Kui lapsel on millegi vastu huvi, siis soovib ta selle kohta pidevalt uusi teadmisi saada. Sellisel juhul ei ole ka õppimine kohustus, vaid hoopis võimalus avastada jätkuvalt midagi uut. Viimsi kool on heaks näiteks nii meie oma valla kui ka Eesti kontekstis, kuidas lastes õppimise vastu rohkem huvi äratada.

Koolilaste edu võti mingis aines ongi huvi tekitamine selle aine vastu ning selle taga on omakorda juhendajate huvi oma valdkonna vastu. Võtame näiteks nutispordi ehk teisisõnu matemaatika, milles Viimsi kooli lapsed vabariiklikul tasemel hiljuti väga häid tulemusi saavutasid. Edu taga on õpetajad, kes on suutnud panna lapsed silmade põledes matemaatikaülesandeid lahendama. Kus on huvi, seal on ka motivatsioon järjepidevalt ja süsteemselt harjutada, et veelgi paremaks saada. 

Iga aine õppimise ja õpetamise puhul on väga olulised elulised näited. Kui võtta matemaatika, siis pelgalt valemite ja teoreemide õppimine ei tekita ilmselt suurt tahtmist paremaks saada. Siin tuleb mängu juhendaja kompetentsus, kuidas ta suudab materjali seostada igapäevaeluga. Laps peab aru saama, et matemaatika ei ole ainult numbrid vihikus, vaid sellel on seos päris eluga. Hea õpetaja suudab tuua näiteid igapäevaelust, et õpilane saaks end olukordadega samastada.

Milleks meile huvikoolid?

Kooliprogramm paraku ei võimalda alati kõike üksipulgi lahti seletada, sest õppekavade mahud on väga suured ning ajaline ressurss seab piirid. Siin tuleb appi huvikool, mis saab koolitunnis omandatavale oluliselt juurde anda ning lastes uudishimu tekitada ja seda vahel hoopis teise nurga alt. Viimsi kooli lastel on võimalus osaleda teadmiskeskus Collegium Eruditionis huvikoolis, milleõppekavas on väga palju erinevaid valikuid, alustades matemaatikast ja programmeerimisest, lõpetades robootika ja kosmoseringiga. Oleme Eestis selles osas suuresti pioneerid, sest üksikuid sarnaseid huviringe on kindlasti teisteski koolides, aga sellises mastaabis nagu Viimsi koolis üldiselt mitte.

Huvikool tekkis kümme aastat tagasi, kui nägin, et õpilastel, kes hakkasid 7.-8. klassis loodusteadusi õppima, silm ei säranud ning aine vastu huvi puudus. Tekkis küsimus, miks nii põnevad asjad lapsi ei köida. Lükkasime prooviks ühe kolleegiga käima väikese teadusringi, et näha, kas üldse tekib selle vastu huvi ning kui tekib, siis kui kaua see püsib. Sügisel tuli kohale 20 last ning arvasime, et oleme hästi hakkama saanud, kui nendega jõuludeni vastu peame. Läks aga nii, et uuel aastal oli meid kokku juba 40. Sain kinnitust, et lastel oli huvi olemas, aga polnud võimalusi. Aga kui puuduvad võimalused, siis ei saa ükski anne avalduda.

Ka juhendajad on rahul

Täna töötavad meie huviringides nii oma kooli õpetajad kui ka inimesed väljastpoolt maja. Sobivate juhendajate leidmine ei ole alati kerge olnud, aga oleme nad leidnud ning koostöö on osutunud kasulikuks mõlemale poolele. Meil on palju juhendajaid, kes ei tegutse haridussüsteemis ning on tunnistanud, et huviringi tundide andmine on väga oluline päikeseline osa nende päevast. 

Kuna juhendajate seas on palju tudengeid, siis neil on hiljem tööturule sisenedes sellest märkimisväärne kasu. See on ju näitaja, kui inimene on suutnud juhendada kolm aastat väikeste huviringi, sest lapsed on väga head indikaatorid. Kui alguses tuleb kohale 20 last, aga poole aasta peal on järel ainult 6, siis on midagi valesti. Kui aga ring toimub mitu aastat n-ö täisklassile, on see näitaja, et inimene suudab laste huvi hoida ja arendada. Nii mõnigi on öelnud, et mõnda ametisse või stipendiumile kandideerides on juhendajana töötamise kogemus andnud väga suure eelise.

Matemaatikabaas on oluline

Kuigi pakume huviharidust mitmes erinevas valdkonnas, toon eraldi esile matemaatika, sest see on kindlasti üks olulisemaid õppeaineid haridussüsteemis. Kui lapsel on tugev matemaatikabaas all, on palju lihtsam nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis hakkama saada. Ja see ei anna eeliseid mitte ainult reaalvaldkonnas, sest loogiline mõtlemine, põhjuse-tagajärje seostest arusaamine on läbiv kogu haridussüsteemis ja hilisemas tööelus.

Nii on meil esimese klassi õpilastele matemaatikaring Nupula, 3.–4. klassi lapsed saavad osa võtta Nutikate Matemaatikute tundidest, 5.–6. klassidele on mõeldud Nutikad Matekaatikud edasijõudnutele ning 9. klassi noored saavad osaleda matemaatika lisakursusel põhikoolilõpetajale. 7.–8. klassidele hetkel matemaatika vallas lisaväljundit ei ole, aga otsime võimalust seda pakkuma hakata. 

Pingutamine toob arengu

Algklasside õpilased tulevad huviringi peamiselt vanemate soovil, kes tahavad, et lapse matemaatilised oskused areneksid kiiremini kui tavakoolisüsteemis. Et aga lapsed käima jäävad, selles on peamine roll juhendajatel. Juhendajas peab olema eriline karisma, säde, soov ja tahe oma teadmisi edasi anda, siis tekib ka lapsel huvi pingutada. Pingutada aga on vaja, sest arengut ei toimu, kui asi on lihtne. Me teame hästi, et tänapäeva lapsed ei ole altid pingutama, seega, kui tekib raske moment, tuleb taas appi juhendamise kunst ehk võti laste huvi säilitamiseks ja pingutamiseks on suuresti juhendajate käes.

Teadmiskeskuses toome algklasside lapsed looduse ja teaduse juurde. Selleks on meil Rebase Ruudi loodusring, kus 1. klassis tehakse sõprust loodusega, 2.– 4. klassile on teadusring Taibu, kus õpilased panevad ise käed külge keemia ja füüsika katsetes ning avastamisrõõmu jätkub.

Võimalus eksperimenteerida

Kui keegi arvab, et algkooliealisel lapsel on vara tutvuda füüsika või keemiaga, siis vaidlen vastu. Kui keemia, füüsika ja bioloogia tulevad kooliprogrammi, on lastel väga sageli loodusteaduste vastu huvi kustutatud. Kuna huvikoolis saame õppida läbi eksperimenteerimise, katsetamise ning 7–9-aastastel on sellise tegevuse vastu suur huvi, siis see on just väga õige aeg. Nii mõnigi õpilane on hiljem tulnud minu juurde ja öelnud, et ta on tagantjärele mõistnud, kui oluline oli see, et ta sai ise praktikas asju proovida. Tänu sellele oskab ta nüüd palju paremini asjade vahel seoseid luua ja probleemidele lahendusi leida.

Lastele meeldib võimalus ise midagi teha, katsetada, proovida. Õppekava maht on küll kohati väga suur ning ajaressursi puuduse tõttu jäävad paljud eksperimendid ja katsetused tahaplaanile, aga julgustan siiski ka koolitundides võimalusel eksperimenteerima ja seda mitte ainult loodusteadustes ning küsima, miks ja kuidas. Hästi lihtne ja mugav on kogu õppeprotsess üles ehitada selliselt, nagu oleme harjunud, aga kui astuda korraks kastist välja ja alustada hoopis teisest vaatest, võib tulemus olla oodatust veelgi parem.

Artikli autor Peeter Sipelgas on Viimsi kooli direktor ja Teadmiskeskus Collegium Eruditionis rajaja.

Avafoto on tehtud Viimsi kooli laboris.