, olid sunnitud oma maju müüma. Olümpiamängude ajaks tuli fassaad korda teha, vanemad majad kästi valgeks võõbata. Küla sai endale ka uhke asfalttee, mida mööda sportlased olümpiakülla sõitsid.

Viimsi vana vallamaja

9.novembril 1923 kolis vallavalitsus 19. sajandi teisel poolel ehitatud Miiduranna rannavalve kordonisse. 1923.–1939. aastatel asus Viimsi valla keskus Miidurannas. Vallamaja asus Miidurannas praeguse NOA restorani asukohas. 1924. aastal aga osteti hoone valla poolt ära. Hoonesse jäi Viimsi vallavalitsus kuni 1939. aastani. Vallamaja ühes otsas asus kartser-vangimaja ning teisel pool olid vallasekretäri eluruumid ja sahver. Lisaks oli majas veel kantselei ja koosolekusaal. 1926. aastal kolis vallamajja ka Viimsi raamatukogu, millel kasutuses ühes vallavalitsuse kantseleiga oli üks tuba põrandapinnaga 16 m2. 

” Vallamaja asus Miidurannas praeguse NOA restorani asukohas. “

1950. aastal paigutati vanasse vallamajja Kirovi kolhoosi kontor ning hiljem oli majas ka külanõukogu, raamatukogu ning külakeskus. 1990. aastate alguses jäi hoone tühjaks ning lagunes. 2013. aastal see lammutati ning asemele ehitati moodne restoran NOA.
NOA ehitamisel säilitati Viimsi vallamaja paekivist müür, mis võeti lahti ning pandi seejärel uuesti kokku NOA sisemuses. Sama paekiviga on viimistletud näiteks praeguse restoranihoone sissepääsu seinad. Nii säilib side vana hoonega.

Miiduranna küla vimpellipp

Sünnipäeva-aastal võtsid aktiivsemad elanikud ette ülesande valmis teha küla vimpel, mille idee sai alguse pidulikust aastanumbrist. Niisiis kujundati lipu kavandid, lähtudes Miiduranna küla värvidest, mis on kantud ajaloost. Miiduranna praegune küla on rajatud kunagiste Miiduranna küla talude viljakatele põllu- ja karjamaadele ning seetõttu kutsutakse Miiduranna küla ka piimarannaks. Seal käidi ostmas pigem piima kui kala. Seetõttu tehti otsus lipul kujutada kollast kera, mis on kui päike ja teisalt ka juustukera.

Meri on miidurandlastele oluliseks väärtuseks. Mere ääres on elatud sajandeid ning sai koheselt selgeks, et vimplil peab kujutatud saama ka meri. Niisiis lisati lipule rohekat ja sinakat värvi, mis sümboliseerib mere eri varjundeid.
Mitmetel külaelanikel lehvib vimpellipp juba lipuvardas, kuid esimest korda heisatakse lipp lipumasti külaplatsil üheskoos küla sünnipäeva tähistades so pühapäeval, 8. septembril. Külaplats ehk lipuplats valmis sel aastal valla ja külaelanike toel.
Külaelanikud on vimpellipu üle uhked ning kuigi lipu valmimise protsess ei olnud lihtne, sest kõik toonid ja värvid olid juba võetud, valmis lõpuks siiski oma külavärvidega vimpel.

Miiduranna tegus külavanem

Külavanem Eero Hammer kolis Miiduranda 1. augustil 1996. aastal, mil sai elamiskõlblikuks magamistuba koos vannitoa ja garderoobiga. Majas elas ta naise ja kolme lapsega rohkem kui aasta, enne kui redeli asemele trepp valmis sai. Eero oli ostnud oma tööandjalt tema initsiatiivil pooliku majakarbi, seega sattus ta Miiduranda juhuslikult. Täna on mees tööandjale ülimalt tänulik, kuna tollal ei saanud ta majanduslikult endale majaehitamist lubada.

Külavanem räägib, et Miiduranna küla jaguneb kaheks osaks, sadam kahe vahel. Eero elab uuemas osas, mis tekkis 1990. keskel, kui seal toimus järsk arendustegevus. Praegu tegutseb külas 5-liikmeline külaselts, mis liidab külapooled. Külaseltsi kaasatakse järjepidevalt liikmeid juurde, et inimesed mõistaksid oma olulisust.

Olles juba peaaegu kaks aastat külavanem, hakkab tekkima arusaam, et väike küla ei tähenda veel lihtsat küla. Kaks külapoolt on täiesti erineva mõttemaailmaga, see on aga ajalooline paratamatus. Õhkkonna ja kokkuhoidmisega on keeruline, kuid Eero kasvab oma kodukohas ja töötab pidevalt, et see järjest paremaks ja väärtuslikumaks muutuks. Üks mõtlemapanev tagasiside on Eero jaoks olnud, et kui keegi ei vasta külavanema kirjadele, siis järelikult on kõik korras. See on omamoodi tunnustus. Aga kui mõni asi ei sobi, siis tagasiside on kiire tulema, mis on samuti arusaadav.

” Külaseltsi kaasatakse järjepidevalt liikmeid juurde, et inimesed mõistaksid oma olulisust. “

Eero jätkab juba eelmise külavanema Teele Kase alustatud võitlust gaasisaagaga. Seda võib defineerida kui 1990-ndatel ehitatud, täna peremeheta gaasitorustikule omaniku leidmise protsessi. Küsimus on umbes 120 majapidamise gaasivarustuses ning enamikule ka toasoojas nii Miidurannas kui ka Haabneemes. Kui muidu eestlaslikult ükskõikne rahvas ei suuda viktoriinivõistkonda välja panna, siis hädas on inimesed kaks aastat kokku hoidnud. Külavanem koos külaseltsi juhatusega kartis, et küla sünnipäevapidu ei leia laialdast osavõttu seetõttu, et gaasisaaga vari hakkab segama. Juhtus aga hoopis vastupidi – 350-st elanikust 200 on osalemas.
Eero jaoks on suureks väärtuseks Miiduranna vanus – 430 aastat. See on rohkem kui 10 põlvkonda. Täna elab Miiduranna külas 8. põlve järeltulijaid. Kunagises rannakülas oli vaid kümme karjatalu ja kodukohta.