MLA VIIMSI Lasteaiad meeskond tegutseb igapäevaselt selle nimel, et luua meie lastele mitmekülgne mängu- ja õpikeskkond.
Juba mitmendat aastat toetab aktiivne projektitegevus õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamist, laste arengut stimuleeriva õpikeskkonna arendamist ning õpetajate ametilaste teadmiste täiendamist. Meie lasteaiamajade õpetajad on leidlikud ja kõik majad on omanäolised. Seetõttu on meil olemas väärtuslik ressurss – rühmameeskondade teadmised ja kogemused, väljatöötatud õppematerjalid, võimalused koostööks ja üksteiselt õppimiseks.
Digiõpe SA (HITSA) toel
Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) poolt eraldatud toetused on nelja järjestikuse aasta jooksul võimaldanud soetada meie majadesse uusi digiseadmeid (Bee-Bot ja Blue-Bot robotid, LEGO Education WeDo 2,0 komplektid). Digiõppe edendamiseks on loodud tegevuskava ja kavandatud lisaks tegevustele rühmades ka lasteaedade ülesed ettevõtmised. Eelmisel õppeaastal kutsusime ellu regulaarselt toimunud digilaborid, mis võimaldasid õpetajatel üksteiselt õppida, genereerida ideid ja leida innustust õppe- ja mängutegevuste mitmekesistamiseks.
2020. aasta taotlusvoorust eraldatud toetus võimaldas soetada 20 LEGO Education WeDo 2.0 põhikomplekti, mida kõikides meie majades agaralt kasutatakse. Mitmetes rühmades tegutsevad igapäevaselt koos erinevas vanuses lapsed. See loob olukorra, kus väiksemad lapsed õpivad vanematelt lastelt ja vanemad lapsed saavad omakorda võimaluse juhendada nooremaid. Sotsiaalsete oskuste arendamiseks on see suurepärane olukord.
Loodusega sõbraks
Projekt „MLA Viimsi Lasteaiad koolieelikute õppepäevad Sagadi Looduskeskuses“ viis lapsed tutvuma metsloomade eluga.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse programmi toel on meie lapsed tutvunud eesti looduse mitmekesisusega, õppinud mõistma, kuidas looduses liikuda ning kuidas seda hoida. Viimase nelja aasta jooksul oleme lasteaia loodusõppepäevi korraldanud Aegviidu Loodusõppekeskuses, Tallinna Loomaaias, Viru rabas, Kostivere karstialal.
Sel sügisel külastasid kõikide majade koolieelikud Sagadi Looduskeskust. Asjatundlike loodusgiidide juhendamisel uuriti ja võrreldi metsamuuseumis metsloomi, mängiti põnevaid mänge, lahendati erinevaid ülesandeid. Seejärel suunduti koprarajale, kus tutvuti Põhja-Euroopa suurima närilise ehitustegevusega. Õppepäev Sagadis oli elamusterohke ning võimaldas lastel igapäevasest erinevas keskkonnas üheskoos tegutseda. Rõõm, mis laste silmist õppepäevadel selgelt välja paistis, annab lootust, et nad ka hilisemas elus looduses viibimist oluliseks väärtuseks peavad.
Rahvusvaheline koostöö
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel.
2019. aasta augustis alustasid Laanelinnu maja õpetajad Nordplus Junior programmi raames koostööd Leedu, Läti ja Gröönimaa kolleegidega. Projekti koordineeris Daugavpilsis asuv Kedainiai lasteaed-algkool, kelle algatusel ja eestvedamisel jagati parimaid praktikaid vaimse kultuuripärandi õppetegevustesse lõimimisel.
Projekt „Discovering the past, inspiring the future“ sai avalöögi partnerite kohtumisel Gröönimaal Nuukis, kus osalesid õpetajad Triine-Liis Merbach ja Piret Lilleorg. Õpetajate sõnul võttis Gröönimaa kivine ja kaljune loodus neid sõnatuks juba saabumise hetkel, mil näha oli vaid kõrguv kivine sein, mille vahele oli justkui puistatud peotäis väikseid värvilisi maju.
Kohalike lasteaedade ja vastuvõtva kooli külastamine võimaldas kohtuda rõõmsameelsete lastega ning tutvuda Gröönimaa kolleegide tööga. Gröönimaa lapsed mängivad suurema osa ajast õues. Väike vihm ja meie mõistes ehk isegi ohtlik kivine mänguväljak ei takista kellelgi rõõmsalt tegutseda.
Projektikohtumise jooksul tutvuti Gröönimaa ajaloo, kultuuri ja eluoluga. Kogeti inuiitide (kohalik põlisrahvas) ääretut sõbralikkust ja külalislahkust. Erilise elamusena jäi meelde Gröönimaa trummi- ja maskitants, mis on inuiitide kultuuri lahutamatu osa, millega jutustatakse erilaadseid lugusid.
Projekti teine kohtumine toimus Eestis. Meil oli hea meel tutvustada külalistele eesti kultuuri, meie lasteaiamaju ja tegevust. Ikka ja jälle kogesime, et eestlastel, leedukatel ja lätlastel on palju sarnaseid traditsioone. Samas Gröönimaa kolleegid üllatasid meid pidevalt uute ja huvitavate juttudega Gröönimaast, selle traditsioonidest, maa minevikust ja tulevikust.
Viirus muutis võimalusi
Projektipartnerite kohtumistele Lätis ja Leedus tõmbas kriipsu peale koroonaviiruse levik maailmas. 2020. aasta seadis meid olukorda, kus erinevate riikide õpetajad jagasid oma teadmisi ja kogemusi ekraanide vahendusel. Mudilased Lätist ja Leedust tutvustasid meile oma kultuuri, laulsid, tantsisid ja lehvitasid rõõmsameelselt ekraanide taga istuvatele vaatajatele. Distantsilt jäid küll laste vahetud emotsioonid tabamatuks, kuid õpetajad said projektikohtumiste jooksul omavahel jätkuvalt aktiivselt suhelda ja tegutseda.
Kogu projekti jooksul õpetasid partnerid üksteisele midagi uut. Oma riiki teistele tutvustades õppisime nii mõndagi uut ka iseenda kohta. Projekti viimasel virtuaalsel kohtumisel olime sunnitud tõdema, et digivahendid ei asenda inimlikku kontakti, reaalselt ühes ruumis koosviibimist, tajutavaid meeleolusid ja emotsioone. 2020. aastaks kavandatud kokkusaamised asendusid küll uutmoodi tegevustega, kuid projekt lõppes kuidagi äkki lihtsa klikivajutusega. Hinge jäi väike igatsus ja taaskohtumiste lootus.
Fotod: erakogu
