Viimsis asuv Lumen Hambakliinik, mis on asutatud 1993. aastal, tähistas sel kevadel väärikat juubelit – täitus 20 tegutsemisaastat Viimsi vallas. Sel puhul rääkisime kliiniku asutaja dr Merike Immatoga ettevõtte loomisest, algusaegadest ning igapäevatööst.

Tänane Lumen Hambakliinik sai alguse 2001. aastal Kirovi kalurikolhoosi ruumides, alustades nelja töötajaga. Tänaseks on sellest välja kasvanud 20 töötajaga hambakliinik. 2011. aastal, kui koliti Viimsi spaasse, algas kliiniku jaoks digitaalse hambaravi ajastu ning 2018. aastal avati Viimsi Äritares veelgi moodsam hambaravikliinik, kus on lisaruumi nii laborile, tänapäevasele sterilisatsiooniruumile, personali puhketoale kui ka lao- ja serveriruumile. Viimsi spaa ruumes tegutseb jätkuvalt Hammaste Spaa, kus peaasjalikult tegeletakse laste hambaravi ja suuhügieeniprotseduuridega.

Riiklikust hambaravist erakätesse

Merike Immato lõpetas Tartu Ülikooli 1987. aastal ning jõudis mõned aastad töötada riiklikus süsteemis, siis hakkasid ajad muutuma. „Pärast taasiseseisvumist anti võimalus luua erapraksiseid ehk teisisõnu hambaravi muutuski ajapikku vaid eraettevõtluseks,“ meenutab ta. Algusaastad olid rasked, aga väga õpetlikud. „Koos ettevõtjaks olemisega inimene kasvab ja muutub – saab teada, milleks ta on võimeline, kui pidevalt tuleb teha riskantseid otsuseid. Kõik sõltub vaid sinust endast. Mina hakkasin ka tööandjaks, kuigi olin õppinud hambaarstiks,” kirjeldab dr Immato. Kellelgi polnud aimu, kuidas ettevõtlus peaks üldse toimima. Metsikutel 1990-ndatel tehti kõike meeletu kire ja entusiasmiga südametunnistuse ja parima äranägemise järgi, tööpäevad venisid sageli 14-tunnisteks. Puudu oli kvaliteetsest tehnikast, hambaravi vahenditest, ka rahast. Erapanku alles loodi ning laenu saada oli peaaegu võimatu. „Pangaletis istusid 20. eluaastates punase lipsuga noormehed, kes erakabineti loomise mõtte pehmelt öeldes välja naersid. Erameditsiin, no kuulge! Kuigi samas igaüks ei sobigi ettevõtjaks. Peab olema meeletu töötahe, süda rinnus põlema, et midagi muuta ja luua. Kuna soov oli nii suur ja oma praksise loomine põnev, siis läbi sõprade-tuttavate ning ühe patsiendi õnnestus saada 35% intressiga laenu, mis tänapäeval oleks pesuehtne röövimine. Hiljem intressid alanesid ning laenud sai madalama protsendi peale ümber vormistada, kuni mingil hetkel said kõik makstud,” meenutab hambaarstist ettevõtja. 

Mitukümmend aastat muutuste tuultes

Dr Merike Immato erialakonverentsil
Dr Merike Immato erialakonverentsil

Esimestel aastatel pärast erakliiniku loomist tegutseti paljuski veel vanas vaimus. „Nõukogude ajal ei olnud arstidel pidevalt abilist tooli kõrval. Üks assistent liikus mitme arsti vahel. Üks suuremaid muudatusi 1993. aastal oligi see, et õpetasime abilised kohapeal välja. Tänapäeval õpitakse eraldi assistendiks, kes peab toime tulema erinevates hambaravi valdkondades, nagu laste ja täiskasvanute hambaravi, kirurgia, juureravi, ortodontia, peab oskama lugeda ekraanipilti jne. Väga oluline oskus on ette mõelda ja vastavalt tegutseda,” kirjeldab dr Immato.

Kõige suurem probleem oli toona siiski kvaliteetse materjaliga, vahendusfirmasid oli väga vähe. Alguses kasutati edasi nõukogude aja materjale ja tehnikat. Ei olnud internetti, kust infot saada. Merike Immato meenutab esimest erialast messi Rootsis: „Silmad läksid imestusest pärani, kui nägime, et röntgenpilti on võimalik ekraanilt vaadata. Sel hetkel ma ei uskunud, et see saab meil üldse kunagi võimalikuks. See oli tõeline vau-efekt.” 

Ettevõtlik naine peabki analüüsimise ja diagnoosimise digitaliseerumist üheks kõige võimsamaks muudatuseks meditsiinis üldse ning väga oluliseks just hambaravis. „Hambaarstid ravivad kohapeal, ei anna ainult nõu. Et seda õigesti teha, on vaja eelnevat informatsiooni. Kogu röntgentehnika revolutsioon on aidanud sellele kõvasti kaasa,“ selgitab ta. Suureks erinevuseks võrreldes eelnevaga on ka ühekordsete vahendite kasutamine, mis on patsiendi jaoks turvalisem. Muidugi kogu aparatuuri täiustumine, samuti mikroskoobid ja luubid. Kõike nõukaaegset ei pea ta siiski üdini halvaks. „Esteetika mõttes on tänapäevased valguskõvastuvate täidistega plommid kindlasti ilusamad, kuid tagantjärele võib mõelda, et kui hõbeamalgaamtäidist poleks kunagi loodud, mis siis üldse oleks hammastest saanud. Ka ainult kogemuste baasil tehtavaid raviotsuseid on tänasel päeval järjest vähem.“

Esteetika on astunud suure sammu

Ühe suurema muudatusena nõukaajaga võrreldes toob dr Immato välja esteetilise ja mälumisfunktsiooni taastava poole. „Kui 30 aastat tagasi pandi kroone, siis oli tavaline, et mõneks ajaks oli hamba asemel tühi koht. Tänapäeval on imeasju välja mõeldud, et inimene ennast ka ajutiselt halvasti ei tunneks ning julgeks suu lahti teha. Kõik see teeb rõõmu ka arstile.“

Veel rõhutab ta, et kuigi tänapäeval saab praktiliselt kõike teha, ei ole esmane eesmärk hambad välja tõmmata ja näiteks implantaatidega asendada. Sama oluline, kui on esihammaste esteetika, on ka see, et inimesel on hambumuse funktsioon taastatud, mälumishambad korras. Kindlasti ei pea hirmu tundma vanuse pärast, ka näiteks 80-aastaselt on võimalik lasta implantaate asetada. 

Kliiniku kabinet nr 3

Ise ei maksa hambaarsti mängida

Pika töökogemuse jooksul näevad hambaarstid väga erinevaid juhtumeid. Kõige kurioossemana toob dr Immato esile juhuse, kus äratulnud hambaid on liimitud tagasi Super Attack liimiga. „Sellisel tegevusel on kurvad tagajärjed. Suu limaskest ja veresoonkond võivad saada võõrkehadest tugevalt kahjustatud. Meie hambaarstid on näinud tõepoolest kõike ja püüavad igas olukorras inimest aidata parimal võimalikul moel, häbeneda ei tasu,“ soovitab doktor ikkagi spetsialistidega nõu pidada. 

Säravvalge naeratuse soovi ei saa inimestele pahaks panna, kuid ka siin valitsevad omad ohud, mida Merike Immato kirjeldab: „Reklaamida võib ju kõike, aga valgendamise peale saab siis mõelda, kui hammaskond on terve. Suurte täidistega hammaste või suure kulumise korral võib valge naeratuse saamise lahenduseks olla hoopis kroonimine või lamineerimine või vajadusel ainult ühe lõuapoole valgendamine. See on kompleksne töö. Päris hull on see, kui inimesed hakkavad hambaid igapäevaselt soodaga kraapima, nii tuleb email maha ja pigment kinnitub hoopiski paremini,“ hoiatab tohter. Heledama naeratuseni jõutakse ikka läbi isikliku raviplaani, sest iga suu olukord on unikaalne. Hambaravi nagu kogu muu meditsiingi on personaalne.

Lumen - 20 aastat Viimsis
Lumen – 20 aastat Viimsis

See on meeskonnatöö

Dr Merike Immato ise tegeleb hambaraviga igapäevaselt järjest harvem. „Selle otsuse tegemine võttis aastaid, aga ühel hetkel mõistsin, et kahte tööd hästi teha enam ei jõua, ka läbipõlemise oht oli suur,” selgitab ta otsuse tagamaid. Kuid ta lisab, et ravilugusid arutataksegi kliinikus koos kolleegidega. „Hambaravi on tegelikult meeskonnatöö, kuigi võib tunduda ühe arsti kesksena. Hea on koos arutleda ja analüüsida erinevaid ravilahendusi. Väga oluline roll on kliinikus ka assistentidel, tehnikul ja administraatoril, kes teeb suure eeltöö ära, et inimene üldse siia jõuaks ja siin olles ennast hästi tunneks,” rõhutab ta meeskondliku töö vajadust. 

Lõpetuseks paneb staažikas spetsialist südamele, et nagu paljud muud asjad, saab ka hammaste hügieen alguse lapsepõlvest. Hommikune ja õhtune hambapesu on iseenesestmõistetav, aga hea oleks muuta harjumuseks ka kaks korda aastas hambaarsti külastada. Väga positiivne on Eestis see, et laste hambaravi on taskukohane kõikidele – kuni 19. eluaasta lõpuni tasub ravi eest haigekassa, lapsevanemal tuleb maksta vaid 5 eurot visiiditasu. 

Hammaste tervise eest hoolitsemine pole aga siiski pelgalt igapäevane hambapesu, hambavahede niiditamine või visiit tohtri juurde. „Suu on organismi peegel. Mida ja kuidas me sööme, milliseid igapäevaseid suuhügieeniharjumisi omame või elulisi pahesid harrastame, on suur osa hammaste eest hoolitsemisest. Hammaste kulumine, vale hambumus või kaua puudu olnud hambad ei tule suutervisele kasuks. Lastest tervete hammastega inimese kasvatamine on suuresti vanema vastutusel. Sama oluline kui nendega koos reisimine või sportimine,“ ütleb dr Immato. 

Kogu meeskonna nimel on ta tänulik kõikidele viimsilastele, kes viimase 20 aasta jooksul on Lumenisse jõudnud ning keda kliiniku spetsialistid on aidata saanud. Ilma patsientideta poleks ka kliinikut.

Lisainfo hambakliinuku kohta leiate www.lumen.ee.

Foto: Lumen Hambakliinik / erakogu