Viimsi vald asub koostama uut üldplaneeringut, mille fookuses saab olema mitmekesine elukeskkond, sisserände aeglustamine ning keskkonnahoid.
Viimsi vallavolikogu algatas oma käesoleva aasta 15. veebruari istungil otsusega nr 9 „Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ uue valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneering hõlmab nii poolsaart kui ka saari (Naissaar, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Kumbli, Seinakari, Tiirlood, Pandju, Vullikrunn, Sillikrunn, Sepakari, Hanekari, Lookari ja Lahesaar), tagades seeläbi valla edasise arengu tervikliku käsitluse.
Kogu valda hõlmav lahendus
Ühe omavalitsuse üldplaneeringu ajakohasuseks peetakse 10 kuni 15 aastat. Naissaare üldplaneering kehtestati 10.06.1997, Viimsi valla mandriosa üldplaneering kehtestati 11.01.2000 ja Prangli saare üldplaneering 10.10.2000. Kuna kõigi loetletud üldplaneeringute kehtestamisest on tänaseks möödunud üle 21 aasta, on igati tarvilik uue üldplaneeringu koostamine. Kogu valda hõlmav üldplaneering võimaldab käsitleda valla vajadusi ja säästliku arengu vaateid võimalikult ühtselt, sidudes mandriosa ja saared tervikuks. Oluline on, et kõik alad – olgu see Laiaküla või Lõunaküla, Kelnase või Kelvingi, Põhjaküla või Pringi küla – saaksid samaväärselt tähelepanu läbi uuringute, kaasamiste ja menetluste. Seeläbi on tagatud ka suurem ühtsus ja sidusus valla erinevate piirkondade vahel, samas hoides ja väärtustades kogukondade eripära ja identiteeti.
Mitu olulist eesmärki
Vallavolikogu tõi üldplaneeringu algatamise otsuses välja ühe olulise eesmärgina rahvastiku sisserände pidurdamise läbi seda soosiva maakasutuse. Teisisõnu tähendab see, et elanike arvu kasvu põhjustavate maakasutuse juhtotstarvete määramisele hakatakse eelistama kohapealsete töökohtade, mitmekülgse teenusvõrgustiku (äri-, kultuuri-, haridusasutused) ja puhkealade võrgustiku loomist soodustava maakasutuse juhtotstarvete määramist. Samuti on kavas välja töötada taastuvenergia soosimise ja korraldamise põhimõtted Viimsi vallas ning keskenduda veeressursile. Fookuses saab olema pealinna ja valla vahelise pendelrände vähendamine ning liikuvuse igakülgne soodustamine. Need eesmärgid ei tähenda, et Viimsi areng jääks seisma – pigem on suund võetud seni domineerinud elamuarenduse asemel elukeskkonna kvaliteedile.
Eraldi rõhuasetuse saab olemasoleva rohevõrgustiku toimimine ja selle laiendamine. Üldplaneeringu algatamise otsusega toodi välja vajadus rakendada läbivalt keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja printsiipe. Vallavalitsuse hinnangul on valla tasandil kaitstavate loodusobjektide ning loodusressursside senisest ulatuslikum kaitse vajalik. Üldplaneeringu üheks sisendiks kavatseb vallavalitsus võtta ka valminud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuringu aruande ja selle koostanud teadlaste soovitused.
Ees on mahukas töö
Uue üldplaneeringu algatamisega lõpetati kahe aleviku (Viimsi ja Haabneeme) üldplaneeringute koostamised, eraldiseisvalt Prangli üldplaneeringu koostamine ning kaks teemaplaneeringut (tootmisalade ja teedevõrgu teemaplaneeringud).
Volikogu andis vallavalitsusele ülesandeks korraldada Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine. Esimene samm lähteseisukohtade koostamiseks on kaasamiskirjade väljasaatmine, millega kaasatakse riigiasutused (4 ministeeriumi, 8 riigiametit), naaberomavalitsused (Tallinna ja Maardu linn, Jõelähtme vald), võrguvaldajad (elekter, side, vesi) ning 15 külavanemat.
Lähteseisukohad on tervikdokument, milles kirjeldatakse põhjalikult planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada. Samuti esitatakse lähteseisukohtade koosseisus planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest (näiteks radoon, liikuvus jms) ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Lähteseisukohtade alusel hakatakse maakasutuse juhtotstarbeid (üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad) paika panema ja suunatakse ruumilist arengut (kuhu ärimaa, kuhu elamumaa jne). Tegemist on ühe alusdokumendiga (lisaks tehnilisele lähteülesandele), mille põhjal saab konsultant teha pakkumuse üldplaneeringu dokumendi koostamiseks.
Kogukond on kaasatud
Külavanemad (sh saarevanemad) kui kogukondade eestvedajad on tänaseks saanud kõik kaasamiskirjad. Külavanematel on soovitus seda oma kogukonnaga jagada ning teha küla elanikega ühisarutelu, et sõnastada oma tagasiside. Oluline on, et kaasamine jõuaks võimalikult paljudeni. Soovitus on mõelda, mis on vastava küla/piirkonna arengu murekohad, vajadused, ootused ja need seejärel sõnastada (mitte minna detailseks, nt kraavi vaja puhastada või liiklusmärk on viltu – see on koht, kus on soovitatav mõelda suurelt). Lisaks külale/piirkonnale mõelda laiemalt, mis on lähiregioonis oluline, mida tuleks tuua välja üldplaneeringu tasandil, mis on külarahva jaoks oluline ülevallaliste teemade osas jne. Korraldage töötubasid, veebiarutelusid või foorumeid ja samal ajal pidage meeles, et üldplaneeringuga kavandatakse valla arengut ligi 15 aastat tulevikku. Mõelge, milline võiks olla teie kogukond ja Viimsi tervikuna aastal 2040.
Lisaks külavanemate kaasamistegevusele koostatakse vallavalitsuse poolt lähteseisukohtade sisendi saamiseks eraldi küsitlus, et kogukond tervikuna saaks anda tagasisidet vallaüleste ja üldplaneeringuga lahendatavate teemade osas. Nii riigiasutuste, naaberomavalitsuste, külavanemate kui ka kaasamiste tagasiside koondatakse lähteseisukohtade dokumenti. Kui lähteseisukohad on kokku pandud, siis see avalikustatakse ja küsitakse taas kogukonna tagasisidet enne selle kinnitamist. Siinkohal on oluline, et dokument saaks põhjalik ja läbimõeldud – tagamaks seeläbi kvaliteetse menetluse. Esialgne kava on lähteseisukohad mai lõpuks või juuni alguseks valmis saada. Paralleelselt käib samal ajal hanke tehnilise lähteülesande koondamine vallavalitsuse poolt. See on dokument, kus kirjeldatakse nõuded menetluse protsessi osas, kaasamise keskkonna osas jm tööd ja tegevused, mida tuleb menetluse raames teostada.
Hetke kava on suveperioodi alguses hange välja kuulutada ja siis juba mahukate töödega alustada. Meil on kogukonnana ees pikk ja töine teekond, mida üheskoos sammuda.
Uue üldplaneeringu algatamisega lõpetati:
- Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu koostamine (algatatud Viimsi Vallavolikogu 10.01.2006 otsusega nr 5),
- Viimsi aleviku üldplaneeringu koostamise menetlus (algatatud Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006 otsusega nr 9),
- Viimsi valla teedevõrgu, sõidu- ja kergliiklusteede üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise menetlus (algatatud Viimsi Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega nr 71),
- Viimsi valla tööstusettevõtete paiknemine, tootmisalade arengu põhimõtted ning üldised kasutamis- ja ehitustingimused üldplaneeringu teemaplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetlus (algatatud Viimsi Vallavolikogu 27.04.2015 otsusega nr 24),
- Prangli saare üldplaneeringu koostamise menetlus (algatatud Viimsi Vallavolikogu 20.10.2020 otsusega nr 63).
Kõik loetud planeeringute alad ja temaatika liidetakse uue ja tervet valda hõlmava üldplaneeringu koosseisu.
Viimsi valla uue üldplaneeringu kaasamise ajakava (vers 1.0)
14. jaanuar 2022 – üldplaneeringu eelteavitus Viimsi Teatajas, kodulehel (artikkel I)
15. veebruar 2022 – uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamine vallavolikogu poolt
15. veebruar 2022 – üldplaneeringu algatamise uudis kodulehel, meedias
16. veebruar kuni 31. märts 2022 – riigiasutuste, naaberomavalitsuste ja külavanemate kaasamine lähteseisukohtade jaoks
26. veebruar 2022 – üldplaneeringu algatamise põhjalikum teavitus Viimsi Teatajas, kodulehel (artikkel II)
26. veebruar – üldplaneeringu algatamise ja KSH programmi koostamise teade (ametlik teade ÜP algatamise kohta Viimsi Teatajas, portaalis Ametlikud Teadaanded)
1.– 31. märts 2022 – eraldi kogukonna täiendav kaasamine lähteseisukohtadele sisendi saamiseks (veebiküsitlus)
Märts – volikogu komisjonide töötoad (sisend lähteseisukohtadele)
Märts – üldplaneeringu koostamise tegevuste artikkel Viimsi Teatajas, kodulehel (artikkel III)
Aprill, mai – lähteseisukohtade koostamine (sisendiks riigiasutuste tagasiside, külavanemate seisukohad, kaasamiste kokkuvõte)
Aprill, mai – hanke tehnilise dokumentatsiooni koostamine (planeeringu tehniline koostamine, kaasamiskeskkond, KSH)
Mai lõpp kuni juuni lõpp – lähteseisukohtade dokumendi projekti avalikustamine
*Käimasolevad tegevused on toodud rasvases tekstis.
Väljakutsed ja ootused Viimsi valla uuele üldplaneeringule
Viimsi vallavolikogus esindatud erakondade ja valimisliitude esindajad avaldasid arvamust ja oma ootusi uuele koostatavale üldplaneeringule.
Atso Matsalu, erakond Eesti 200
Üldplaneeringu lähteülesanne on selge ja üheselt mõistetav – selle eesmärk on rahvastiku sisserände vähendamine ning viimsilaste elukeskkonna kvaliteedi parendamine. Kindlasti on oluliseks eesmärgiks üldplaneeringu teostamisel igakülgne kogukonna kaasamine, et me saaksime parima lahenduse kogu Viimsile. Uus üldplaneering võtab maha hirmud, mis on seotud rohealade kadumisega, sest eesmärgiks on hoopis mitte kaitse all olevate rohealade kaitse alla võtmine.
Illar Lemetti, Eesti Reformierakond
Reformierakond lubas oma valimisprogrammis algatada uue üldplaneeringu ja seada veelgi suurema rõhu keskkonnahoiule ning nüüd oleme seda koos heade koalitsioonipartneritega teinud. Kaasame vallaelanikud nii üldplaneeringu kui ka pikaajalise arengukava koostamise protsessi ja tagame seeläbi Viimsi kõigi arenguvõimaluste ärakasutamise. Üheskoos tagame parima elukeskkonna kõigile vallaelanikele ja hoiame loodust.
Tanel Ojang, valimisliit Kogukondade Viimsi
Suurim probleem on olnud kontrollimatu arendustegevuse lubamine. Selle tulemusel on Viimsi rahvastiku arv kasvanud üle piiride, mida Viimsi kanda võiks. Seega uus üldplaneering peaks eelkõige keskenduma rahvastiku sisserände pidurdamisele. Kõik muud probleemid (ummikud, ebaturvalisuse tunne, tarbevesi) on tingitud rahvaarvust ja neid probleeme ei ole võimalik lahendada, kui loodav üldplaneering ei tegele rahvastiku sisserände piiramisega.
Rita Veskimeister, valimisliit Vali Viimsi
Üldplaneering peab andma kõikidele Viimsi valla kodanikele turvatunde, et sa saad elada just sellises rohelises, puhtas ja mitmekesises elukeskkonnas, mida inimene oma kodukohas vajab. Ja et sul on tagatud kõik eluks vajalikud ressursid (vesi, lasteaia- ja koolikohad, vaba aja veetmise ja sportimise võimalused). Me ootame, et ka kõik tulevased vallavalitsused ja ametnikud austaksid loodavat üldplaneeringut ja peaksid kokkulepitud tingimustest kinni. Viimsi peab säilima väärtusliku elukeskkonnana ka tulevastele põlvkondadele. Edaspidi peavad esikohal olema Viimsi kodanike huvid, mitte arendajate kasumiootused.
Jan Trei, erakond Isamaa
Isamaa Viimsi toetab uue üldplaneeringu koostamist. Valimisprogrammis oleme lubanud rohelise elukeskkonna väärtustamist ning loodusalade säilitamist. Oluline on toetada väikesaarte unikaalset keskkonda. Üldplaneeringu protsessi raames peamegi lahti võtma tänase valla ruumiloome hetkeseisu ning targalt kavandama lähituleviku vajadused. Soovime, et Viimsi areneks tasakaalukalt. Üldplaneeringus on oluline ära lahendada rahvastiku sisserände pidurdamine. Viimsis on kätte jõudmas tasakaalupunkt, millest edasi minnes võib juurde tulevate elanike tõttu halvenema hakata siin juba elavate inimeste elukvaliteet ja valla teenused (sh joogivee ressurss).
Annika Vaikla, Eesti Keskerakond
Üldplaneering vajab kaasajastamist ja selle eesmärk peaks olema väärtustada Viimsi elukeskkonda. Kindlasti tuleks silmas pidades alljärgnevaid väärtusi ja põhimõtteid: võtta Viimsi metsad kaitse alla; luua võimalused ettevõtluskeskkonna arenguks (sh kodulähedased töökohad); rakendada keskkonda hoidvad ja säästvaid lahendusi (sh veemajanduses); rikastada avalikku ruumi rohelusega; avada mereäärt promenaadi, supelranna ala, lautrikohtade ja väikesadamatega; arendada ühistransporti, jalakäija- ja rattasõbralikku Viimsit; parendada vaba aja võimalusi igas külas ja saarel; rakendada innovatsiooni; kaasata kogukonda, eksperte, ettevõtjaid ja maaomanikke ning seada pilk tulevikku.
Kristel Menning, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Leian, et eduks on vajalik kõigepealt ideekorje ja selge visioon. Näiteks vajab Viimsi vald keskust ja töökohti soosivaid arenguideesid. Alles siis, kui need on paigas, saab leida selle teostamiseks parima planeerija.
Avafoto: uus üldplaneering hõlmab nii poolsaart kui ka Viimsi saari. Foto: Allar Lehtsalu
