REKLAAMI TELLIMISEKS HELISTA 5686 0007

Pirita lillekasvatuse näidissovhoos varustas tallinlasi nii lillede kui ka erinevate istikutega pea 40 aastat

Foto: Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem
Pirita lillekasvatuse näidissovhoos oli Nõukogude ajal omal alal vaieldamatu tipp. Üheks edu valemiks võib pidada mitmekümne aasta kestel toimunud tugevat meeskonnatööd. 2.novembril 1957. aastal moodustati kolmes erinevas kohas asunud aiandist Tallinna Puukool, mille ülesandeks oli kasvatada tallinlastele viljapuude...

EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus 25!

Viimsi Püha Jaakobi kirik. Foto: Jane Saks
Tee kirikusse on meil kõigil erinev. Mõnel on kirik vaid paari sammu kaugusel, teisel kulub sinna jõudmiseks rohkem aega. Mõne tee on sirge ja hästi hooldatud, teise tee võib olla pikk, käänuline ja konarlik.  EELK Viimsi Püha Jaakobi...

KINDRAL LAIDONERI XX OLÜMPIATEATEJOOKS

Neljapäeval, 3. oktoobril 2019 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega. Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri...

Kindral Johan Laidoneri auks on joostud kaks aastakümmet

Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste autasustab võitjaid. 27. septembril 2018. Autor: Kaitsevägi
3.oktoobril kell 15 antakse Viimsi mõisapargis start juba kahekümnendale kindral Laidoneri olümpiateatejooksule. Jooksu eesmärk on luua side ammuste ja tänaste põlvkondade vahel, toetamaks Eesti vabaduse- ja olümpia-aadet. Teatejooksul võisteldakse viies võistlusklassis: kaitseväe ja kaitseliidu võistkonnad, põhikooliealiste võistkonnad,...

430 aastat Miiduranna küla

Foto: Annika Haas
Sel aastal tähistab Miiduranna küla 430. sünnipäeva. Miidurannast leiab lummavad mereäärsed teed, kust saab nautida imelisi merevaateid ühelt haruldaselt lõunakaldalt Eestis. Küla iseloomustab sealne vana rannaküla aura, mis säilinud tänapäevani. 1980. aasta Olümpia Purjetamise 1980....

Viimsi pidas isamaalist piknikupäeva

Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni (VEDA) eestvedamisel toimus juba neljandat korda Viimsi mõisapargis isamaaline piknikupäev – Eesti taasiseseisvumise tähistamise pidu esimese Eesti Vabariigi alusepanijate Maria ja Johan Laidoneri auks. VEDA daamid aitavad Viimsis kanda väärtusi, milleta ei saa...

Sõjamuuseumis avatakse näitus Vene Föderatsiooni vägede väljaviimisest

Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestit on iseloomustatud kui üht suurt garnisoni. Eesti territooriumil oli poole sajandi jooksul okupatsiooniarmee käsutuses tuhandeid hektareid maad, tippaegadel võis sõjaväelaste arv ulatuda 120 000 meheni. Paljud viimsilased mäletavad kindlasti, et ka Viimsi mõis, kus täna asub...

Hapukurgipurgist detailirohkete makettideni

Fotod: Vahur Lõhmus (Eesti Ajaloomuuseum), Siim Lõvi (ERR)
Kuna Eesti ajalugu on olnud niivõrdne põnev ja keeruline, siis pakub see huvi mitte ainult eestlastele endile, vaid ka külalistele üle maailma. Viimsilaste koduteele jääb mitmeid muuseume, mille külastamine võiks olla huvitavaks ajaviiteks kogu perele. Maarjamäel asuvat ajaloomuuseumit on pooleteist aastaga...

Vabadussõjas võidelnud Viimsi elanike mälestusmärk

Oswald Tuulas 1935. aastal oma perega Pärnamäe külas, Künka talumaja ees. Vasakul abikaasa Aliide Regine Tuulas (Krusbak), lapsed Vilma, Osvald jr ja Leida. Oswald Tuulas sai Künka talu kinnistu kingiks Eesti Vabariigilt vabadussõjas võitlemise eest, kuid ta on ka Viimsis sündinud. Ta oli sunnitud koos perega Eestist põgenema 1944. aasta sügisel ning elas kogu hilisema elu Kanadas. Perefoto.
Vaba ja sõltumatut Eesti riiki oli omal ajal peetud teostamatuks unistuseks, kohati utoopiaks. Ka meie riigi loojad ei osanud ette näha, et koheselt tuleb asuda vabadust kaitsma relvaga, oma isikliku vabaduse, sageli ka oma elu hinnaga. Vabadussõjas...

Renoveeritud Laidoneri klaver sai õnnistuse

Maria Laidoneri klaver. Foto: Anne-Mari Visnapuu
2. mail tähistas Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Poola konstitutsioonipäeva piduliku vastuvõtuga Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tervitas külalisi ning värskelt restaureeritud Maria Laidoneri klaverit. Esimese pala, Ignacy Jan Paderewski menueti esitas Eesti pianist Piia Paemurru. Sama heliteos...
- REKLAAM -

POPULAARNE

VÄRSKE