Kui IT-ettevõtja ja insener Taavi Kotka nägi kolm aastat tagasi, et tema tütrel on robootikaringis domineerivate poistega keeruline konkureerida, leidis ta kiirelt lahenduse ning asutas oma pere finantside toel 8–12-aastaste tüdrukute robootikaringi HK Unicorn Squad.

Kerime aja praegusesse hetke, mil liikumine on kasvanud muljetavaldavalt suureks – nüüd lahendavad loodusõpetuse-, robootika-, inseneeria-, informaatika- ja elektroonikavaldkonna praktilisi ülesandeid igal nädalal juba enam kui 1900 tüdrukut üle Eesti. Hiljuti jõudis HK Unicorn Squadi välja töötatud tehnoloogiaõpe pilootprojekti kaudu ka viide Eesti kooli, millest lausa kaks asuvad Viimsis – Randvere ja Viimsi kool.

Igapäevaselt HK Unicorn Squadi tegemisi juhtiva ja Unicorn Squad koolidesse projekti eestvedaja Liis Koseri kinnitusel oli üsna kiirelt pärast tüdrukute huviringiga alustamist selge, et sellist õpet on vaja tegelikult kõigile, mitte ainult tüdrukutele. „Saime oma õpetajatest juhendajatelt tagasisidet, et teadmisi ja oskusi, mida tüdrukud saavad meie ringidest, oleks vaja kõigile, ka poistele, ja selline kaasaegne tehnoloogiaõpe võiks olla lausa koolide õppekavas.”

Koser selgitab, et tehnoloogiaõpetus on küll koolides olemas, aga nende tundide sisu varieerub väga tugevalt. „Õppekavas on endiselt tüdrukute käsitöö ja poiste töö- või tehnoloogiaõpetuse tunnid, mis on loomulikult samuti olulised. Lisaks nendele peaks aga olema eraldi osa või moodul kaasaegset tehnoloogiaõpetust, kus lahendatakse erinevaid loodusõpetuse-, robootika-, inseneeria-, informaatika- ja elektroonikavaldkonna praktilisi ja elust enesest pärinevaid ülesandeid,“ kinnitab ta.

Huvi on suur

Liis Koseri sõnul peeti läbirääkimisi ka haridusministeeriumiga, kus huvi HK Unicorn Squadi programmi vastu on väga suur. Kuna hetkel siiski vajalikku rahastust ei leitud, asus unicornide meeskond taas ise tegutsema – leidis esimesed viis kooli ning praeguseks on selge, et alustati väga vajaliku projektiga. „Esimene kursus on poole peal ning senine tagasiside koolide poolt on olnud äärmiselt positiivne.“

HK Unicorn Squadi poolt on koolide jaoks ette valmistatud tundide juhised nii kirjalikult kui videote kujul, samuti saadetakse kohale kõik vajalikud vahendid tundide läbiviimiseks. „Oleme sama süsteemi kasutanud oma tüdrukute tehnoloogiaringides juba enam kui kolm aastat ja see toimib väga edukalt,“ nendib Koser.

Mitmekülgne läbilõige koolidest

Pilootprojektis osalevad lisaks Viimsi kahele koolile Kohtla-Järve Slaavi põhikooli, Pühajärve põhikooli ja Krootuse põhiooli 2.–4. klasside õpilased. Koseri kinnitusel sooviti kaasata mitmekülgne läbilõige koolidest, mille hulgas oleks venekeelne kool, maapiirkonna kool, mõne suurema ja ka väiksema keskuse kool. Kokku osaleb pilootprojekti kaudu tundides aasta jooksul ligi 130 poissi ja tüdrukut. „Viimsi koolid sattusid valikusse eelistatuna seetõttu, et HK Unicorn Squad on alguse saanud Viimsist ja selle vedajateks on viimsilased. Lisaks tegutsevad nendes koolides juba HK Unicorn Squadi huviringid,“ selgitab Liis Koser. „Viimsi koolidel on lisaks väga proaktiivsed juhid, kes mõistavad programmi vajalikkust ja olid valmis seda oma õpilastele pakkuma,“ lisab ta. Näiteks Viimsi kool otsustas juba pärast projekti paari esimest tundi, et alates käesoleva aasta sügisest alustavad nad unicornide programmiga täismahus kogu klassiastmega ehk läbivad unicornide kolmeaastase programmi.

Võimalus nii poistele kui ka tüdrukutele

Kui HK Unicorn Squadi tehnoloogiaringi tundides osalevad ainult tüdrukud, siis koolides alustanud pilootprojekti tunnid on mõeldud kõigile, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kuid lähtuvalt programmi kontseptsioonist toimuvad poiste ja tüdrukute tunnid siiski eraldi. „Hetkel näeme, et tüdrukud on tehnoloogiliste teadmiste poolest poistest veel maas, mis tuleneb ilmselt ühiskonna stereotüüpidest, lapsevanematest ja nende suunamistest, tüdrukute ebakindlusest jne. Oleme lugenud uuringuid ning teame, et segarühmades võtavad neiud automaatselt passiivsema rolli. Aga tegelikult lahendavad nad erinevaid programmeerimise ja muid taolisi ülesandeid väga edukalt, kui neile vaid võimalus anda,“ selgitab Koser. „Ainult tüdrukutest koosnevates gruppides saavad nad kiiremini positiivseid kogemusi ja arenevad tohutu kiirusega. Poistele meeldib rohkem võistlemine, tüdrukud oskavad jälle paremini koostööd teha. Poisse ja tüdrukuid eraldi õpetades saab ühe ja teise eeliseid ära kasutada ning mõlemad, nii poisid kui ka tüdrukud, saavad tundidest parema kogemuse.“

Põnevad ülesanded sütitavad

Paljud unicornide ülesanded lõimivad erinevaid õppeaineid. Liis Koser toob näiteks tunni, kus droon tuleb programmeerida metsa rebastele vaktsiini viima. „See tund koosneb paljudest erinevatest osadest. Esmalt tuleb jahust, soolast, õlist ja toiduvärvidest valmistada voolimismass ehk koguseid mõõta, kaaluda. Seejärel tuleb voolida vaktsiinipakikesed, lõigata ja meisterdada metsa puud. Siis peab mõõtma mõõdulindiga kauguse metsast, vajadusel teisendama, programmeerima drooni vaktsiini metsa viima. Muutma koodi ja lahendama sama ülesannet erinevate kauguste ja kõrgustega. Ehk lapsed saavad ühelt poolt kogemuse, kuidas droonid töötavad, samal ajal saavad ka aineid kokku segada, programmeerida, natuke meisterdada, matemaatikaga tegeleda ja tutvuda uute vahendite ja tehnoloogiatega.”

Teadmised on kulda väärt

HK Unicorn Squadi tundides osalevad õpilased omandavad üldiseid tehnoloogialaseid teadmisi, mõtlemis- ja käitumismeetodeid ning -oskusi. Liis Koser ütleb, et kaasaegne tehnoloogiaõpetus annab õpilastele eluks väga olulisi teadmisi ja oskusi, aga selliste oskuste arendamine on hetkel jäetud valdavalt huviringide kanda.  „Pea kõik mõistavad, et lapsed peavad kaasaegse tehnoloogiaga kursis olema, mistõttu peaks vastavad tunnid kõigile kättesaadavad olema. Seetõttu olekski ülimalt oluline, et selline programm oleks õppekavas olemas.“

Juba praegu valitseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas suur tööjõupuudus, ometi on see kujunemas Eesti peamiseks majandusharuks ning pädevaid inimesi tuleks varakult koolitama hakata. Koser loodab, et  HK Unicorn Squadi pilootprojekti edukus innustab ka teisi koole programmiga ühinema ning lõpuks tuleks vajalik toetus – ka rahaline – haridusministeeriumi poolt. „Vajadus ning huvi on koolide poolt olemas ning küsimus ei ole selles, kas sellise programmiga peaks alustama, vaid millal tuleks seda teha. Ja meie oleme kindlad, et alustada tuleks võimalikult ruttu.“

Helen Saluveer

Rakett69 Teadusstuudiod

Kõik fotod on tehtud Randvere koolis. Autorid Kirsti Haug ja Marit Pilbas.