Vitae, non scholae discimus! (õpime elu, mitte kooli jaoks – lad. k). Fotod: Kadri Saluri
Vitae, non scholae discimus! (õpime elu, mitte kooli jaoks – lad. k). Fotod: Kadri Saluri

Teksti autor: Silver Fokin, Viimsi teaduskooli õppejõud

Viimsi teaduskooli näol on tegemist piirkonna ning laiemalt ka Harjumaa mõistes ainulaadse huvikooliga, mille fookus on tuua teadusvaldkonnad käega katsutavatesse tingimustesse ning ehk tekitada nii mõneski noores mõte, et tema tulevik võiks olla kõne all oleva erialaga seotud.

Meil on esindatud hulk valdkondi, alates loodus- ning täppisteadustest lõpetades humanitaaria ja filmikunstiga. Kõiki valdkondi ühendab lähtepunktina teaduslikele põhimõtetele tuginemine ning eesmärgiks on anda noortele teadmisi, mis arendavad nende erinevaid omadusi ja oskusi, alates teadmistest, mis on seotud looduse ning keskkonnaga, lõpetades esinemise ja filmiloomega.

Silver Fokin.

Kuid miks peaks hetkel noori teadus üldse kõnetama? Meie ümber ringi vaadates näeme suuri probleeme, mis meie ühiskonna toimimist lähitulevikus ohustab. Alates kliimamuutustest ning tarbimisharjumuste jätkusuutlikkusest kuni energia- ja julgeolekukriisini välja. Need probleemid on midagi, millega tuleb tegeleda pidevalt ning suure tõenäosusega väga pikalt, mistõttu probleemide teadvustamine, nende tundmaõppimine ning lõpuks ka lahenduste väljapakkumine on ülioluline. Noored kui tulevased ettevõtjad, riigijuhid ja teadlased on need, kes oma teadmiste ja oskustega peavad eelnevalt välja toodud väljakutsetele vastu seisma. Nende tehtud otsustest sõltub nii meie riigi kui ka meie planeedi käekäik, mistõttu on iga silmaringi ning teadmisi laiendav ettevõtmine otsene investeering meie ühiskonna heaollu ning tulevikku.

Teadlaseks ei tee inimest üleöö, mistõttu tuleb sellekohast huvi kasvatada juba noorest east alates. Seetõttu on meie teaduse algkursus suunatud juba väga varajasele eale. Meie noorimad õppurid on 3-aastased. Mida varajasem on kokkupuude põnevate teadusvaldkondade uurimisega, seda suurem on tõenäosus, et huvi säilib ka hilisemas eas.

Õpetan ise noortele teaduskoolis väitlemist. Miks ma seda teen? Selleks, et noored oskaksid vanematega paremini vaielda? Ei! Eesmärk on laiendada noorte silmaringi, samal ajal õpetades neile, kuidas argumenteerida teemadel, millel ei ole lihtsaid ning üheseid vastuseid. Kus võibki jääda eriarvamusele, kuid milles loevad faktid ning debati pidamise oskus. Samas annab selline reeglitega vaidlemise õpetamine ka oskuse näha probleemsete küsimuste erinevaid külgi ning ehk aidata tulevikus noortel leida lahendusi ja vastuseid kõige põletavamatele küsimustele meie ühiskonnas. Praeguses küllastunud informatsiooni hulgaga ühiskonnas on vaja osata teha vahet arvamustel ja faktidel, tõel ning propagandal. Demagoogiast ei võida meie kogukonnas mitte keegi ega ka sotsiaalmeediapostitustest, kus levitatakse valeinformatsiooni ja vandenõuteooriaid. Selle vältimiseks on vaja õpetada allikakriitilisust, mis on oskus, mille valdamine on võtmetähtsusega adekvaatsete otsuste tegemisel. Adekvaatsete otsuste tegemisest noorte – meie tulevaste juhtide – poolt lõikame kasu me kõik.