Head viimsilased! Soovin teile käesoleval aastal kõike head! Loodan, et kõigile inimestele jätkub tervist, tööd ja vajadusel lähedaste toetust. Vallavalitsus teeb omalt poolt kõik, et meie vald oleks igas mõttes parima elukeskkonnaga omavalitsus Eestis.
Mis võiks sel aastal olla teisiti?
President Kersti Kaljulaid on meie ühiskonda iseloomustades öelnud: „Vaidlusruumist on tugeva polariseerumise tõttu ükskõik mis küsimuses arukas arutlemise ruum ära võetud. Tahaks arutada, aga saad aru, … et see pannakse teise kõlakasti.“
Siim Pauklin kirjutas möödunud aastal Sirbis: “See aasta läheb kirja… üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes.”
Vastuseks küsimusele, miks on meil debati asemel tekkinud isiklikud kurjad rünnakud ja paikapanemised, vastab Rein Veidemann järgmist: „Sellepärast, et me ei näe teises inimeses subjekti, vaid käsitleme teda või teist inimrühma objektina. Ja kahetsusväärsel kombel ei ole meil (eri seisukohtadel inimeste vahel) enam purdeidki, sildadest rääkimata. On hoopis kaevikud. Istume seal ja arvame, et asjad on nii. Ja kui ei ole, siis ähvardame, esitame ultimaatumeid.“
Kuidas on lood Viimsis, seda saame igaüks ise hinnata. Saame hinnata ka seda, milline on meie isiklik roll kogukonnatunde tekkimisel. Kas ehitame kogukonnana sildu või lõhume neid?
Igal juhul kutsun ma meid kõiki olema sel aastal sallivamad ja tegema omalt poolt kõik selleks, et me ise ei annaks põhjust konfliktide ja arusaamatuste tekkimiseks. Omalt poolt luban, et proovime vallavalitsuse poolt olla veelgi avatumad ja kaasavamad.
Kui me sel aastal üldse millegi vastu sallimatud oleme, siis olgu selleks inimestevahelise, kogukonnasisese vaenu õhutamine, väärinfo levitamine, inimeste isiklik alusetu ründamine ja halvustamine ning kokkulepitud reeglite (sh seadusandluse) mitteaustamine. Mureküsimustele lahenduste otsimine ei tohiks kujuneda igakordseks vastandumise aktsiooniks.
Viimsis on palju sellist, mille üle rõõmu tunda, millele kaasa elada ja milles kaasa lüüa. Tehkem siis seda!
Puudutan siinkohal kahte teemat, millede puhul me sel aastal kindlasti kogukonnasisest arutelu vajame. Asjalikku arutelu vajavaid teemasid on loomulikult rohkem.
Artium kui kultuurisild
Esimene teema on seotud ehitamisel oleva kultuuri- ja hariduskeskusega Artium.
Näeme Viimsit rikkaliku kultuurieluga vallana ja koalitsioonileping näeb ette muusika-, kunsti-, tehnoloogia- ja loodusalast huviharidust pakkuva kooli ehitamist. Nii kultuuri- kui ka huvihariduse valdkonna edenemisele Artium kaasa aitabki. Artium loob kindlasti ka uusi töökohti ja Viimsis saab olema kaasaegne koht, kus on muuhulgas võimalik nautida meie endi artistide esinemist.
Seega kultuurielamuste pakkumine ühtedele viimsilastele on töö paljudele teistele viimsilastele. Asja saab aga vaadata veelgi laiemalt. Artiumist kujuneb kahepoolse liiklusega kultuurisild Viimsi ja muu maailma vahel. Ühelt poolt leiavad siia kindlasti tee erinevad muusikud ja teatriinimesed, teiselt poolt tulevad pakutavaid võimalusi kasutama kultuurituristid Eestist ja kaugemaltki. Neid inimesi peaksid oma klientidena nägema ka paljud teised Viimsis tegutsevad ettevõtted – tervise-, meelelahutus-, majutus- ja toitlustusasutused, turismifirmad jne.
Kuidas Artium kultuuri, hariduse ja ettevõtluse edendamiseks parimal viisil toimima panna ning kuidas kogukond sellest maksimaalselt kasu saaks, seda on meil tarvis juba järgnevate kuude jooksul põhjalikult arutada. Kuidas me seda tegema hakkame, sellest anname lähiajal teada.
Paadisillad ja lautrid
Meil on tarvis arutada ka merelepääsuvõimaluste parendamise üle.
Merelepääsuvõimaluste parendamine ja lautrikohtade rajamine on eraldi peatükina „Merendus ja sadamad“ sätestatud äsja Viimsi vallavolikogu poolt kinnitatud Viimsi valla arengukavas 2021– 2025. Ka praeguses koalitsioonilepingus öeldakse väga selgelt: „Koostöös külakogukondadega toetatakse lautrite või sadamate ehitust.“
Planeerimisseaduse alusel lähtutakse planeerimisel erinevatest põhimõtetest, sh sellest, et planeerimismenetlus on avalik ja planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi.
Arvestades üha lisanduvate aluste ning mere- ja meresõidukultuuri arenguga ja aina suureneva survega merelepääsuvõimaluste loomisel, mis on mereäärse omavalitsuse puhul igati loogiline, on Viimsi vallal lähiajal kavas algatada rannaalade teemaplaneering. Teemaplaneeringu raames on võimalik avalikkust kaasates ja kogukonnaga läbi arutades jõuda sobivate lahendusteni.
Kuidas saab üksikisiku koostöö kogukonnaga antud juhul välja näha? Kõik algab kodaniku soovist midagi teha ja esimeseks sammuks peaks olema seadusandluses ettenähtud protsessist kinnipidamine – kohase menetluse läbimine.
Et alustada nii, nagu seadus ette näeb, kutsun siinkohal kõiki neid, kes alles kavandavad mõne kaldarajatise ehitamist, järgima kehtivat õiguslikku raamistiku ja esitama vajalikud taotlused õige ja kohase menetluse läbi viimiseks. Asjakohase nõu saamiseks on alati võimalik pöörduda valla poole.
Viimsi valla territooriumil on ka päris palju viimase paari-kolmekümne aasta jooksul ilma selleks luba omamata ehitatud lautreid, sadamasildu, lainemurdjaid, muule jms rajatisi. Vajame kogukonnana laiemat kokkulepet, mida selliste rajatistega ette võtta. Igal konkreetsel juhul vajame kodaniku, kogukonna ja vallavalitsuse vahelist arutelu nende ehitiste sobivuse või mittesobivuse üle ning seejärel saame otsustada, kas ja millisel kujul saavad need alles jääda. Kas me oleme selleks valmis või seisame arutelule vastu juba enne selle algust? Isiklikult arvan, et avalik arutelu ei peaks olema juba ette hukka mõistetud. Laiapindse avaliku arutelu ja kogukonna ettepanekute ja arvamuste ärakuulamiseks ning edasiste rannaalade kasutamise, meresõidu ja sellega kaasneva taristu paiknemise nn ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks on rannaalade teemaplaneeringu koostamise protsess õige ja eesmärgipärane viis.
Merelepääsuvõimalustega seotud küsimuste avalikuks arutamiseks kutsume esimesel võimalusel kokku erinevad seotud osapooled. Olen kindel, et suudame Viimsis jõuda mõistlike lahendusteni!
Sillad meie endi vahel
Kõige tähtsam on aga hoida ja vajadusel juurde ehitada sildu meie endi vahel. Hea läbisaamine ja aruteluvalmidus üksikisikute vahel, erinevate seisukohtade ja poliitiliste vaadetega inimeste vahel, erinevate ühiskonnarühmade vahel on kõige suurem eesmärk, mille poole püüelda. Võtame siis sel aastal sellise suure ülesande ja hoidume kokkulepitud reeglite rikkumisest, väärinfo levitamisest, vastandumisest ja vastastikusest põhjuseta halvustamisest. Küsime ja uurime enne, kui anname hinnanguid või kujundame seisukohti. Me suudame seda!
