Eralasteaed Pääsupoeg tähistas 5. veebruaril oma 15. sünnipäeva. Aastad on lennanud lausa linnulennul ning nende jooksul on välja kujunenud suur ja sõbralik Pääsupoja perekogukond.
Pääsupoeg 1 avati 2006. aasta veebruaris Pringi külas, sama aasta sügisel tehti lahti Pääsupoeg 2 Pärnamäe külas. „Mõlemas majas töötab kaks liitrühma: 2–3-aastastele ja 3–7-aastastele. Liitrühm annab suurepärase võimaluse noorematel lastel kuulda ja näha vanemate sõprade oskusi. Vanematele lastele õpetab aga olema hooliv ja abivalmis väiksematega,“ ütleb lasteaiapidaja ja direktor Katrin Kasak. Tema sõnul on Pääsupoja omapäraks eelkõige lapsesõbralik ja koduselt turvaline keskkond. Kahe rühmaga lasteaed sai loodud visiooniga: laps on alati oodatud ja armastatud, lapsesõbralikkus ja hoolivus on siiras. „Helged mälestused toredate õpetajatega lasteaiast kindlustavad enesekindlad sammud kooliteel, koolirõõmu ja õpihimu,“ usub ta.
Loodus ja õuesõpe on au sees
Pääsupojal on hoolitsetud haljastusega õuemängumaa, kus asuvad atraktsioonid, marjapõõsad ja õunapuud. Samuti aiamaa, kus lapsed kasvatavad juba aastaid õppetöö käigus erinevaid juurvilju ja maasikaid. Redised, salatid, porgandid, murulauk ja rabarberid on igapäevaseks tarbimiseks.
Loodusest peetakse Pääsupojas kõvasti lugu ning palju aega veedetaksegi õues. „Lapsed on koostanud koos õpetaja Ivikaga oma hoovi taimestikku tutvustava kogumiku, mida pidevalt täiendatakse. Loodud viktoriin aitab omakorda teadmisi kinnitada. Aastaaegade vaheldumist aias ja puude kasvamist kajastavad fotod,“ loetleb Katrin Kasak tegevusi. Ta lisab, et mõlemas Pääsupojas on õuesõppepaviljonid, kus saab aastaringselt tegutseda.
Seda, et pered hindavad looduslähedust ja kodusust kõrgelt, tõendab asjaolu, et mitmel perel käib siin juba teine, kolmas või neljas laps. „Tore on olnud kasvada koos Viimsi noorte perede ja nende lastega. Oleme saanud paljudega aastate jooksul lähedasteks ja tunneme rõõmu, kui tublid ja edukad lapsed on kunagised pääsupojad,“ võib direktor rahul olla.
Põnevaid tegemisi jagub
Igal kevadel saadab lasteaed lõpetajad kooliteele ning tänavu läheb kooli 16 pääsupoega. „Meie kooliminevad lapsed on väga uudishimulikud, nii mõnigi loeb juba raamatuid ja peast arvutamine on lihtsalt üks tore mäng. Lastele meeldis hiljuti õpetaja Enega mängida läbi ka õpetlikke ajaloolisi hetki: Tartu rahulepingu allkirjastamine ja kolmekuningapäev. Tutvuti ka kultuuritegelastega, kes olid kujutatud Eesti kroonil. Peagi toimub lasteaias proua presidendi pidulik vastuvõtt: kandidaadid on juba valitud,“ kirjeldab Katrin Kasak.
Ta toob välja, et iga õpetajaga on lastel käsil erinevad põnevad tegemised. Õpetaja Ene on seadnud õppeaasta eesmärgiks käsitleda vanema rühma lastega projektipõhiselt Eesti kunstiajaloo seoseid tänapäevaga. Õpetaja Ivika ja Katriniga teevad lapsed robootikat ning viivad läbi põnevaid loodus- ja ilmauuringud. Õpetaja Helinaga tehakse katseid pori, lume, mullivee ja värvidega. Õpetaja Merlega armastavad lapsed lugeda liisusalme ja jutukesi ning näidelda. Õpetaja Maarjaga on huvitavad jutupliiatsilood ja nutikad käelised tegevused. Õpetaja Marelle viib läbi pea iga päev sportlikke teatevõistlusi.
Pääsupojad armastavad muusikat
Muusikaarmastust süstivad lastesse Ita-Riina Pedanik ja Liina Ariadne Pedanik. Sellel õppeaastal on kujunenud muusikatundidest ka ühised orkestriproovid, kus igal lapsel on oma pill ja musitseeritakse sümfooniamuusika saatel. Esimene orkestriesinemine oli jõulupeol, mis õnnestus suurepäraselt.
„Muusikatund Pääsupojas on mäng, mis kutsub last iseenda avastamisele, tajumisele, loovusele, julgele eneseväljendusele. Kasutame Orff-pedagoogika meetodit, kus esikohal on rütm, mis ühendab liikumise, kõne ja meloodia,“ kirjeldavad muusikaõpetajad. Nad kinnitavad, et Pääsupoja lapsed on osavad ja rõõmsad musitseerijad. Alati oodatakse elevusega uusi rütmi- ja pillilugusid. Tunnis saavad ennast teostada ka kõige väiksemad, kelle kõneoskus veel pikki laule laulda ei võimalda. Musitseerimine omakorda loob hea baasi, et laulud saaksid kiirelt ja kergelt selgeks.
Pääsupoja laste muusika seeme saab igal juhul võrsuda kauniks muusikapuuks, mille okstel oma imelist laulu maailmale kuulutada. Nii ütleb ka uhiuus Pääsupoja laul „… Siin me rõõm ja siin me naer, vahva lasteaia aeg. Armsas Pääsupojas möödub see“.
Ühine pere
Igal ühtehoidval kogukonnal on oma traditsioonid, nii ka Pääsupojas. Näiteks on tavaks saanud, et lõpetajad istutavad lasteaia hoovi puu. Just lõpupeo ajal on need ilupuud alati kaunites õites ning vilistlased käivad õitsemise ajal oma puud imetlemas. „Tore tava on ka see, et kunagised kasvandikud käivad koolivaheajal pääsupoegadele tunde andmas. Tundub, et õpetajaamet on hinnatud,“ tõdeb Katrin Kasak, kes kiidab ka Pääsupoja toredaid õpetaja assistente ja abisid Siirit, Ainot, Liinat ja Marikat, kes on alati olemas, jõuavad igale poole ja on kindlalt laste südametes.
Märkimata ei saa jätta ka kokatädi Elsat, keda teab iga laps, kes on käinud Suur-Kaare tee Pääsupoja lasteaias. Elsa on töötanud lasteaias 15 aastat ning on kõikide vaieldamatu lemmik. „Ta on alati kohal ja tervitab kaptenisillalt – köögiaknal. Kokatädi alati positiivne ja rõõmsameelne olek on lausa legendaarne. Kodused ja armastusega valmistatud toidud on lasteaia peredele olnud alati märgilise tähtsusega. Lapsed paluvad kodus: ,,Tee neid sööke, mida teeb Elsa. Need on nii head“,“ räägib direktor uhkusega.
Lõpetuseks vaatab ta ajas ettepoole ja usub, et Pääsupoja tulevik on seotud nii juba tuttavate kui ka uute Viimsi peredega. „Soovime olla väike armastatud eralasteaed, kuhu laps tuleb alati rõõmsa meelega tegema oma esimesi samme haridusteel ja läheb edasi õpihimulise ja kooliks hästi ettevalmistatuna,“ lausub Katrin Kasak.
Loovus, nutikus ja kunst Pääsupojas
Kaks korda nädalas on Pääsupojas loovuse päevad. Loov õppetöö on korraldatud põhimõttel, et iga laps tunnetaks tegevustes oma olulisust ja tunneks end hästi. Missiooniks on, et kasvab loov, õpihimuline, liikuv ja nutikas laps. Mis selle tulemuseni viib? Siin on märksõnad.
Mängulisus ja aktiivsus on lapse loomulik õppimisviis. Neile meeldib teksti läbimängimine: kõik lapsed on kaasatud, neil on julgus ja oskus end väljendada.
Elulähedus – lapse kogemus aitab luua seoseid teadmiste ja kogemuste vahel. Raske on rääkida talvest ja lumest, kui vastav kogemus puudub. Tänavune talv annab selleks võimalusi. Nüüd on lihtne kunstitöös lumesadu maalida või väljendada tunnet, mis tekib lumes möllates.
Huvitavus – tähelepanu koondamine. Koolieelikud on sünnipäraselt loomingulised ja tulevad rõõmuga kaasa, kui ülesandes on mängulisust ja see on piisavalt tunnetatav – elulähedane. Kui õpitav on huvitav, illustreeritud ja arusaadav, on lapsed alati innustunud ja fantaasiarikkad.
Jõukohasus – ülesanne peab vastama lapse arengulistele oskustele. Üheski valdkonnas (lugemine, arvutamine, kunst, muusika) ei peaks tegevus toimuma liiga vara – see võib anda soovitule vastupidise tulemuse.
Näitlikkus – kasutada meeli. Õpitava teema lapseni jõudmiseks on tarvis kasutada erinevaid illustratiivseid abivahendeid: fotod, kunstitööde reprod, luuletused, laulud, kehakeel, näitemängud laste osavõtul. Siis osatakse leida seoseid: helilooja Arvo Pärt – Laulasmaa keskus; äratundmisi: Johann Voldemar Jannsen (Eesti hümni sõnade autor) – monument Tartus.
Loovus kunstitegevuses – me ei tee ilusaid pilte, me arendame visuaalselt oma mõttemaailma. Lapsed on kõikides loovustundides aktiivsed, kunstitunnis omanäolised ja säravad, ideedest pakatavad, omaalgatuslikud ja julged. Ja siis tekib loominguline plahvatus. Näide elust enesest: kui küsida, kust sul küll ideed tulevad, mida teha, vastab laps: „Mu aju ütleb mulle!“
Pääsupoja kunstiõpetaja Ene Mänd
UUED TUULED OLUDE SUNNIL
Koroonaaeg tõi ka Pääsupoja tegemistesse vajaduse uute oludega kohaneda. Kuna lapsevanemad lasteaias praegu sees ei käi, siis igapäevase lasteaiaeluga tutvumine toimub ELIIS keskkonnas pildigalerii kaudu. Koosolekud, vestlusringid ja kevadised arenguvestlused toimuvad Zoomis. Kevadel koostasid õpetajad üle 70 toreda õppevideo. Nende tegemine oli põnev ja töötajaid ühendav tegevus. Tulemust saab vaadata veebilehel paasupoeg.ee.
