Eesti õpilased liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglas, järeldasid Tallinna Ülikooli terviseteadlased 2018. aastal läbi viidud Eesti koolinoorte kehalist võimekust ja liikumisaktiivsust kaardistanud uuringu kokkuvõttes. Kas pole mitte hirmutav perspektiiv?
Õnneks Haabneeme koolis taolisi probleeme õhku hõljuma ei jäeta. Vastupidi, kooli üheks põhiväärtuseks on tervisliku eluviisi väärtustamine ja kehalise aktiivsuse suurendamine. Seda silmas pidades loodi 2017. aasta sügisel koolis esimene spordiklass, mille õpilased alustasid 1. septembril juba viiendat kooliaastat. Lisaks nimetatutele on spordiklassid 1.-4.b klass ja eelmisest aastast lisandus 8.d. Spordiklassi eristab tavaklassist kehalise kasvatuse tundide arv, mis tavapärase 2-3 tunni asemel on 5-6 tundi nädalas. Väikeste jaoks tähendab see igahommikust liikumistundi – rütmika, ujumine või kehaline kasvatus, suuremate puhul 1-2 paaristundi, et sisukamaid ning intensiivsemaid treeninguid läbi viia.
Koolijuht Vivika Kupper usub, et tehakse õiget asja. Spordiklassid paistavad silma oma tugeva meeskonnavaimuga. Iga päev ühiselt sportlikult pingutades vennastutakse. Samuti soodustavad igapäevased liikumistunnid omavahelist suhtlemist, mis omakorda tugevdab ühtsustunnet.
Klassiõpetajate sõnul võib väita, et spordiklassis õppivad lapsed suudavad paremini keskenduda koolitöödele, mis toetab nende akadeemilist edukust. Just klassiõpetajatest, kes spordiklasside loomisel kriitiliseks eduteguriks on osutunud, nüüd räägimegi.
Innustades isikliku eeskujuga
Õpetaja Kaidy Õismetsa tunneb koolimajas ära juba kaugelt, sest teist sellist „energiapommi“ lihtsalt õpetajate seas ei olegi. Kaidy meenutab oma tegutsemisvalmiduse ja entusiasmiga ooperitegelast Figarot, kes suutis justkui samal ajal mitmes kohas korraga tegutseda. Ent praegu on ta pühendunud 5.b-le ehk siis kooli esimesele spordiklassile, mis Kaidy juhatada.
Et igale lapsele võimetekohast kehalist arengut pakkuda, lähtuti ka klassiõpetajate valikul nende sportliku tausta olemasolust. Kaidy oli silma jäänud oma sportlikkusega ja muidugi polnud saladuseks tema seotus Pärnu Kahe Silla jooksude korraldamisega. Õpetaja enda ellu tuli sport juba varakult ja on teda saatnud kogu elu. „Kooli ajal sai palju käidud erinevatel võistlustel. Mäletan esimesi võistlusi algklassiõpilasena Jõulumäel, kust tõin tihti medaleid. Väga uhke tunne oli, kui vanemad õpilased ergutasid raja ääres ning juubeldasid finišis,“ meenutab ta. Samas on ta spordile tänulik ka uute sõprade ja unustamatute kogemuste eesti. „Elu on mind kokku viinud Pärnu Kahe Silla Klubiga, mis on andnud palju kogemust sündmuste korraldamise vallas ning veel rohkem võimalusi erinevatel spordisündmustel osalemiseks,“ on Kaidy põhjendatult uhke tema poolt Eesti spordilukku jäetud jälje üle.
Ennetades küsimust eraelu kohta, lisab ta: „Sporditegemine annab mulle alati mõnusa rahulolu tunde ja pigem soosib kui pärsib isiklikku elu. On tore veeta aega koos lähedaste inimestega just aktiivselt tegutsedes. Ja oma tervist oskan ka tänu sporditegemisele palju paremini hoida.“
Sport on saatnud kogu elu
Õpetaja Reet-Ly Lindal on kooliõpetaja ametit pidanud pea kogu oma teadliku tööelu, neist viimased 11 aastat Haabneeme koolis. Ka temast sai spordiklassi juhataja eelkõige tänu isiklikule lähisuhtele spordiga: ta on olnud Eestis nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute rekordiomanik kõrgushüppes.
Spordistatistika huviline leiab Eesti Kergejõustikuliidu kodulehelt rekorditabelitest Reet Lindali üsna kerge vaevaga. Ja muide, tema poolt 1979. aastal püstitatud täiskasvanute rekord 1.78 hüpati üle alles 2008. aastal!
„Õppisin maakoolis ja käisin kooli esindamas kõikvõimalikel võistlustel. Jäin ühele kergejõustikutreenerile silma ja ta kutsus mind TSIK-i. Areng oli kiire. TSIK-i tulles hüppasin kõrgust 1.35, aga viisin oma rekordi 1.78-ni,“ meenutab Reet-Ly. „Tänu spordile on elu olnud huvitav: olen kohtunud inimestega, kellega muidu poleks ilmselt tutvunud, saanud palju reisida mööda Venemaad, sest sel ajal oli välisriikidesse sattumine väga harv erand.“
Praegu hindab Reet-Ly olulisteks „kingitusteks“ spordilt pühendumisvõimet ja kohusetundlikkust. Kuigi kergelt pole talle miski kätte tulnud, ikka on olnud vaja vaeva näha ja pingutada. Sportlikke eluviise harrastab aga naine praegugi, need on jäänud tema elu osaks. „Meil on sportlik pere“ tunnistab ta.
Sport on trendikas
Rasvumine ja ülekaalulisus, eriti laste puhul, on muutunud aina torkivamaks probleemiks ka Eestis, lapsed liiguvad vähe. Mida siis teha, et lapsi rohkem sportima/liikuma meelitada?
Reet-Ly tõdeb, et õnneks on praegu trendikas tegeleda spordiga. Ta toob välja, et Haabneeme koolis tekitatakse aktiivselt lastes liikumisharjumusi, näiteks hiljuti lõppenud spordinädala raames toimusid hommikujooksud. Samuti on populaarsed õuevahetunnid. Spordiklassidele toimuvad laagrid Käärikul. Kaidy lisab, et lapsed saab rohkem liikuma ise eeskuju näidates.
Spordiklassid on populaarsed
Reet-Ly Lindal: „Spordiklassid on osutunud populaarseks. Lapsevanemadki on mõistnud liikumisharjumuste tähtsust. Uued tulijad juba teavad, et spordilaste elu on huvitav: neile tutvustatakse erinevaid spordialasid, selgeks saavad nii ujumine kui ka talispordialad. Laagritest oli juba juttu. Pean õigeks, et lapsed võetakse vastu katseteta. Nii väikeste puhul hindab vanem ise oma lapse võimeid, kuigi meenub ka üks juhus, kus laps siiski vanemate nõusolekul tavaklassi üle viidi.“
Sportides on elu huvitav
Kuigi kooliaasta alles algas, on liikumisõpetaja Bert Tippil pikk nimekiri sportlikest sündmustest, mis Haabneeme koolis juba läbi on viidud. Möödunud õppeaastal osalesid meie spordiklassid erinevate ülesastumistega (videod, luuletused, pildigalerii jmt) Eesti Terviseradade projektis, mille tulemusena kinkis SA Eesti Terviserajad koolile vahendid siseterviseraja loomiseks. Tänaseks on rada üles seatud, kuigi oodatakse veel ronimisseinu, mis selle veel atraktiivsemaks muudaksid.
Siseterviserada kulgeb läbi terve koolimaja ja koosneb erinevatest mängudest ning ainetundides omandatavate teadmiste kinnistamiseks sobivatest ülesannetest. Näiteks on olemas heliredel, saab mõõta nurki ja pindala, loomulikult ei puudu ka tarkuseterad liikumise olulisuse kohta.
Spordinädal möödus aktiivselt
Teadupärast on kogu Euroopas septembri viimane nädal kuulutatud spordinädalaks. Haabneeme koolis on selle raames traditsiooniks saanud hommikujooksud. Kogunetakse igal hommikul 7.20 kooli ees, et võtta ette väike hommikujooks/kõnd. Eriti äge, et lisaks lastele lööb selles ettevõtmises kaasa väga palju lapsevanemaid. Igaüks saab teha talle sobiva ringi omas tempos. Õuevahetundides said õpilased mängida erinevaid liikumismänge ja osa võtta võistlustest. Rakendust leidis ka vastvalminud jõulinnak kooli hoovis. Koolimajas toimusid tantsuvahetunnid ning teoreetilisi teadmisi läks vaja spordiviktoriinis osalemisel. Nädala lõpetas spordipäev, kus 1.-3. klassid sai proovida erinevaid spordialasid kohalike spordiklubide toetusel. Aitäh spordiklubi Lindon, HC Viimsi, MRJK, KK Viimsi ja CFC suusakool lastele oma tegemiste tutvustamise eest! 4.-9. klassid said ennast proovile panna trepijooksus, ujumises, rattaga vigursõidus, rippumises, discgolfis ja murdmaajooksus.
Sport tugevdab vaimu
Aga mitte ainult lapsed ei ole koolis sportlikud. Traditsioonilisel kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksul on lisaks õpilastele kombeks osaleda ka õpetajatel. Sõpruskondade arvestuses saavutas õpetajate võistkond hinnalise II koha! Just nii, isikliku eeskuju najal õpetajad lapsi liikuma inspireerivatki. Bert Tippit inspireeris kunagi kuuluvustunne. „Koerus, kus kasvasin, mängisid lahedad kutid staadionil jalkat, rannas võrkpalli, sõitsid ratastega metsas või tallasid talvel kortermajade ette suusaraja, kus kordamööda rajarekordit rünnata. Et kaasa lüüa, oli vaja kõiksugused tegevused ja mängud selgeks õppida. Mitmekülgne spordipagas andis ja avas üha uusi võimalusi osaleda juba võistlustel ja ennast uutel väljakutsetel proovile panna,“ räägib ta.
Liikumisõpetaja Ülari Kais leiab, et sport on nagu väike elumudel, kus järjepidevusega võib saavutada palju. „Töökus võidab talenti, kui talent kõvasti ei tööta.“ See tõdemus meenutab talle tema esimest pärisstaadionil peetud võistlust keskmaajooksus, kus ta jäi pikalt viimaseks. Aga just sellest kaotusest õppimine muutis aastate möödudes poodiumil käimise talle lausa rutiiniks.
Teadlaste väitel esineb lastel, kel liikumisaktiivsus on väiksem, vaimse tervise hädasid oluliselt sagedamini. Õpetajate hinnangul on viimased kaks kooliaastat eritingimustes ja lastele pealesunnitud kaugõpe mõjutanud nende liikumisharjumusi ja vaimset tervist üsna palju. Kaidy Õismets kurvastab, et paljudel lastel kadus ära igapäevane aktiivne tegevus – kehaline kasvatus koolis, trenn, mängud sõpradega. Raske oli õpilasi distantsilt motiveerida ning oli näha, et iga nädalaga jäi kehalise kasvatuse ülesannete sooritus aina nigelamaks.
Reet-Ly Lindal on samuti märganud lastel senisest enam esinevaid keskendumisraskusi, kuid usub ja loodab, et varasemate liikumisharjumustega loodud baas hoiab liiga järsu languse siiski ära.
Kaidy Õismetsast
Haabneeme kooli direktor Vivika Kupper, kolleeg
Õpetaja Kaidy on meie esimese spordiklassi juhataja. Tema elurõõm ja energilisus nakatab kõiki õpilasi ja loomulikult ka kolleege. Ta on kõigile eeskujuks oma aktiivsete liikumisharjumustega. Ta võtab alati meeleldi ette mõne jooksuringi, innustades teisigi sama tegema. Kaidy eestvedamisel on toimunud koolis mitmeid spordiüritusi. Tema entusiasmil pole piire.
Õpetaja Epp Orula, kolleeg ja endine mentor
Imeline energia, otsatu fantaasia, uskumatu võime vaimustuda – loodetavasti suudab Kaidy neid omadusi säilitada veel palju aastaid. Lisaks kõigele muule loob ta ise lastele õppevara, mänge, mis muudavad õppimise toredamaks ja lõbusamaks. Tekib tõsine kahtlus, et tema ööpäev küll ainult 24 tunnist ei koosne…
Õpilased
Ei kiirusta tunnis ja seletab kõik ära. Teeb õppimise toredaks. Kõige naljakam ja osavam õpetaja, kellel on nii ilus naeratus, ise on ka väga ilus ja tark. Muidugi sportlik, sõbralik, vajadusel ka veidi kuri. Energiline ja teeb toredaid mänge. Abivalmis ja lahke ning meie jaoks on tal alati aega. Parim õpetaja, kes teeb kõik selleks, et meil hea oleks, lihtsalt äge.
Reet-Ly Lindalist
Haabneeme kooli direktor Vivika Kupper, kolleeg
Õpetaja Reet-Lyl on väga suur kogemustepagas nii endise sportlase kui ka kehalise kasvatuse õpetajana. Hindame tema teadmisi väga kõrgelt ja kasutame neid loomulikult ka ära. Näiteks on Reet-Ly meie noortele õpetajatele mentoriks. Ta on alati sõbralik ja abivalmis, tema hea sõna teeb kõigi päeva rõõmsamaks.
Õpetaja Kersti Randmer, kolleeg ja pikaaegne sõber
Lojaalsus, sihikindlus ja sirge selg – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses, võiksid olla märksõnad, millega Reet-Lyd kui kolleegi iseloomustada. Hindan väga kõrgelt seda, et tal on alati oluliste asjade kohta kujundatud oma arvamus ning ta ei pelga seda vajadusel avalikult välja öelda. Sõbrana soe ja armas inimene, kelle peale võib alati loota ja kindel olla.
4.b klassi õpilased
Hooliv, range, lahke, sõbralik, tore, heasüdamlik, tark, ilus, hea, rõõmus, sportlik ka muidugi! Asendamatu, nagu teine ema. Bussireisidel pakub õuna ja ujulast tulles kommi.
