Mitteformaalseid õppemeetodeid kasutav Eramus+ koolitus „Give it a go” toimus 27. aprillist 3. maini Hispaanias Puente Genilis ning seekordses fookuses oli migratsiooni ja sõjapõgenike teema. Nädala vältel osalesime erinevates töötubades, leides ühiseid väärtusi, jagades kogemusi, andes ideid ja julgustust. Kiire ja mitmekesise programmi ajal jäid eriti meelde alljärgnevad tegevused.

Kommunikatsiooniharjutuseks jagati osalejad nelja gruppi ning ülesandeks sai ühiselt silla ehitamine punktist A punkti B. Iga grupp vastutas oma lõigu eest ja materjalid olid kõigil samad. Omavaheliseks kommunikatsiooniks oli lubatud kasutada kirjakandjat (ilmus kaks korda sillalõigu valmistamise perioodil) ja grupi esindajate koosolekuid. Koosolekute pikkus oli alla viie minuti ning raskendamaks omavahelist suhtlust toimusid need kas valju muusikaga toas, kommid tropiks suus, või juhatati osalejad üksteisest piisavalt kaugele, et väga hästi teineteist ei kuuleks. Ikka selleks, et panna meid proovile olukordades, kus ei ole võimalik suulist eneseväljendust kasutada, kuid eesmärk, antud juhul silla ehitus, vajas täitmist.

Foto: erakogu

Rollimängud on õpetlikud

Kõige enam kõnetas mind rollimäng, kus pidi kasutama oma emakeelt ning kogema olukorda teise riiki emigreerumise puhul. Osalejad jagati kaheks grupiks – ühed pidid täitma Hispaaniasse immigreerumiseks vajalikku ankeeti ning teised Kreekasse. Loomulikult oli ankeet kreekakeelne. Hispaania keelest saab veel midagi aru, kuid antud ankeedi täitmisel ei jõudnud esimesest reast kaugemale. Abi ei olnud ka kelleltki paluda, sest ülesanne oli rääkida oma emakeeles.

Kokku osales projektis 14 erinevat riiki ja eesti keeles rääkimine Kreeka ametnikku mängiva naisega suhteliselt mõttetu tegevus. Ka kehakeel ei aidanud ja riiki mind keeloskamatuse tõttu ei lastudki. Antud kogemus oli väga õpetlik ning pani mõtlema, kas teisest riigist sisenejat võetakse Eesti hästi vastu, kas kõik juhised on arusaadavad ka inglise ja vene keelt rääkimata, kas piiripunkti töötajad on motiveeritud inimesi juhendama.

Panime antud rollimängu järgselt kokku ideeplaani, kuidas võiks riiki migrante ja sõjapõgenikke vastu võtta. Esialgu said kirja lihtsad sammud nagu pildiviidad piiripunktis, ankeet nii paberkandjal kui ka online versioonis täidetav, ilma dokumendi allalaadimiseta. Samuti sai kirja piiripunkti töötajate nõustamisplaan ja muud boonused, et riiki sisenevale inimesele oleks esmane kokkupuude võimalikult positiivne ja visiitkaardina esinev piiripunkti töötaja motiveeritud. Võrreldes teiste projektis osalevate riikide kogemustega on Eestis tegelikult väga hästi.

Koolitusnädala lõpuprojektiks oli MTÜ loomine ja turundusplaani koostamine. Koostöös Serbia, Bulgaaria, Prantsusmaa ja Tšehhi esindajatega võtsime fookusesse noored sh NEET (NEET –  not in education, employment or training ehk noor, kes ei õpi, ei tööta ega osale väljaõppes ega koolitusel) noored. MTÜ väljundiks valisime 14-päevase laagri korraldamise Horvaatias, kus iga päev toimuvad erinevad töötoad nagu CV koostamine, IQ testi tegemine ja tulemuste analüüs, karjäärinõustamine, õppimisvõimaluste kaardistamine ning noorte tugevuste kaardistamine, mis tooks tööturul edu. Minu kogemus projektis osalemisel on kokkuvõtvalt väga positiivne. Koolitusel sain lisateadmisi, kuidas mitteformaalse hariduse meetodeid kasutada, ning võimaluse mõtetevahetamiseks teiste riikide noorsoo- ja sotsiaaltöötajatega.