Kool on alati olnud orgaaniline osa ühiskonnast. Muutused, eriti veel kardinaalsed muutused ühiskonnas on enamasti toonud kaasa ka koolides vajaduse ennast kuidagi teisiti, uutmoodi määratlema hakata. Ja suurte muutuste ajastul me praegu ju elame.
Nii ka Haabneeme kool, mis on Viimsi vallas iseseisva haridustemplina tegutsenud 2014. aastast. Kooli visiooniks on olla tugeva ühtsustundega, paindlik, õppimist ja laia silmaringi väärtustav kogukonnakool, kus väärikas ja kaaslasest lugupidav käitumine on oluline igale koolipere liikmele.
Koolis valitseb viisakus, tähelepanelikkus ja hoolimine kõigi inimeste suhtes
Eelmisel sügisel alustas kool uue juhi Vivika Kupperiga, kes nimetab seda aastat ootamatuks, huvitavaid väljakutseid pakkuvaks ja silmiavardavaks.
Lisaks uuele koolijuhile tõi õppeaasta algus majja uusi õpetajaid, kes kohtusid kolleegidega traditsioonilistel augustikuistel õpetajate koolituspäevadel. Loodusainete õpetajale Kristin Randlaleon meelde jäänud väga soe esmamulje: kohe võeti uued kampa ja oldi väga abivalmid. Ja mis tähtis – nüüd, pea terve aasta järel pole see abivalmidus kuhugi kadunud. Katrin Laurand, kes on esimese klassi õpetaja, ühineb kolleegi arvamusega toetavast ja sõbralikust õhkkonnast koolis nii juhtkonna kui kolleegide poolt. Eraldi toob Katrin aga välja kooli tugeva mentorsüsteemi alustavale õpetajale. Uus amet ja uus keskkond lihtsalt vajavad sisseelamiseks isikliku mentori tuge. Liikumisõpetaja Ülari Kais omakorda ühineb Katriniga mentorsüsteemi kiitmisel: esimestel kuudel oli tema sõnul mentorist suur abi uue kooli töörütmi ja traditsioonide omaksvõtmisel. Samuti jäid talle meelde esimesed koolituspäevad, mis lausa üllatasid töökeskkonna produktiivsuse ja olulisele keskendumisega.
Meie õpilased on avatud uutele teadmistele, tähtsaim on oskus ja tahtmine õppida
Koolijuht Vivika teab, et siiani on Haabneeme kooli suurimaks probleemiks olnud ruumipuudus, aga sellele on saabunud nüüd leevendus. Tõsi, mitte veel lahendus, aga oleme oma „poole muna üle tühja koore asemel“ ikkagi rõõmsad.
Moodulklasside olemasolu üle rõõmustab ka matemaatikaõpetaja Tiina Põder, kelle tunnid kontaktõppe ajal just seal toimusid. Tiina on rahul, et ei pea kõigi oma õppematerjalidega jooksma ühest klassist teise, vaid saab tunde anda ühes klassis. Nutitahvel on seal heaks boonuseks: saab valida ruudulise tausta, kasutada puutetundlikke pliiatseid, vahetada nende värvi, salvestada tahvli lehekülgi jne. Õpilastele meeldib see samuti ja tekitab tahtmise tahvli juures ülesandeid lahendamas käia, vahel on tekkinud selleks suisa järjekord.
Meie koolis õppiv laps on lugev, liikuv, laulev, loov ja lustlik
Hoolimata erakorralistest aegadest on ka sel õppeaastal toimunud terve rida toredaid sündmusi. Kuna koolis on ka spordiklassid, toimus septembris neile kevadel ära jäänud spordilaager. Liikumisõpetaja/treener Dmitri Reinmets rõõmustab, et riigilt laagri läbiviimiseks saadud kriisitoetus võimaldas paljudele noortele pakkuda aja aktiivset sisustamist. Päevad algasid hommikujooksuga, käidi giidiga harival loodusmatkal, toimusid liikumismängud ja lõkkeõhtud. Ka lapsevanemad tulid õpetajatele laagrisse appi, mille eest neile siiras tänu.
Sel aastal korraldas Vikerraadio humoorikate keelemeemide võistluse ja eesti keele aineühenduse eestvedamisel osales selles ka Haabneeme kool. Kuna meemid on hästi populaarsed ja lapsed oskavad neid nagunii teha, jäi korraldajatel vaid selgitada, et välja tuleb mõelda midagi humoorikat eesti keele kohta, tõdeb aineühenduse juht Elle-Riin Ulfsak. Keelemeeme nuputasid 5.–9. klassi õpilased ja tulemustest tehtud videot näidati emakeelenädalal. Ägedamad meemid saadeti Vikerraadio konkursile, kus parimate sekka valiti 9.c klassi õpilase Kevin Kräkeli keelemeem. Loodame, et see meeleolukas sündmus ei jäänud ühekordseks ürituseks.
Õpetajate päeva tähistamist oodatakse koolides nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Sel aastal said jälle „üheksandikud“ end õpetajaametis proovile panna. Elis Kaev 9.c-st nendib, et see päev võimaldas neil kogeda, kuidas õpilaste käitumine õpetajale korda läheb, sest ise koolipingis istujana ju seda ei mõista. Kuna õpetajatest on puudus, loodab Elis, et kedagi neist inspireerib see kogemus tulevikus end just õpetajaametit omandamas/pidamas näha.
Haabneeme kool on väike turvaline kodulähedane kool
Nii õpilased kui ka õpetajad on arenenud selle õppeaasta jooksul digipädevamaks. Hariduse andmine on muutunud paindlikumaks. Õpetajad on omandanud oskuse olla enda suhtes säästvamad, mistõttu on ka läbipõlemist vähem.
Väga oluliseks tuleb pidada aga koostööd õpetajate vahel, mis on muutunud senisest enam lapsekesksemaks. Kiirelt märgatakse kõike, mis viitab lapsel õppetööga seotud probleemide tekkimisele. Aktuaalsemaks on muutunud laste vaimse tervisega seotud teemad – peame iga õpetaja puhul lausa eluliselt oluliseks kompetentsiks (lisaks akadeemilistele teadmistele) oskust märgata last tervikuna, tema meeleolu, keskendumisvõimet ja enesedistsipliiniga toimetulekut.
Hariduslike erivajadustega (HEV-) laste õppetöö koordinaator Riin Peeters tunneb end peale teist distantsõppekevadet juba kogenud „rindekorrespondendina“. Tema sõnul on HEV-lapsed erakordsetes tingimustes toime tulnud isegi paremini, kui lootsime. Kahjuks on keerulised õpitingimused toonud välja uusi tahke erivajadustes: distantsilt toimetulekuks napib aeg-ajalt oskusi, aga probleemid tekivad ka madalast enesehinnangust. Tavapärasest raskem on olnud muukeelsetel lastel, kes on vajanud rohkelt tähelepanu ja abi. Siiski on edu saavutamine võimalik, kui kodu ja kooli vahel toimub konstruktiivne dialoog, toimib osapoolte tahtel põhinev koostöö, mis viib lapse eduka toimetulekuni õppetöö ja iseendaga. Olulisteks märksõnadeks olgu märkamine, hoolimine ja mõistmine. Suhtlemislähteks peab olema soov abiks olla, mõista, mitte hukka mõista. Usume, et ka lapsed oskavad sellist suhtumist hinnata.
Alati optimistlik koolipsühholoog Jana Skripnikov on kogenud ja pika staažiga „laste hingede insener“, kes on meisterlik hääletooni ja kehakeele nüanssidest tunnete energia väljalugeja. Aga praegu on ta murelik, kuna on olnud keeruline õppida ekraani vahendusel mõistma, miks õpilasel on tekkinud hulk põhjuseta puudumisi, miks ta ei taha või ei saa tundidest osa võtta. Samas teeb rõõmu iga pisiasi: kuulasid kellegi ära, tegid tal enesetunde paremaks, toetasid, vajadusel suunasid ta kuhugi edasi või koguni kohtusid temaga… Enamasti loodetakse läbipõlemise puhul just psühholoogide ja teiste tugispetsialistide abile. Aga kes aitab ja toetab läbipõlenud psühholoogi? Õnneks saavad koolipsühholoogid küll osa võtta veebis korraldatavatest kovisioonidest, kus saab kolleegidega mõtteid vahetada. Koos on alati kergem, kui saab jagada ja nõu küsida.
Põhiväärtuseks peame austust ja lugupidamist
Haabneeme kooli saab pidada omamoodi magnetiks: siia tahetakse tulla, siin tahetakse olla ja ära ei minda. Või kui, siis enamasti elumuutuse sunnil. Nii võibki meie meeskonda justkui selle maja „võtmeks“ nimetada. Võtmeks, mis avab siinsete laste südamed. Kogukond, nii koolimajas sees kui ka sellest väljas, on ühtehoidev, toetav ja tore. Öeldakse, et meie väikeses koolimajas on peidus suur hing. Aga „südameks“ on juhiabi Teele Kaldoja, kelle heatahtliku ja professionaalse abita ei tule toime juhid, õpetajad ega õpilased.
Lõpetuseks soovis koolijuht Vivika parafraseerida meie armastatud presidendi Lennart Meri poolt väljaöeldud mõtet: ärgem kurvastagem praeguse raske olukorra, kehvade tingimuste või veidi ehk ahtraks jääva „saagi“ pärast – see tuleb ära kannatada parema homse nimel, see on meie tuleviku väetis.
Avafotol on Haabneeme Kooli õpetajad valmistumas uueks õppeaastaks Jõgisool, augustis 2020
