Kaheksa õnnelikku lasteaiamaja – MLA Viimsi Lasteaiad

Munitsipaallasteasutus (MLA)Viimsi Lasteaiad on kaheksat lasteaiamaja ühendav lasteaed, kuhu kuuluvad Astri, Karulaugu, Laanelinnu, Leppneeme, Pargi, Päikeseratta, Randvere ja Uus-Pärtle majad. 

Kaheksat lasteaiamaja ühendavad viis põhiväärtust: koostöö, mäng, õppimine, omanäolisus ja keskkond. Meie tegevust iseloomustab moto: „Mina olen õnnelik “. Meie missiooniks on olla lasteaed, kuhu iga laps on oodatud, kus iga lapse eripära on märgatud ja tunnustatud. 

Õpime koos

„Alanud õppeaasta toob MLA Viimsi Lasteaedadesse teemana kaasa „Miljon miksi“ nii suurtele kui ka väikestele. Selleks, et iga lasteaiapäev oleks täis uusi avastusi, teadmisi ja oskusi, kasutatakse mitmeid võimalusi – projektõpe, õuesõpe, lõimitud õppetegevuste põhimõtted. Seekordne õppeaasta teema suunab aga õpetajaid oma töö planeerimisel veelgi rohkem lähtuma laste küsimustest ja huvidest. Lasteaias õpib nii laps kui ka täiskasvanu. Mudilaste küsimused õpetavad ja suunavad suuri inimesi maailma uut moodi nägema ja mõistma,“ ütleb MLA Viimsi Lasteaiad direktor Maie Roos. 

Möödunud õppeaastat meenutades tõdeb ta, et hoolimata koroona märkimisväärsest mõjust, toimus palju toredat. „Uus olukord viis suhtluse ja infovahetuse suures osas veebikeskkonda. Samuti oli õpetajatele uueks väljakutseks üheaegselt kontakt- ja distantsõppe läbiviimine,“ nendib ta.

Lapse abimees – tugimeeskond

MLA Viimsi Lasteaiad võib uhke olla, et õpetajate kõrval on neil suurepärane tugimeeskond. See koosneb kolmest logopeedist ja kolmest psühholoogist, kelle vahel on jaotatud kaheksa erineva suuruse ja iseloomuga lasteaia maja. Tugimeeskond teeb tihedat koostööd ja on pürgimas ühise eesmärgi poole – olla toeks nii lastele, lastevanematele kui ka õpetajatele.

Ametis olevate psühholoogide Mari-Liis Tohvelmanni ja Henri Ige sõnul iseloomustab tugimeeskonda tugev omavaheline kommunikatsioon, mis läbi hea informatsioonivahetuse ja üksteise mõistmise toimib juba passiivsel ja mitteteadvustatud viisil. „Sarnastele kommunikatiivsetele väärtusetele on üles ehitatud ka koostöö õpetajatega. Nende hinnangul on tugimeeskond hädavajalik abistamaks töös erivajadustega lastega, kellega individuaalseid tegevusi on täis rühma juures keeruline läbi viia. Paar korda õppeaastas toimuvad ka tugispetsialistide eestvedamisel sisekoolitused, kus õpetajad saavad ise õpilase rolli nautida,“ kirjeldavad nad.

Üheskoos õpetajatega on koostatud toredaid õppemänge nii lasteaias kui ka kodus mängimiseks ja panustatud palju laste sotsiaal-emotsionaalse arengu temaatikasse. „Oleme rühmadesse loonud rahupesad ja vaiksed nurgakesed, kus keeruliste emotsioonidega toimetulekuks on loodud keskkond, mis pakub võimalusi ennast ning end ümbritsevaid inimesi paremini mõista. Lisaks viime iga-aastaselt läbi tundekasvatuse kuud, mille sisuks on emotsioonid ja nende reguleerimisega seotud oskuste arendamine. Sealjuures pühendame laste kõrval rohkem aega õpetajate ja lapsevanemate emotsioonide regulatsiooni ja enesejuhtimise oskuste arendamisele,“ räägivad psühholoogid tugimeeskonna tegevusest.

Tugimeeskonna ja õpetajate koostöös sünnib varajane märkamine, kus paljudel juhtudel hoiab õigeaegne mure nägemine ära tõsisemaks probleemiks kujunemise. „Kuid sellega tugimeeskonna töö ei piirdu. Oleme tihedas koostöös Viimsi valla koolidega, erispetsialistidega ning valla- ja riigiasutustega, et tagada hinnangutevaba ja alati lapsest lähtuv võimalikult parim tugi, mis annaks aluse toredale ja meeldivale kooliteele,“ ütlevad Mari-Liis Tohvelmann ja Henri Ige.

Projektitegevus loob uusi võimalusi 

Igapäevase lasetaiatöö muudavad põnevamaks erinevad projektid. Näiteks „Laste ja töötajate arengust lähtuva kasvu- ja töökeskkonna, koostöise õpikultuuri kujundamine“ toob koostöise õpikultuuri edendamiseks kokku kaheksa lasteaiamaja õpetajad. „Oma igapäevatöös toetavad õpetajad iga lapse individuaalsust, vastutavad koostöiste suhete ja ka enesearengu eest. Selleks, et edendada õpikultuuri ning pakkuda tuge õpetajatele, oleme koostöös Tartu Ülikooli spetsialistidega töötanud välja täiendusõppeprogrammi, mis lähtub asutuse õppe-kasvatustöö- ja personaliarenduse vajadustest,“ tutvustab MLA Viimsi Lasteaiad projektijuht Pille Veisserik.

Antud projekti raames analüüsitakse muuhulgas, kuidas koostöös huvipooltega (lapsed, lapsevanemad, kolleegid, juhtkond, kogukonna liikmed jt) luua veelgi paremaid lahendusi õpi- ja suhtluskultuuri kujundamiseks, õpitakse aktiivse kuulamise tehnikaid, arendatakse nõustamisoskust, viiakse läbi arutelusid ja erinevaid meeskonnaharjutusi. Kesksel kohal on laste arengust lähtuva väärtuskasvatuse ning lapse vajadusi arvestava õpi- ja töökeskkonna kujundamise temaatika.

• 

• 

Rahvusvaheline koostöö 

Projektijuhi kinnitusel loob uusi koostöövõrgustikke ka rahvusvaheline koostöö. „Alushariduse kvaliteet oli kesksel kohal koostööprojektis „TRAECE-Training, Networking and Mobility in Early Childhood Education and Care“, kus meie partneriteks olid alushariduse spetsialiste koolitavad asutused Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist ning lasteaed-algkool Hispaaniast,“ toob ta näiteks.

„Projektis osalenud partnerite vastastikune koostööhuvi on ajendatud asjaolust, et sisserände ja Euroopa-sisese piiriülese liikuvuse tõttu õpib haridusasutustes üha enam erineva kultuuritaustaga lapsi ning nende individuaalsuse toetamisel on teiste riikide kogemused väga väärtuslikud,“ selgitab PilleVeisserik. „Alushariduse ja noorsootöö spetsialistideks õppivad noored on üha enam huvitatud tööalasest liikuvusest, sest kultuuridevaheline kogemus on toeks kvalifitseeritud töötajaks kujunemisel,“ lisab ta.

Projekt TRAECE on kestnud enam kui kolm aastat ning sinna on mahtunud teoreetikute ja praktikute põnevad arutelud ning töised ja meeldejäävad kohtumised MLA Viimsi Lasteaiad majades, Hispaania ja Hollandi haridusasutustes. „Paraku vallutas koroonaviirus maailma, mistõttu toimusid viimased kohtumised käesoleva aasta mais ja juunis virtuaalselt. Pikad tööpäevad olid väga sisukad, samas ka meeleolukad, sest uus olukord ja koroonaviirus andsid partneritele palju kõneainet,“ sõnab Pille Veisserik.

Tal on hea meel, et pikaajalise partnerluse tulemusena on loodud koostöövõrgustik, mis toetab noorte alusharidus- ning noorsootööspetsialistide õpirännet. Loodud on digitaalne keskkond, mis lihtsustab rahvusvahelises õpirändes osalevate õppurite õpitulemuste hindamist ning aitab kaasa valdkonna ametiprofiilide läbipaistvusele. 

MLA Viimsi Lasteaiad on andnud nõusoleku olla koostööpartnerite praktikabaasiks. Põhjalikum info projekti partnerite, tegevuste ning väljundite kohta on projekti kodulehel.

Sügisele vastu

Kaheksa Viimsi lasteaiamaja jätkavad usinalt õppetööd ja pakuvad põnevaid tegevusi. Loodame, et toome sellega sära silmadesse nii lastele, vanematele kui ka töötajatele. 

Täname lapsevanemaid, kes on olnud heaks koostööpartneriks, suhtunud mõistvalt koroonapiirangutesse, osalenud erinevatel digi- ja õuesõppeüritustel ning meie tegemistele kaasa elanud!

Vaata lisa: www.viimsilasteaiad.ee.

Uus-Pärtle maja Rohelise kooli tegemised

Uus-Pärtle maja on juba mitu aastat osalenud Rohelise kooli programmis. Sellega seoses on lapsed saanud osa väga vahvatest tegemistest.

Rohelise kooli programm on ülemaailmne. Praegu osaleb selles 53 000 haridusasutust 67 riigist. Uus-Pärtle maja liitus sellega septembris 2019. 

Igal aastal käsitletakse põhjalikult vähemalt kolme kaheteistkümnest Rohelise kooli teemast: tehakse projekte, teemanädalalaid, lõimitakse neid õppetöösse jne.

Teema „Elurikkus ja loodus“ raames käidi lastega palju metsamatkadel, kus uuriti kohalikku taimestikku, tutvuti erinevate puude, taimede ja samblikega. Metsast kaasa toodud põnevatest leidudest valmis uhke samblanurgake, mis päev-päevalt täienes laste poolt toodud seente ja taimedega.

Õuealale loodi ühiselt peenramaa ja peenrakastid, kus kasvatati erinevaid maitse- ja ilutaimi. Lisaks valmisid putukahotell ja kompostikast. Talv oli lumerohke ja loomadel metsas elu keeruline, seepärast käidi lastega metsas loomadele lisatoitu viimas.

Teine läbiv teema oli „Tervis ja heaolu“, mille raames kasvatati rühmades köögivilju ja saadi palju teadmisi tervislikus toidust. Laste kasvatatud kõrvitsad jõudsid sügisel Tallinna loomaaia elevantidele. Rühmades tehti mitmeid põnevaid katseid toiduainete suhkru- ja värvainete sisalduse „paljastamiseks“. Toimusid mitmed spordipäevad ja aprillis tähistati südamenädalat. Korraldati  ühise prügikorjamise aktsioon. Lastele selgitati, kui oluline on prügi viskamine prügikasti ja kuidas looduses olev prügi keskkonda rikub. 

„Meri ja rannik“ raames seati eesmärgiks tutvuda veekogude elukeskkonnaga. Samuti õpiti märkama veekogudega seotud ohtusid ja saadi teadmisi merendusega seotud elukutsete kohta. Tutvuti rannarahva traditsioonidega, käidi Meremuuseumis tutvumas meresõidukite ja ajalooga, lapsed valmistasid ise paate ja laevu ning katsetasid nende veekindlust. Nad said ka teada, millised kalad elavad magedas ja millised soolases vees. 

Alanud õppeaastal keskendutakse „Globaalse kodakondsuse“ teemale, mille käigus saavad lapsed palju uusi teadmisi erinevate riikide ja rahvaste kultuurist, elust, kommetest, rahvustoitudest ja traditsioonidest. 

Jana Rebane

MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle ja Pargi majade õppejuht

Lapsesuu

Mis on koostöö?

• Koostöö on see, kui inimesed teevad koos asju. Õuesõpe on see, et sa õpid õues. Ja kui sa küsid nüüd koduõpet, siis see on see, kui õpid kodus. 
• Kui sõber jääb hätta, siis saab aidata teda töövihikus ja kingade sidumises. 
• Riideid saab aidata valida ja selga panna. 
• Koostöö on, et aidata õpetajaid.

Mis on digiõpe?

• Et sa õpid tähti. Et sa õpid lugema. Koos õpetajaga. Õpetaja aitab.
• Et sa õpid loodust.
• Digi on tigu.
• Või tiiger…
• Või tikud.
• On see, kui õpid kasutama elektrilisi asju, harjutad telefonis mängu.
• See on päris naljakas, see digi on nagu koletis.

Mida sa tahaksid lasteaias õppida?

• Ma tahaksin õppida lugema.
• Ma tahaksin meisterdamist õppida.
• Ma tahaksin tarkust õppida.
• Et keegi ütleks, kus ma saaksin ilusat liivalossi ehitada.
• Lasteaias tahaksin õppida numbreid, tähti, kirjutamist, joonistamist, et kõikide laste nimed saaksid selgeks, kõike asju saab teada, saame kõik autod teada, saame targemaks. 
• Õppimine aitab meil targemaks saada, siis saame palju raha ja pensionieas head elu elada. 
• Saame maja ehitada. Kui oleks pehme maja, siis see kukuks kokku, kui me targaks ei saa.
• Ilusti mängimist, lugemist et kooli minna, Minecrafti, et kuidas tiibu teha et saaks lennata ja siis jääd ellu! 
• Roboteid tahaks õppida, ninjaks õppida, hot wheelsi juhiks.
• Midagi ei taha õppida, tahaks hoopis kodus olla lihtsalt.

Mis on väärtused?

• Äkki saab süüa seda? Söök! Kiisu on. Vood äkki? Lind on. Kardinad on ilusad (3-aastased).
• Kuld ja kristallid.
• Võti, mis avab uksi ja väravaid ja näiteks ka salatee. 
• Tarkus on vist ka ja seda ei tohi kaotada, kui tahad „Rakett 69-t“ võita.
• Võõrad keeled, et saaks aru, mis nad välismaal räägivad.
• Politsei ka, sest ta on tähtis, sest ta hoiab korda ja püüab pätte. 
• Lapsed on ka väärtus ja neid ei tohi ära kaotada.

Artikli on kokku pannad MLA Viimsi Lasteaiad pere