REKLAAMI TELLIMISEKS HELISTA 5686 0007

Viimsi pidas isamaalist piknikupäeva

Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni (VEDA) eestvedamisel toimus juba neljandat korda Viimsi mõisapargis isamaaline piknikupäev – Eesti taasiseseisvumise tähistamise pidu esimese Eesti Vabariigi alusepanijate Maria ja Johan Laidoneri auks. VEDA daamid aitavad Viimsis kanda väärtusi, milleta ei saa...

Mõisaparki tuleb mälestusmärk vabadussõjas osalenud viimsilastele

Sander Paljaku töö kannab pealkirja „Vabanemine“.
Eelmisel aastal kuulutati välja konkurss mälestusmärgile, mis jäädvustaks vabadussõjas osalenud viimsilaste mälestust. Selle võitis Sander Paljaku võistlustöö märgusõnaga „Vabanemine“. Konkursi eesmärk oli leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus monumendi tarvis. „Minu töö on inspireeritud...

Kindral Johan Laidoneri auks on joostud kaks aastakümmet

Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste autasustab võitjaid. 27. septembril 2018. Autor: Kaitsevägi
3.oktoobril kell 15 antakse Viimsi mõisapargis start juba kahekümnendale kindral Laidoneri olümpiateatejooksule. Jooksu eesmärk on luua side ammuste ja tänaste põlvkondade vahel, toetamaks Eesti vabaduse- ja olümpia-aadet. Teatejooksul võisteldakse viies võistlusklassis: kaitseväe ja kaitseliidu võistkonnad, põhikooliealiste võistkonnad,...

KINDRAL LAIDONERI XX OLÜMPIATEATEJOOKS

Neljapäeval, 3. oktoobril 2019 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega. Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri...

EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus 25!

Viimsi Püha Jaakobi kirik. Foto: Jane Saks
Tee kirikusse on meil kõigil erinev. Mõnel on kirik vaid paari sammu kaugusel, teisel kulub sinna jõudmiseks rohkem aega. Mõne tee on sirge ja hästi hooldatud, teise tee võib olla pikk, käänuline ja konarlik.  EELK Viimsi Püha Jaakobi...

Pirita lillekasvatuse näidissovhoos varustas tallinlasi nii lillede kui ka erinevate istikutega pea 40 aastat

Foto: Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem
Pirita lillekasvatuse näidissovhoos oli Nõukogude ajal omal alal vaieldamatu tipp. Üheks edu valemiks võib pidada mitmekümne aasta kestel toimunud tugevat meeskonnatööd. 2.novembril 1957. aastal moodustati kolmes erinevas kohas asunud aiandist Tallinna Puukool, mille ülesandeks oli kasvatada tallinlastele viljapuude...

Meie unistus täitus

Foto: erakogu
Rannapere Pansionaadi hoone on valminud aastal 1974. Hoone on hea projektlahendusega, enamusel elanikel on omaette tuba väljapääsuga siseõue ja terrass. Aastate jooksul on füüsilist keskkonda siseruumides parendatud ja muudetud kaasaegsemaks. Kahjuks oli 45 aasta jooksul tahaplaanile jäänud õueala planeerimine ja väljaehitus....

Vabadussõjas võidelnud Viimsi elanike mälestusmärk

Oswald Tuulas 1935. aastal oma perega Pärnamäe külas, Künka talumaja ees. Vasakul abikaasa Aliide Regine Tuulas (Krusbak), lapsed Vilma, Osvald jr ja Leida. Oswald Tuulas sai Künka talu kinnistu kingiks Eesti Vabariigilt vabadussõjas võitlemise eest, kuid ta on ka Viimsis sündinud. Ta oli sunnitud koos perega Eestist põgenema 1944. aasta sügisel ning elas kogu hilisema elu Kanadas. Perefoto.
Vaba ja sõltumatut Eesti riiki oli omal ajal peetud teostamatuks unistuseks, kohati utoopiaks. Ka meie riigi loojad ei osanud ette näha, et koheselt tuleb asuda vabadust kaitsma relvaga, oma isikliku vabaduse, sageli ka oma elu hinnaga. Vabadussõjas...

Hauaplatside puudust Viimsis ei ole

Foto: stock.adobe.com
„Enam kui 20 000 elanikuga Viimsi vallas on neli väikest surnuaeda,“ vahendas 13. novembri Aktuaalne Kaamera. „Ajalooliselt on poolsaare põliselanikud maetud kas Pirita või Jõelähtme kalmistutele. Uute elanike jaoks on ainus võimalus saja aasta eest rajatud väike Rohuneeme surnuaed.“

Renoveeritud Laidoneri klaver sai õnnistuse

Maria Laidoneri klaver. Foto: Anne-Mari Visnapuu
2. mail tähistas Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Poola konstitutsioonipäeva piduliku vastuvõtuga Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tervitas külalisi ning värskelt restaureeritud Maria Laidoneri klaverit. Esimese pala, Ignacy Jan Paderewski menueti esitas Eesti pianist Piia Paemurru. Sama heliteos...
- REKLAAM -

POPULAARNE

VÄRSKE