2019. aastal teostati valla ajaloo mahukamaid teede rekonstrueerimistöid, rajati rohkelt tänavavalgustust, jätkati mitmete europrojektide elluviimist ning arendati ühistransporti (sh kasvas oluliselt reisijate arv).

Mänguväljakud

Viimsi vallas on 2020. aasta alguse seisuga 22 valla avalikku mänguväljakut: Viimsis 2, Haabneemes 4, Pärnamäel 1, Metsakastis 2, Püünsis 1, Rohuneemes 1, Leppneemes 1, Tammneemes 2, Randveres 1, Kelvingis 3, Muugal 1, Äigrumäel 1, Pringis 1 ja Laiakülas 1 mänguväljak.

Viimsi mõisapargi 2018 valminud mänguväljakul valmis II etapp, mis on laste ja lapsevanemate poolt väga hästi vastu võetud. Laiendustööde maksumus koos pinkidega oli 22 245 eurot. Mänguväljakule on ehitamisel ka lisavalgustus, et õhtusel ajal oleks võimalik kõiki elemente turvaliselt kasutada, maksumus ligi 5500 eurot.

Muuga mänguväljaku II etapp valmis samuti 2019. aastal ja selle maksumuseks kujunes 19 650 eurot, lisaks rajati väljakule valgustus. Äigrumäe mänguväljakule ehitati ronimislinnak ja paigaldati valgustus (tööde maksumus 10 913 eurot). Metsakasti külaplatsi mänguväljakule ehitati turvaalused ning astmetega liivakast (maksumus ligi 9500 eurot), 2020. aasta I pooles saab mänguväljak valgustuse. Tammneeme külas on ehitamisel ja Kelvingi küla mänguväljakul valmis valgustus, tööde maksumus ca 6500 eurot.

Lisaks teostas mänguväljaku hooldaja hooldus- ja parendustöid erinevatel mänguväljakutel ca 13 000 euro eest (erinevate katkiste elementide hooldus ja asendamine, turvaaluste ja liivakastide täitmine liivaga, vandaalide poolt lõhutu väljavahetamine, soditud atraktsioonide puhastus).

Viimsi riigigümnaasiumi kõrvale Tammede pargi alale valmis koerte jalutusplats, mida on plaanis veelgi laiendada 2020. aastal. Platsi I etapi ala maksumus oli ligi 25 000 eurot, millele lisandub veel valgustus.

2020. aastal keskendume mänguväljakute parendamisele, valgustamisele ja hooldamisele ning laienduste kavandamisele.

Heakord

Valla elukeskkonna heakorra eest hoolitseb viieliikmeline meeskond, kes tühjendab ca 300 prügikasti/mahuti vähemalt kolm korda nädalas, niidab ca 40 hektarit üle valla paiknevaid haljasalasid (ligi 110 erinevat haljakut), korrastab ja hooldab rajatisi (ootekojad, pingid) ning lahendab kõiki ettetulevaid probleeme. Suuremate alade niitmistööde jaoks (Tammede park, ranna sanglepik jm, kokku 18 ha) telliti tööd lepingupartnerilt, maksumus 19 000 eurot.

Aasta jooksul pandi avalikku ruumi juurde 16 uut seljatoega pinki, kokku on avalikke pinke Viimsi vallas 143. Kavas on jätkata vanade pinkide asendamist seljatoega pinkidega. Paigaldati juurde 20 avalikku prügikasti, teeäärseid avalikke prügikaste on kokku 260. Jätkati pakendipunktide arendamisega ning aediku ja haljastuse sai Pärnamäe tee äärne pakendipunkt (maksumusega 18 246 eurot). Kokku asub üle valla 25 pakendipunkti.

Viimsi vald aitas kaasa Teeme ära! talgutele ning maailmakoristuspäeva talgutele, sügisel toimus lehtede äraveo kampaania. Aasta jooksul veeti valla avalikust ruumist ja prügikastidest ära kokku 550 m3 jäätmeid ning lehekampaania raames 160 m3 puulehti.

Ühtekokku kulus valla heakorratööalasteks tegevusteks ligi 140 000 eurot.

Heakorra ja koristustöid aitasid 2019. aastal  teostada ühiskondlikult kasuliku töö raames 90 karistatud isikut.

2020. aastal jätkatakse pinkide jm inventari paigaldamisega, kavas on rajada korrastatud pakendipunkte ja heakorrastada valda. Ühe tegevusena on kavandatud interaktiivse maamärgi Viimsi valla väravad püstitamine Randvere tee algusesse.

Haabneeme rand

Haabneeme rand on tänu muuli ja taristu renoveerimisele, rannas asuvale restoranile ning suvisele rannakohvikule muutunud järjest populaarsemaks. Kuni 2020. aastani osutab rannavalveteenust Articard OÜ, teenuse kulu oli 18 928 eurot. Ranna hooldusteenuste osas sõeluti liiva ja koristati adru (maksumus 15 600 eurot), lisaks hooldati tualette, koristati prahti ja tormikahjusid, hooldati kabiine ja võeti suplusvee proove. Ranna jooksvad hooldekulud on kokku ligi 50 000 eurot. Töös on valgustuse rajamine, et ka õhtusel ajal oleks võimalik mänguväljakut ja spordirajatisi kasutada, tööde kogumaksumuseks kujunes ligi 19 233 eurot.

Haljastus

2019. aastal kulus Viimsi vallas haljastustöödele ligi 72 000 eurot. Põhirõhk oli lilleseadetel ja avaliku ruumi haljastamisel, kaunistamisel. Amplite koguarv oli 322. Juurde soetati 5 betoonvaasi. Lillepeenarde ja amplite ning taimede 3 aastase kastmishanke võitis OÜ Taimar Teenused, kastmisteenuse maksumus 2019. aastal oli 29 873 eurot.
Lillede ja puittaimede soetamisele ja istutamisele kulus ligi 30 000 eurot. Ühtekokku istutati 2019. aastal üle 7000 suvelille, ca 650 püsilille, ca 1000 põõsast ja ca 60 puud. Uued istutusalad loodi pargi-ja-reisi-parklas ning Lubja ringristmik sai haljastuslahenduse. Peenarde hoolduseks-rohimiseks kulus 4300 eurot. Ohtlike puude mahavõtmisele ja lõikamisele kulus 2019. aastal ligi 6200 eurot. Vallaruumist likvideeriti ligi 140 ohtlikku puud.

2020. aastal rajatakse uus haljastuslahendus Randvere – Aiandi ringristmikule püsilillede baasil. Pargi-ja-reisi-parkla istutusalad saavad täiendust ca 200 püsiku/põõsa näol, Viimsi mõisa pargi alumisse ossa on plaanis rajada tulbipeenar 4000-5000 lillesibulaga. 2020. aastal on kavas amplite arv tõsta 337-ni.

Lemmikloomad

Lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja ravi teenust pakub nii koerte kui ka kasside osas MTÜ Loomade Hoiupaik. Ühtekokku kulus 2019. aastal sellele valdkonnale ca 15 500 € (2018. aastal 49 000 €). Aasta jooksul viidi hoiupaika 29 kassi (2018. aastal 121 kassi) ja 7 koera (2018. aastal 22 koera), kes veetsid hoiupaigas ühtekokku 375 tasulist päeva. Neist uue omaniku said varjupaigast 2 koera ja 14 kassi, omanikele tagastati 4 koera ja 1 kass. Võrreldes 2018. aastaga on kasside ja koerte püüdmise, hoiustamise ning ravi kulud vähenenud, sest ei tuvastatud suuri kolooniaid. Lisaks jätkus iga-aastane külades ja alevikes toimuv lemmikloomade vaktsineerimise kampaania, maksumus ligi 1100 eurot.

Sademevesi

2019.aastal investeeriti sademeveesüsteemide arendamisesse 298 600 eurot. Suuremad objektid olid Muugal Kallasmaa teele sademeveekanalisatsiooni rajamine ja Haabneemes Kolhoosi tee kraavi osaline torutamine (Rannaperega piirneval lõigul, tööd lõpetatakse 2020 kevadel). 2019. aastal rajati ka Äigrumäe külasse uus ca 250 meetri pikkune kraav kuivendamaks Äigrumäe tee äärseid kinnistuid. Lisaks rekonstrueeriti möödunud aastal kokku neli olulist teetruupi, neist kaks Muuga külas, üks Randvere külas ning üks Püünsi külas.

2019. aastal viidi lõpuni ka 2018. aastal alustatud valla sademevee kraavide merrelaskude kindlustamise tööde II etapp. Läinud aastal puhastati Viimsi vallas üle 5 km jagu sademeveekraave, sealhulgas puhastati ka kraavivõrku teenindatavaid olulisi kraave, mis ei asu valla teemaal, nt Rannavälja tee ja Rannavälja põik kinnistute vahelise kraavi puhastamine. 2019. aastal alustati muuhulgas ka Metsakasti sademevee eelprojekti koostamisega (Kirsi – Mureli – Metsakasti põik ja Randvere tee vaheline asum), mille eesmärk on leida lahendus piirkonna sademevee probleemidele.

Läinud aastal alustati ka suuremahuliste LIFE UrbanStorm projekti investeeringute ja projekti põhitegevustega. Projekti eesmärgiks on tõsta valla suutlikkust leevendada paduvihmadest tingitud üleujutusi. Möödunud kevadel alustati projekti raames mahukate geodeetiliste mõõdistustega, mille raames mõõdeti ja kaardistati pea pool valla sademeveesüsteemidest. Lisaks möödunud aastal ilmajaamade hankimine ja rajamine (tööd veel pooleli) ning alustati sademevee vooluhulga mõõturite hankega, et paigaldada seadmed, mis võimaldavad tulevikus sademeveesüsteemide töö seiret ja juhtimist. Ühtlasi alustati eeltegevusi Viimsi valla säästlike sademeveelahenduste rajamiseks (vett läbilaskvad teekatted, vihmapeenrad, vooluhulkade aeglustamine jmt). Leidmaks täiendavaid rahalisi vahendeid sademevee valdkonna arendamiseks, esitas Viimsi vallavalitsus koostöös TTÜ ning Soome ja Läti partneritega projekti sademevee puhastamise seadmete hankimiseks Interreg meetmesse. Otsus peaks teatavaks saama 2020. aasta alguses.

Möödunud aastat iseloomustas suurte sademetega sügise esimene pool. Septembris sadas paljude aastate keskmisega võrreldes 132% normist ja oktoobris 144% normist. Vihmarohked sügised ning sademete kasvu prognoos tuleviku kliimastsenaariumites muudab olemasolevate sademeveesüsteemide hoolduse ja arenduse prioriteetseks. 2019. aastal läks sademeveesüsteemide jooksev hooldamine maksma ca 100 000 eurot. Likvideeriti avariisid, vastavalt vajadusele tehti töid, et ennetada nende tekkimist, puhastati kraave, truupe ja torusid. Sademeveeprobleemide tippajaks oli 2019. aastal oktoobri viimane nädal.

Sademevee 1-meetrise läbimõõduga kollektori kindlustuse rajamine meres. Foto Alar Mik
Sademevee 1-meetrise läbimõõduga kollektori kindlustuse rajamine meres. Foto Alar Mik

Saared

Prangli saarel elab rahvastikuregistri andmetel 206 inimest ning Naissaarel 16. Saarte kogukondade tegevus on muutunud aktiivsemaks ja selle üle on hea meel. Kummalgi saarel alustati 2019. aastal saarte arengukavade koostamisega.

Jätkus tehnika soetamine Naissaare kogukonnale. MTÜ Naissaarlaste Kogukond sai multifunktsionaalse traktori New Holland TD 5.95 tarbeks Väikesaarte programmi arvelt soetatud paak-haagise nii kustutusvee vedamiseks kui ka vajadusel purgimisel kasutamiseks.

Augustis avati PRIA Leader programmist rahastatud (55 814 €) ja TipTipTap OÜ poolt ehitatud Prangli spordiplats.

Prangli elanikele väljastati 58 kalastuskaarti 354 võrgule, Naissaare elanikud said 7 kalastuskaarti 85 võrgule.

Sadamad

Projekti 30Miles tegevuste raames (Kesk-Läänemere programmi rahastatav projekt) jätkus Kelnase ja Leppneeme sadama laienduskontseptsiooni koostamisele eelnev keskkonnamõjude hindamine.

Lisaks koostati kummalegi sadamale laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Plaanis on käimasoleva BATSeCo-BoaT välisprojekti raames soetada Kelnase ja Leppneeme sadamasse laevadelt reovee vastuvõtmise süsteemid.

Kelnase sadamas laiendati parkimisala ja vahetati välja kaide prussid, lisaks hooldati navigatsiooniseadmeid. Kelnase huvisadamat opereeris 2019. aastal MTÜ Prangli Saare Talurahvamuuseumi Selts. Sadamat külastas lisaks reisilaevale 799 alust 2858 reisijaga pardal.

Naissaare sadamas jõuab lõpuni rekonstrueerimise I etapp. Tööde maksumus ca 3,3 miljonit eurot, sellest 85% on Ühtekuuluvusfondi rahastus ja ülejäänud Saarte Liinide omaosalus. Tööde valmimisaeg oli aasta lõpus, avamisüritus on kavandatud 30.04.2020.

Merendus

2019. aastal opereeris Prangli laevaliini uus vedaja, OÜ Tuule Liinid. Seoses suurenenud huviga Prangli saare vastu tihendati suvist laevagraafikut. Kolmel suvekuul tegi parvlaev Wrangö 42 väljumist nädalas, aasta jooksul 1382 reisi, millega veeti 28 180 reisijat (2018 oli 25 747 reisijat). Kokku olid liinilaeva kulud 500 000 eurot.

Naissaare püsielanike vajadusi arvestades hakkas merelaev KALK tegema juhuvedusid kuni kaks reisi nädalas Naissaare ja Tallinna kalasadama vahel. Kokku tehti aasta jooksul 65 edasi-tagasi reisi. Laevaveo kulud olid kokku ligi 17 000 eurot.

Prangli Saare Selts sai kätte väikesaarte programmist projekti „Viimsi saarte ja mandri vahelise transpordi ja päästevõimekuse suurendamine“ toetuse arvelt soetatud hõljuki, Viimsi vald toetas projekti omaosalusega 21 000 eurot.

Välireklaam

Välireklaamide eksponeerimise eest esitati 2019. aasta jooksul 298 maksudeklaratsiooni (2018 oli vastav näitaja 329) ja väljastati 128 reklaamiluba. Reklaamimaksu laekus kokku 59 073 eurot (2018. aastal 70 869 eurot). Reklaamimaksumäär Viimsi vallas on 0,46 eurot ühe ruutmeetri kohta kalendripäevas (interaktiivse reklaami korral 2-kordne määr). Valdavalt oli 2019. aastal reklaamiloa saanud reklaami sisuks kinnisvara müük/üür (38%) ja konkreetse toote/teenuse tarbimisele suunatud reklaam (35%). Reklaamilubadest 11% moodustasid meelelahutusele/sündmustele suunatud reklaamid, 9% olid sotsiaalse sisuga reklaamid (riigiasutused või MTÜ-d, valdavalt maksuvabad) ja 7% lubadest muu reklaam.

Alates 2019. aastast esitatakse taotlusi välireklaami paigaldamiseks e-menetlusena läbi OPIS-keskkonna https://viimsi.opis.ee/. Aasta möödus keskkonda juurutades. Süsteemi arendatakse järk-järgult, kavas on lisada funktsioon deklaratsioonide esitamiseks ja maksu tasumiseks.

Reklaamimaksu laekumine 2014-2019.
Reklaamimaksu laekumine 2014-2019.

Teehoole

Viimsi valla teehooldajana jätkab lepingu alusel 2020. aasta lõpuni AS TREV-2 Grupp. 2019. aasta jooksul vahetusid mitmed allhooldajad ja suurenes tehnika hulk (talihooldel on valmisolek kuni 24 masinal, võrdluseks 2018. aastal oli see 20). Talihoolde tööde kvaliteet ja üldine tase on võrreldes varasemaga paranenud ja töö selle nimel jätkub. Talihoolde kulud olid 2019. aastal ligi 370 000 eurot.

Suvel puhastati ja remonditi teekatteid, ehitati freespurukatteid, hööveldati, taastati peenraid, hooldati veeviimareid, puhastati teekraave, remonditi ja paigaldati liikluskorraldusvahendeid, eemaldati teemaal asuvaid nähtavust piiravaid puid ja oksi jne. Ribapindamise baasmahule 2500 m2 telliti lisaks juurde 9300 m2 katete ribapindamist – suuremad tööd tehti Aiandi, Hundi, Puisniidu, Karusamba ja Rannakalda teedel. Tolmutõrjet teostati (kaltsiumkloriidiga tolmavate teede kastmine) suvel neljal korral. Asfaltkatete pragusid parandati patcheriga kokku 200 tundi. Eelmise aastaga võrreldes suurenes niidetavate teemaade arv 64 tee võrra (niidetavate teede arv kokku 170 tk) ja samuti suurenes niidusagedus – seda on kavas suurendada ka 2020. aastal. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 445 000 eurot.

Kavas on jätkata teehoolde seiresüsteemide arendamist ja uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu hoolde parandamiseks. 2020. aastal on kavas läbi viia uus teehoolde hange.

Teede sulgemine

2019. aasta jooksul on tänavate ja teede ajutise sulgemise taotlusi esitatud 76 ning lubasid väljastatud kokku 75, neist pikendati 12. Teede ajutine sulgemine on loa taotlejale tasuline (v.a juhul kui tegu pole vallavalituse tellitava tööga) ja aasta jooksul laekus selle eest vallale kokku 16 720 eurot maksutulu (2018 laekus 6354 eurot).

Teede ehitus

2019. aastal remonditi valla teede asfaltbetoonkatet mahus 11 976 m2 – tööd teostas AS TREF Nord, tööde maksumus oli ligi 175 663 eurot.

Teid pindas sel aastal Tallinna Teede AS. Kahekordse pindamise maht oli 22 182,5 m2 ja ühekordse pindamise maht oli 6470 m2 ning tööde maksumuseks ligi 117 115 eurot. Uue, tolmuvaba katte said järgnevad teed või teelõigud: Paekaare, Tagakäära, Veehoidla, Mäe, Piirikivi, Kuusiku, Leppsilla, Tammenurme, Linda, Põldpüü, Põldvuti, Tammneeme põik, Eesnõmme, Uuetoa, Metsaserva, Laanelohu, Lepalinnu, Lehelinnu, Võsa, Pihlapuu, Lännemäe, Laane, Kaevu, Kaasiku, Õilme, Kiviaia, Pärnapuu, Merekivi, Kärimetsa, Roosimetsa, Aiaotsa, Sepamäe ja Soosepa teed ja lõigud.

Kevadel valmisid Hundi tee 31 asuv parklakompleks ning Randvere ja Lubja ring ja piirkonna teetööd. Töid teostas TREF Nord AS. Objekti maksumus oli kokku 1,63 miljonit eurot.
Haabneeme ranna piirkonnas rekonstrueeriti jaanipäevaks Mõisaranna tee parkla. Rajati graniitkillustikuga pinnatud kattega parkimisala. Lisandus 45 parkimiskohta. Tööd tegi WWR Systems OÜ, ehitustööde maksumuseks oli 27 500 eurot.

Üheks suureks ehitusobjektiks olid Vehema tee II etapi ehitustööd (jätkuks 2018. aastal alanud I etapi töödele) ning nüüd on Vehema tee kogu ulatuses terviklikult rekonstrueeritud. II etapi ehitustööde maksumuseks koos omanikujärelevalve teenusega oli kokku ligi 1,28 miljonit eurot. Ehituse peatöövõtja oli Altos Teed OÜ. Tööde käigus rekonstrueeriti täielikult Vehema tee lõigul Tulbi tee kuni Pärnamäe tee, sh rajati Pärnamäe tee ja Vehema tee ristmikule esimene valla foorristmik (liiklussageduste muutustega arvestatavate anduritega süsteem). Valmisid kergliiklustee ja bussipeatused, teevalgustus, rajati drenaaž, sadevete torustikud ja mitmed tehnovõrgud.

Augustikuus valmis Pärnamäel Lageda tee jalgtee koos tänavavalgustusega. Rajati uus jalgtee lõigul Vehema tee kuni Soosepa mänguväljakuni ning Kraavi teel paikneva lasteaiani. Tööde käigus nihutati Jõhvika teel paiknev bussipeatus Lageda tee jalgtee äärde ning rajati nõuetekohane peatusetasku ja platvorm koos ootekojaga. Töid teostas KV Infra OÜ ning tööde maksumuseks oli ligi 174 500 eurot.

Tammneeme külas valmis augustis Linnakumetsa tee, mis viib parklasse, mis mõeldud kettagolfi mängijate ja metsas sportijate teenindamiseks. Teele rajati kahekordne pinnatud kate, tee äärde sademevee äravooluks kraav ja truubid ning Randvere tee ja Linnakumetsa tee ristmikule ülekäigukoht. Töid teostas WWR Systems OÜ ning maksumuseks oli ligi 39 700 eurot.

Aasta suurimaks tee-ehitustööks oli Reinu tee rekonstrueerimine. 2018 sügisel algas Reinu tee rekonstrueerimise I etapp (kergliiklustee ja valgustus) ning veebruaris 2019 algasid tööd II etapil (sõidutee ja tehnovõrgud). Mõlema etapi tööd teostas YIT Eesti AS ning tööde kogumaksumuseks kahe etapi osas kujunes ligi 3,125 miljonit eurot – see on senini mahukaim teedeehituslik töö valla ajaloos. Omanikujärelevalve teenust osutas OÜ P.P Ehitusjärelevalve. Tööde käigus rekonstrueeriti sõidutee ja rajati Reinu tee äärde 3 m ja ligi 3,2 km pikkune kergliiklustee, 100 valgustiga teevalgustus ning rekonstrueeriti 3 km sõiduteed ja renoveeriti/ ehitati ca 10 km tehnovõrke. Mahukas töölõik oli sademevee kollektori projekteerimine ja ehitus lõigul Vanapere tee kuni mereni (sh kaitsemuul). Uudse lahendusena said Kelvingi küla juures olevad kolm ülekäiku varustatud LED-ekraaniga ohutusvalgustusega. Kaks äärmist ülekäigu vöötrada tehti 3D ülekäiguna. Lisaks paigaldati esmakordselt Eestis teele 3D kiirusepiirangu markeering. Tööd valmisid 2019. aasta lõpuks.

Lisaks eelpool toodud valla rajatud objektidele valmisid arendajate poolt Paevälja tee koos jalgteega ja Mave Varahaldus OÜ arendusalal Haabneemes Rebase tee koos jalgteega (ehitaja AS Kiviluks). Vallavalitsus on tänulik arendajatele, kes koostöös vallaga on aidanud luua kvaliteetset elukeskkonda.

Aasta jooksul anti välja 12 tee-ehitusluba (kokku 17 tee ehitamiseks) ning 13 kasutusluba (kokku 22 teele).

Reinu tee rekonstrueerimisel paigaldati 3,65 ha asfaltkatet. Foto Alar Mik
Reinu tee rekonstrueerimisel paigaldati 3,65 ha asfaltkatet. Foto Alar Mik

Kaevetööd

2019. aastal väljastati 109 kaeveluba (2018. aastal 108 kaeveluba), millest 19 loa puhul esitati taotlus tööde pikendamiseks. Pikendamistaotlus esitati enamasti haljastustööde venimise ja ebasobilike ilmastikuolude tõttu. Lisaks esitati avariikaevetööde taotlusi 52 korral. Kogu kaevetööde lubade menetlus toimub e-menetlusena läbi infosüsteemi OPIS (viimsi.opis.ee). Dokumentide kontroll ja loa andmine, tööde paikvaatlus, järelevalve, tööde kontroll ja loa lõpetamise järgne vaatlus tõid ühtekokku üle 600 kaevetööalase toimingu.

Ulatuslikumad kaevetööd olid seotud soojustrasside renoveerimistöödega ja optilise kaabli ehitustöödega.

Tänavavalgustus

Eelmise aasta jooksul on Viimsi valla teedele, tänavatele ja mänguväljakutele lisandunud 312 uut valgustit (2018 lisandus 285 valgustit). Alates 01.01.2020 teenindatakse 5636 valgustuspunkti ja 177 liitumis-juhtimiskilpi (lisandub lepingutest tulenevat 9 kilpi, mis asuvad korterühistute territooriumil). Valla tänavavalgustust hooldab jätkuvalt KH Energia-Konsult AS (leping 2021. aastani). Tänavavalgustuse käidu ja remonditöid tehti 400 000 euro eest – vahetati valgusteid, vanu õhukaableid, maksti võrgu- ja elektriteenust (elektrikulu ca 230 000 eurot), likvideeriti avariisid, remonditi rajatisi jne. Aasta lõpus võeti vastu valla tänavavalgustuse arengukava 2019–2029. Valla valgustusest on LED valgustuse osakaal 2020. aasta alguseks ligi 30%.

2019. aasta suuremateks investeeringuobjektideks oli Reinu tee ehitus, kuhu rajati 88 uut tänavavalgustuspunkti (ja renoveeriti 12 punkti), Vehema tee II etapp (paigaldati 12 uut valgustit ja uuendati 29 valgustuspunkti), Kibuvitsa tee (15 valgustuspunkti), Tiitsu tee (15 valgustuspunkti), Muuga tee (19 valgustuspunkti).

Väiksematest töödest rajati valgustus järgmisetele objektidele: Põldheina tee, Metsakasti tee, Ploomi tee, Männikäbi tee, Lännekalda tee, Kadri tee, Kabelikivi tee, Lageda tee, Hundinuia tee, Äigrumäe mänguväljak, Muuga mänguväljak, Tagakäära tee, Kasteheina tee. Kokku tehti 2019. aastal tänavavalgustusega seotud ehitustöid 18 erineval objektil, millele eraldi lisandub Haabneeme LED objekt.

Hetkel on töös veel mitmed objektid, mille vaegtööd valmivad 2020 mais. Mänguväljakutest on töös Tammneeme ja Mõisapargi mänguväljakute valgustuse rajamine, Haabneeme ranna väljakute valgustuse rajamine, Metsakasti külaplats-mänguväljakule valgustuse rajamine ning Haabneeme koerte mänguväljaku valgustuse rajamine. Töös on ka Hundi tee valgusite vahetus LED-valgustuse vastu, töö maksumus ligi 37 700 eurot. Suurematest objektidest on valgustuse rajamine pooleli Vanapere teel, Vanapere põigus, Tehase teel, Loovälja teel, Kallasmaa teel (Koduranna ja Raudtee vahel) ning Halli teel. Väikesematest objektidest pannakse Pääsukese teele, Merikotka teele, Raja teele, Krati teele, Pärtle teele ja Lepiku teele lisavalgustid. Kokku teostati 2019. aastal investeeringuid teevalgustusse (ilma LED projekti kuludeta) ligi 420 000 euro eest.

2020.aastal on kavas jätkata külavanemate poolt esitatud töödega Kasteheina teel, Tammetõru teel, Annuse teel, Rajamäe teel, Alajaama teel, Teekalda teel ja Roonurme teel ning Pärnamäele Soosepa mänguväljakule valgustuse rajamine. Tööde maksumuseks on arvestatud ca 100 000 eurot. Täiendavalt rajatakse valgustus Lilleoru teele, Mündi teele ja Tülli teele, kus tööde maksumuseks on arvutatud ca 90 000 eurot.

LED I projekt Haabneemes loeti SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt 18.09.2019, elluviiduks. Projekti kogumaksumuseks oli ligi 914 000 eurot. Projekti käigus paigaldati 402 Philipsi LED-valgustit ja rajati 7,8 km maakaableid. Tööde käigus võeti kasutusele ka uus valgustite juhtimissüsteem CityTouch.

Suure objektina on töös hetkel LED II projekti alade projekteerimine, mis paikneb 18 alal üle Viimsi valla. LED II projekti kogumaksumus on ligikaudu 960 000 eurot. Kavandatud on 470 valgusti vahetus, mille arv eeldatavasti kasvab. Osaliselt asendatakse ka vanad mastid uutega, osaliselt teostatakse aga ainult valgustite vahetus. Uusi maste on kavas paigaldada 121 (metallist), ülejäänute puhul asendatakse üksnes valgustid ja kaablid. Väga suures mahus asendatakse ka olemasolevaid metallmastidel valgusteid: Randvere teel tulevad LED-valgustid alates Aiandi – Randvere ringist kuni Heki teeni ning Muuli teel alates Ranna teest kuni Miiduranna külaga piirneval lõigul.

Randvere teel lõigul Rohuneeme tee ring kuni Heki tee ring vaadatakse üle kogu valgustus (lisamastid sõiduteele) ning täiendavalt rajatakse ülekäiguradadele eraldi valgustus – eesmärk on Haabneemet läbiva teelõigu liikluskeskkond ohutumaks muuta.

Viimsi vald on esitanud kolmanda taotluse tänavavalgustuse renoveerimise meetmesse (LED III projekt), mille tulemused selguvad käesoleva aasta alguses. Projekt hõlmaks 13 erinevat piirkonda Viimsi ja Haabneeme alevikust ning Pringi, Püünsi, Metsakasti ja Randvere külast. Projekti kavandatud maht on ligi 974 000 eurot.

Veoload ja taksoload

Veoauto keelualasse sisenemiseks või erivedude teostamiseks väljastati 145 veoluba, mis olid valdavalt seotud ehitusmaterjalide veoga. Veolubade mugavamaks ja kiiremaks menetlemiseks käivitus OPIS süsteemi koosseisus veolubade moodul, mis võimaldab e-teenusena taotleda massipiirangualasse sisenemise lube ja eriveolube.

Taksoveoga seonduvaid menetlusi teostati 26. Väljastati 5 sõidukikaarti ja 16 teenindajakaarti.

Liiklus ja transport

Suur rõhku pandi möödunud aastal ka liiklusohutuma keskkonna kujundamisele.

Liiklusmärke, viitasid ja liikluskorraldustöid telliti 26 500 euro eest. Ühe suure töölõigu hõlmas teeviitade korrastamine – eesmärk on kõik ristmikud tähistada teeviitadega, et operatiivsõidukitel jt oleks lihtne leida aadresse.

Teekatete joonimis- ja märgistustööd teostas YIT Infra Eesti AS, kellel lõppes hankeleping aasta lõpuga. Tööde maht 2019. aastal oli viimaste aastate suurim – markeeriti ligi 2000 m2 märgistust ning maksumuseks kujunes ca 32 500 eurot.

Lõppenud aastal soetati lisaks 2018. aastal hangitule üks täiendav liikumisandmeid salvestav kiirustabloo. Esimene loendus viidi läbi kevadel Nurme põigus Haabneemes, sellele järgnes loendus Kooli teel Püünsis ja suvel lisandus Soosepa tee. Tabloo aitab ühelt poolt liiklust rahustada ja teisalt võimaldab andmeid koguda keskmiste kiiruste kohta teedel. 

Septembri alguses valmisid Aiandi teel ja Randvere kooli juures Schüdlöffeli teel testimiseks 3D ülekäigurajad. Lisaks markeeriti kaks 3D ülekäigurada ka Reinu teele Kelvingi külaga piirnevale lõigule.

Koostöös siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning maanteeametiga katsetati oktoobris uut süsteemi liikluse rahustamiseks, kui Aiandi teele Pargi tee ja Nelgi tee vahelisele lõigule loodi usaldustsoon. Mõõtmistulemused näitasid, et ülespandud südametunnistusele koputavad sildid panid autojuhte hoolikamalt kiirust jälgima. Eksperiment tõestas, et liiklejate viisakas ja lugupidav suhtumine loob ohutuma liikluskeskkonna.

OÜ Stratumil valmis 2018. aasta liiklusloendusandmete põhjal Viimsi liiklussageduste analüüs, mis aitab koostada liikluse ja teede valdkondlikke analüüse ja selle alusel teede ehituse või rekonstrueerimise plaane.

Samuti koostab OÜ Stratum Viimsi valla transpordi- ja liikuvuskorralduse arengukava aastateks 2020–2030 (lühendina TRAK), millega kujundatakse valla transpordi valdkonna tulevikusuunad. Arengukava valmib 2020 kevadel.

Ühistransport

Vallasisese ühistranspordi teenuse osutajana jätkab hankelepingu alusel 2021. aasta lõpuni AS Hansa Bussiliinid. Väljakutseks oli vallaelanikele sobivate sõidugraafikute koostamine, kus omavahel oleks hästi koordineeritud vallaliinid, Viimsi maakonnaliinid ja Tallinna bussiliinid. Lisandusid uued maakonnaliinid ja vallaliinide väljumiste arv kasvas. Kasvas ka vallaelanike arv, nende erinevad vajadused ning soovid seavad ühistranspordi planeerijatele suuremad väljakutsed. Tuleb leida lahendused, mis rahuldaksid võimalikult paljude bussisõitjate vajadusi.

Valla siseliinid sõitsid 2019. aastal ühtekokku 708 600 liinikilomeetrit, mida on 29% rohkem kui aasta varem. Ühissõidukite piletimüügisüsteemi valideerimiste andmetel tehti valla siseliinidega ligikaudu 276 000 sõitu, mida on ligi 20% rohkem võrreldes 2018. aastaga. Kõige populaarsemaks bussiliiniks on liin V5, mida kasutati ligikaudu 70 000 korda.

Viimsi ühistranspordiühendus Tallinna linnaga täienes kahe uue maakonnaliiniga kui 1. juulist avas Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus bussiliinid 115 ja 174. Lisaks suurenes väljumiste arv ka liinil 114. Põhja suuna liiniveohanke tulemusel sõlmiti 8 aastaks leping AS-iga SEBE. Maakonnaliinid on käivitunud väga edukalt. Eriti populaarne on Harju maakonna bussiliin nr 114, millega kasutatavus aasta-aastalt kasvab ning mille tihendamiseks on Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus taotlenud riigieelarvest lisavahendeid. Möödunud aastal tehti liinil 114 üle 266 000 sõidu, mida on üle 27% enam kui aasta varem. Liini 115 kasutati üle 27 800 korra ning liiniga 174 tehti üle 46 500 sõidu.

Jätkus ka 2007. aastal alanud ja õpilaste seas populaarne koolibussi projekt. Sügisel läbiviidud loenduste alusel kasutas Viimsi Keskuse ja Tammneeme – Balti jaam koolibussi
keskmiselt 104 õpilast päevas. Populaarseim oli Viimsi Keskus – Balti jaam koolibuss, mida kasutas iga päev keskmiselt 65 õpilast. Tammneeme suunalist koolibussi kasutab iga päev keskmiselt 39 õpilast.

Kõik valla ootekojad said uue kujundusega ühistranspordi infostendi. Lisaks jätkati külades vanade plekist ootekodade asendamist uuemate ootekodadega (5 ootekoda). Juurde ehitati 5 uut peatust, renoveeriti 9 olemasolevat peatust. Kokku on vallas 109 bussipeatust, neist 70 on ootekojaga (sh 2 plekkseintega).

Vallakeskuse peatustesse disainiti ja rajati uue Viimsile omase piirkondliku isikupäraga bussiootekoda. Möödunud aastal varustati uute paviljonidega viis peatust Haabneemes ning alanud aastal on kavas peatuste uuendamisega jätkata. Ühistranspordi kulud olid 2019. aastal ühtekokku üle 962 000 euro.

Kavas on ka välja töötada reaalaja infot kajastav tarkvara ja paigaldada peamistesse sõlmpunktidesse vastavad ekraanid.

Turvalisus

Turvalisuse valdkond hõlmab politsei, valve ja pääste tegevust. Politsei tegevusalast toetati piirkonnapolitsei ruumide halduskulusid, abipolitseinike koolitustegevust ja ennetustöö vahendeid summas ligi 10 500 eurot.

Valveteenistuse alt kaeti Viimsi valla automaatse numbrituvastussüsteemi ning valvekaamerate hooldus- ja halduskulusid ligi 18 800 eurot (2018 aastal 14 900 eurot) ja G4S patrullteenuse kulusid (ca 7500 eurot). Valvekaamerate ja numbrituvastuse hooldusega jätkab perioodil 2017–2022 G4S Eesti AS, kes osutab ka patrullteenust perioodil 2017–2022. Aasta lõpus soetas vald 10 täiendavat valvekaamerat (ligi 3300 eurot), mis osaliselt vahetavad vanemad kaamerad välja ja millised paigaldatakse 2020. aastal.

Pääste valdkonnas toetati Prangli saare seltsi päästeteenistust ja vabatahtlikku merepäästet ning Naissaare päästeseltsi. Päästeseltside toetuste kulud – 67 000 eurot. MTÜ Naissaare Päästeselts sai väikesaarte programmi 2019 taotlusvooru raames projektile „Naissaare Päästeseltsi reageerimisvõimekuse tõstmine“ 78 300 eurot maastikusõiduki soetamiseks, millest Riigi Tugiteenuste Keskus katab 66 600 eurot, valla omafinantseering moodustas 11 700 eurot.

Kalmistud

Viimsi valla hooldada on 5 kalmistut: Randvere, Rohuneeme, Prangli, Naissaare ning aurikul Eestirand hukkunute kalmistu. Kokku on vallas umbkaudu 1100 hauaplatsi ligikaudu 1500 maetuga. Matmispaikadena on kasutuses Randvere, Rohuneeme ja Prangli kalmistud. Randvere ja Rohuneeme kalmistutel teostasid hooldustöid kalmistuvahid.

2019. aastal jätkati lepingute sõlmimist hauaplatsi kasutamiseks aadressil www.kalmistud.ee, mis toimub 100% e-teenusena.

Rohuneeme kalmistul valmis uue kvartali projekt, millega nähakse ette 178 uut hauaplatsi.

Randvere kalmistul tehti mitmesuguseid heakorratöid ja hooldati vanu hooldamata haudasid. Kalmistute tegevusalast kanti Rohuneeme kabeli kulusid 1700 eurot, kalmistuvahtide tasusid ligi 4000 eurot, kalmistute hooldusele ning HAUDI infosüsteemile kulus ligi 2800 eurot.

Soojamajandus ja gaas

Jätkusid Viimsi valla soojamajanduse arengukava 2016–2026 tegevused. 2019. aasta alguses käivitas Adven Eesti AS uue Haabneeme hakkepuidu katlamaja. Samuti valmis 2019. aastal Haabneeme ja Viimsi alevike vaheline 1,2 km pikkune magistraalsoojustrass, töid teostas AS Magma, maksumus kokku ligi 0,6 miljonit eurot. Uue katlamaja ja ühendusmagistraali valmimisega tõusis oluliselt alevike vaheline soojusenergiaga varustatuse töökindlus. 2019 suvel algasid soojustrasside renoveerimistöid Haabneeme aleviku ja Viimsi aleviku keskustes (15 asukohas, renoveeriti kokku 2,5 km soojusvõrku), investeeringu kogumaksumus ligi 1,9 miljonit eurot. Töid teostab AS TREV-2 Grupp, soojusvõrgu tööd viiakse lõpule 2020. aastal, kui rekonstrueeritakse torustik Alpikanni teel ning taastatakse haljatus. Viimastel aastatel on Adven Eesti AS mahukaid investeeringuid teinud, et alevike soojusvõrk kaasajastada. Projekti lõpptulemusena on Haabneeme ja Viimsi alevike ühendatud 14,2 km pikkusest soojusvõrgust 98% asendatud tänapäevaste eelisoleeritud torudega.

2019. aastal jätkati Miiduranna ja Haabneeme aleviku gaasiühistute torustike omandi küsimuste lahendamist. Valla poolt teostati kõikide maapealsete gaasitorustike (võrk 5,7 km)  teostusmõõdistamine. Koostöös Miiduranna külaseltsiga sai torudele ajutine operaator, tarbijatega sõlmiti lepingud, samuti korraldati ohtlike kohtade remonttööd ja torustik läbis aasta lõpus auditi.

Vesi ja kanalisatsioon

2019. aastal valmis AS-il Viimsi Vesi uus Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2030. Olulisem rõhk arengukavas on piirkondadel, kus täna puudub veel võrk, samuti teenuse tagamine ja vanade torustike rekonstrueerimine. Lisaks võeti 2019. aastal vastu uus Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Suurim muudatus uues eeskirjas oli seotud kastmisveele eraldi mõõtmise ja arvestamise kaotamisega, tagamaks veeressursi keskkonnasäästlikumat kasutamist.

Möödunud aastal sai valmis ka Viimsi valla veevärgi ühendamise I etapp AS Tallinna Vesi võrguga, mis tagab tulevikus veeressursi olemasolu igas olukorras. Veevärgi ühendamiseks rajati rõhutõstepumpla ning ca 1,2 km veetorustiku. 2019. aastal renoveeris AS Viimsi Vesi Roosi-Aiandi tee piirkonnas ca 350 m ulatuses kanalisatsioonitorustikku. Antud renoveerimisel kasutati kinnist suka meetodit, mille tulemusel toimusid piirkonnas minimaalsed kaevetööd. Renoveerimise tulemusel vähenes märgatavalt piirkonnast tulev infiltratsioonivesi, mis koormas pumplaid ja reoveepuhastit. Lisaks sai sama projektiga rajatud ca 1,3 km uut veetorustikku, tänu millele likvideeriti amortiseerunud ja osaliselt läbi majade kulgevad vanad veetorud. Kõik renoveerimisalasse jäävad kinnistud said liitumispunktid kinnistu piirile. Samuti tagab uus veetorustik piirkonnale suurema töökindluse ja tuletõrjeveevarustuse.

2019. aastal suurenes märgatavalt AS Viimsi Vesi poolt pakutava teenusega liitunute arv, seda nii uusarenduste kui ka olemasolevate eramute baasilt. Usinalt kasutati ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt jagatavat toetust eraisikutele, kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks liitumispunktist hooneni ning kogumismahutite rajamiseks.

Jätkuvalt tekitab vee-ettevõtjale muret suvisel perioodil arvestamata tarbitud vesi. Selle põhjuseks võib olla, et kogu tarbitav vesi ei lähe läbi veemõõtja, kuna on tehtud väljavõtted varem või kinnistul paiknevad veetorustikud on halvas seisus ja lekivad. Lisaks tulevale aastale planeeritud rekonstrueerimise- ja ehitustöödele on selliste tarbijate väljaselgitamine samuti üks prioriteete.

Tehnovõrkude ehitus

2019.aastal jätkusid üle valla Telia Eesti AS-i ülikiire interneti (internet kuni 1 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirusega) võrgu ehitustööd. Valmis said 6,7 km Metsakasti PON ja 3,9 km Leppneeme PON võrke. Tööd toimuvad Randvere piirkonnas, Leppneemes Reinu tee ääres.

Kokku on kasutusloa ja kasutusteatise saanud 59 km uusi tehnovõrke (2018. aastal 50,2 km), sh veetrasse 4,0 km, kanalisatsioonivõrke 4,7 km, sademevee- ja drenaaživõrke 6,6 km, tänavavalgustuse elektriliine 17,3 km, elektriliine 6,2 km, sideliine 16,5 km, gaasivõrke 1,1 km, soojusvõrke 2,6 km.

Ehitusvaldkond

Ehitusteenustega seotud loamenetlus toimub 100% e-menetlusena ehitisregistri www.ehr.ee kaudu. Ehitisregistris on aasta jooksul tehtud mitmeid uuendusi, viimane registri tarkvara täiendamine toimus 2019. aasta detsembri lõpus.

Üheks oluliseks töölõiguks on ehitusprojektide menetlemisel piirinaabrite ja asjast puudutatud isikute kaasamine, millele kaasneb erinevatele arvamustele ja vaietele vastamine.

Võrreldes 2018. aastaga on 2019. aastal vallavalitsusele esitatavate esmaste loataotluste arv jäänud samasse suurusjärku. Paraku ei ole vähenenud korduvläbivaatuste arv, mis on tingitud puudulike projektmaterjalide esitamisest. Üheks põhjuseks on see, et ehitusseadustik lubab esitada mitte ehitusloa kohustuslikule ehitisele projekti, mis pole koostatud erialaspetsialisti poolt. Nii esitatakse meile läbivaatuseks ka käsitsi koostatud jooniseid, mis ei vasta nõuetele või on ebaselged. Teisena võib välja tuua projekteerijate poolt esitatud, kuid kiirustades koostatud materjalid. Täiendavad selgitamised ja korduvalt parandatud materjalide esitamine pikendavad loamenetlust. Tihti on need riigilõivuvabad menetlused, kuid nende läbivaatamine on ajamahukas.

Ehitusprojektide puudulikku taset näitab ka ehitusloa taotlusega esitatud projektide tagastamine menetlusse võtmata. Näiteks 2019. aasta jaanuaris tagastati 11, märtsis 26, aprillis 21, mais 13 ja detsembris 18 taotlust.

Kokkuvõttes võib öelda, et üksikelamute ehitus intensiivistus aasta jooksul. Suuremad tootmisobjektid olid Haabneeme hakkepuidu katlamaja ja Muuga sadamasse ehitatud puistematerjalide PVC hall suurusega 5990 m2. Avalikest objektidest olid Karulaugu spordihoone kõrvale valminud tenniseväljakutele varjualune, Vimka mäel valmis nn paatlaskumise veeatraktsioon ja ehitusloa sai Vimka mäele teise suusatõstuki projekt (ehitustööd on ettevalmistamisel).

Ehitisregistri kanded
2019.aastal viidi läbi järgnevad menetlused / väljastati load:

  • seisukoha said 31 ehitusprojekti eskiisi (2018 aastal 42);
  • hoonetele koostati 47 projekteerimistingimust, kaasamisega eelnõusid koostati hoonetele 39 ja avatud menetlus viidi läbi 8 puhul;
  • tehnovõrkudele ja -rajatistele koostati 33 projekteerimistingimust (2018. aastal 47) 45 erineva objekti kohta;
  • ehituslubasid ja ehitusteatisi tehnovõrkudele ja -rajatistele vormistati 107 (2018. aastal 99);
  • kasutuslubade ja kasutusteatiste dokumentatsiooni tehnovõrkudele ja -rajatistele vormistati 87 (2018. aastal 72);
  • puuraukude rajamise ja likvideerimise (sh. soojuspuuraukude rajamine) loamenetlus viidi läbi 28 puuraugu kohta (2018. aastal 27);
  • 2019 aastal väljastati 238 ehitusluba (2018. aastal 276);
  • 2019. aastal vormistati 623 ehitusteatist (2018. aastal 465)
  • 2019. aastal registreeriti 137 ehitise alustamise teatist (2018. aastal 228) ja 23 ehitise täieliku lammutamise teatist (2018. aastal 44).

Seisuga 01.01.2019 oli ehitisregistris käimasolevaid/üleminevaid menetlusi 119 (mis on alustatud 2017–2018 aastal). Ehitusvaldkonna ehitusloa- ja ehitisteatiste menetluste koondregistrisse kanti 2019. aastal uusi menetlusi juurde (ilma korduvmenetlusteta) kokku 868 (2018. aastal 985 menetlust).

Ehitusvaldkonnas laekus 2019. aastal riigilõivusid 60 645 eurot, (2018. aastal 55 000 eurot) sh:

  • ehituslubade eest 39 200 eurot (2018. aastal 42 200 eurot);
  • kasutuslubade eest 18 440 eurot (2018. aastal 10 400 eurot);
  • projekteerimistingimuste eest 2450 eurot (2018. aastal 2400 eurot).

Ehitus- ja kommunaalosakonna meeskond