3 C
Viimsi
Thursday, 20. January
REKLAAMI TELLIMISEKS HELISTA 5686 0007

Lubja teele paigaldati nutikas ülekäigurada

Nutikas ülekäigurada on halbades ilmastikuoludes hästi märgatav. Foto Bercman Technologies AS
Lubja – Pärtlepõllu ristmik läbis sügisel seoses vanadekodu ja uue tee rajamisega ümberehituse. Oktoobri lõpus paigaldati ristmikule targad ülekäiguraja liiklusmärgid ning nüüd toimub lasteaia ja uue vanadekodu vahel tee ületus nutika ülekäiguraja abil. Jalakäijate ohutuse tõstmine ülekäiguradadel on...

Haridusküsimused ja õpetajate väärtustamine on fookuses

Foto: stock.adobe.com
Asutuse juhi lahkumisel tekib töötajatel kindlasti palju küsimusi selles osas, kuidas minnakse edasi. Vallavalitsuse poolt soovime kinnitada, et kooliperel pole põhjust karta põhjendamatuid ja seniseid häid algatusi tagasi pööravaid ümberkorraldusi ega personalimuudatusi. Loomulikult on ka palju väljakutseid ja kiiret lahendamist ootavaid...

Eesti käsipalliseeniorid said Euroopa mängudel teise koha

Eesti käsipalliseeniorite võistkond HC Viimsi-Intrac/Manitou osales 26.–28. juulil Torinos Euroopa seenioride mängudel (European Masters Games 2019 https://www.torino2019emg.org/en/).Kokku osales Euroopa mängudel erinevates vanuseklassides 45 käsipallivõistkonda. Meeste 50+ vanuseklassis oli kokku 14 võistkonda Euroopa eri riikidest. Alagrupimängudel oli eestlastel...

27 käsitöötehnikat, 300 eset ja 93-aastane käsitöömeister

Naised õnnitlevad sädeleva vaimu ja südamega Ljubat. Fotod Ruslan Dontsov
Viimsi huvikeskuses väljapandud Ljuba Keskküla käsitöönäitust lihtsalt pidi nägema – ja see üllatas! Maitsekalt kujundatud väljapanek koosnes peaaegu kolmesajast esemest. Tean, et ruumipuudusest tingituna tuli teha valikuid ja üht - teist jäi hoiukastidesse varjule. Näitusel...

Tarkuseterad kogu maailmast – diplomaadid Viimsi koolis teadmisi jagamas

Urmas Reinsalu ja Jaapani suursaadik Tema Ekstsellents Hajime Kitaoka kätlemas. Fotod: Lea Pullerits
13.jaanuarist 3. veebruarini toimus Viimsi koolis diplomaatiline konverents. Kolme nädala jooksul külastasid kooli ja jagasid teadmisi seitsme riigi saatkondade esindajad: Brasiilia, USA, Kanada, Rumeenia, Austria, Rootsi ja Jaapan. Võimalus avanes tänu Helen Uusile ja tema mittetulundusühingule Diplomatic Relations Project, Viimsi kooli...

Viimsi ja Haabneeme soojustorustike uuendamisel kasutatakse kaasaegset lahendust

Sel aastal on energiaettevõte Adven Eesti AS võtnud Viimsis ja Haabneemes ette suuremahulised soojusvõrgu rekonstrueerimise tööd. Viimsis uuendab Adven Eesti AS 600 meetri jagu soojusvõrke, millest ligi pool on juba tehtud. Haabneemes on planeeritud kokku uuendada 2500 meetri...

Kuhu edasi, Viimsi noortekeskus?

Annika Orgus on viimsilastele tuttav kui Viimsi noortekeskuse juhataja. Ta on teinud seda tööd 18 aastat. Annikal on tahet, tarkust ja lennukaid ideid Viimsi noorte elu edendamisel ja kujundamisel. Annika on naine, kes teeb oma tööd suure kire ja pühendumusega.  Sügisest...

Kuidas ennetada veega seotud õnnetusi koduaias

Tiik koduaias
Kümne aasta jooksul on kodulähedased veekogud nõudnud sadu inimelusid. Väikelapsed upuvad sageli koduõuel või selle lähistel. Kevadsooja saabudes veedavad paljud pered aega värskes õhus, liigutakse suvilatesse ja ollakse rohkem koduaias. Pere pisemad on harjunud päikeselise ilma korral hullama...

Vanade lautrite korrastamisest kuni uute väikeste paadisadamate rajamiseni – millega arvestada ja mida on vaja teada?

Ajalooline rannatalu lauter – tormi toodud liiva kaevamine, adru eemaldamine, ääriskivide korrastamine ja ümarpuude vahetamine on hooldustööd, mis luba ei vaja. Kui aga tahta rajada sellele lautrile paadisild (paadikai), vajab see luba, eeldus on aga lautri ehitisregistrisse kandmine. Foto:Alar Mik
Poolsaare ja saarte rannajoonel paikneb sadu lautreid – on vanu kaluritalude lautreid, kaasaegsemaid paadihoiukohti, ajaloolisi rundukeid (tõstetud lauter) ja hävinud paadisadamaid. Et aga lautreid korrastada või uuendada on vajalik teada, mida tohib teha ilma loata ja milline tegevus nõuab luba.

Sorteerimine teeb head planeedile, Sulle ja rahakotile

Foto: stock.adobe.com
Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel iga aastaga kokku 430 000 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi-suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg.
- REKLAAM -

VÄRSKE