Üle kolme aasta on Viimsi kool olnud osa Rohelise kooli programmist ning ära teeninud ka ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgise rohelise lipu. Viimsi koolis on programmi eestvedajaks Kersti Ojassalu.

Juuni algas Viimsi kooli 7. ja 8. klasside õpilastele keskkonnateemade lainel. Vaatlemas on käidud nii tiigi- kui ka rannikuelustikku ning rännatud isegi kaugesse tulevikku.

Tiigielustikuga tutvuma suundusid õpilased oma kodusesse Laidoneri parki koos Reet Kristianiga keskkonnaametist. Õppeprogrammi organiseeris bioloogiaõpetaja Meri Heinsalu.

Saadi teada, et sisalikud vees ei ela (need on hoopis vesilikud); pargitiigis olevaid kaane kartma ei pea; selgsõudur polegi sõdur, vaid ujub selili; ujurid aga võtavad õhumulli vee alla kaasa. Oluline oli ka sõna otseses mõttes omal nahal kogetu, et pole olemas halba ilma, on mittesobiv riietus.

Elu vees

Juba samal nädalal toimus koos kõikide 8. klassidega Haabneeme rannas rannikuvaatlus, mis andis kohe võimaluse rannikut äsja nähtud tiigielustikuga võrrelda. Õpilased läbisid grupis mitmeid punkte, kus õppisid märkama ja määrama erinevaid liike, teostama vee mõõtmisi, tundma ära rannikutüüpi ja selle valdavat materjali ning nägema loodus- ja inimmõju rannikule. Õppepäevaga loodeti tõsta õpilaste keskkonnateadlikkust, arendada vaatluste tegemise oskust ning anda uusi teadmisi Läänemere olukorra, rannikutaimede ja elustiku kohta.

Õppepäev oli seotud UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere projekti rannikuvaatluste programmiga. Selle Eesti-sisene programmijuht on Viimsi kooli õpetaja Karin Keert, kes koos Kersti Ojassaluga rannikuvaatluse päeva ka korraldas.

Õpihuvilaagris kehastuti teadlasteks

Paralleelselt toimus Viimsi kooli keskkonnateemaline õpihuvilaager, kus osales 7. ja 8. klassidest üle kolmekümne õpilase. Laagris toimus kolmeosaline hariduslik rollimäng „Eesti 2121”, kus õpilased kehastusid tulevikuteadlasteks uurimislaboris, kes kliimamuutustest rikutud loodust taastada püüavad. Varasemalt on mängu läbi viidud Räpinas. Uurimisjaama eesmärk oli taastada piirkonna ökoloogiline mitmekesisus.

Mängus oli neli töörühma – teadlased, energeetikud, meedikud ja sidepidamine, kes täitsid jooksvaid ülesandeid ja analüüsisid proove. Kolme päeva jooksul pidid nad lahendama kriise nagu saastetorm, epideemia, kahjustunud päikesepatareid ja sidemast. Samuti olid noored vastamisi eetiliste dilemmadega nagu kas kasutada oma ressursse kohalike aitamiseks, kas saata oma teadlasi teise uurimisjaama, kas otsida haavatud pilooti enne kui abipakke ja palju muud.

Pärast mängu arutles Madis Vasser noortega teemal, kuidas seostub mäng meie praeguse maailmaga ning mida võiks teha edasi, et taolist tulevikku ennetada.

Õpilaagri teisel päeval vaatasid osalejad filmi „Enne veeuputust” ning toimus maailmakohviku meetodil arutelu, kus noored filmist ja teemaga laiemalt seotud küsimuste üle arutlesid. Õpilased lisasid ka oma küsimusi nagu kuidas mõjutavad kliimamuutused mind Eestis, miks on kliimasoojenemine täna nii hull ning kas koolides saaks õpilasi paremini taaskasutama ja teadlikumalt tarbima suunata.

Tulevikku viis ka õpimäng „NOA 2424”, kus oldi kauges tulevikus ning inimkond oli kolimas Marsile. Mängus pidid grupid – toidutootjad, loodusteadlased, valitsus, hiigelettevõtted (korporatsioonid) ja kultuuritegelased – kokkuleppele jõudma, milliseid liike ja varusid teisele planeedile kaasa võtta. Laagri eesmärk oli läbi mänguliste ja arutlevate tegevuste õppida rohkem keskkonnateemade kohta, lõimides reaalaineid ja sotsiaalseid küsimusi ning eetilisi dilemmasid. Meil on vaja anda noortele tööriistad üha komplekssemas maailmas toimetulemiseks ja kaasarääkimiseks. Kogemuspõhine õuesõppe aktiivmeetod on väärtuslik viis maailma kohta õppida, uurida ja arendada uudishimu. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame ja kuidas Maa rikkust kasutatakse. Muutused algavad meist endist!

Mis on Rohelise kooli programm?

Rohelise kooli programm, ingliskeelse nimega Eco-Schools Global, on tuntuim ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, milles osaleb üle 70 riigi. Programm toob keskkonnahoidlikku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse süsteemselt ja terviklikult. Programmi eesmärk on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Programmi koordineerib Foundation for Environmental Education (FEE) Taanis, Rohelise kooli programmi eestvedaja Eestis on Tartu loodusmaja.

Allikas: viimsirohelinekool.wordpress.com