Gerli ja Martini viis kokku tants, nad tutvusid 2006. aastal Kanal 2 tantsusaates “Tantsud tähtedega”. Martinist on tänaseks saanud üks Eesti tugevamaid võistlustantsutreenereid, Gerli tegeleb oma laulja- ja näitlejakarjääri kõrvalt võistlustantsukleitide disainimise ja õmblemisega ning õpetab noortele tantsijatele artistioskusi ja rütmitunnetust. Tütar Amanda rühib aga Martini eeskujul tantsumaailma tippu.
Miks valisite just Viimsi oma koduks ja mitte Tallinna?
Gerli: Martin valis! Mina ei teadnud Viimsist varem suurt midagi, olin ainult kuulnud hirmu- ja õudusjutte hommikustest ummikutest, kus inimesed iga päev üle tunni istuvad, et linna tööle sõita. Minu jaoks oli Viimsi algul kindel “Ei!”, aga kui Martin mind uue tantsuklubi ruume vaatama tõi, hakkasin mõtlema… Et kui Martin iga päev Tallinna ja Viimsi vahet sõitma peab, siis ma ju peaaegu et ei näegi teda enam!
Martin: Ühel hommikul valisime kinnisvaraportaalist sobiva maja välja ja juba samal päeval sõitsimegi 300 km Lõuna-Eestist Viimsisse seda vaatama. See koht võlus meid kohe. Pealegi on Gerli alati tahtnud mere ääres elada. Ainult Amanda käib meil Tallinnas koolis, kuna ta oli juba varem Gustav Adolfi Gümnaasiumisse sisse saanud. Esimesel nädalal sõidutasin teda autoga kooli, aga siis sain aru, et nii see ei lähe, laps peab ise hakkama saama. Ja saabki, sest bussiühendus Viimsi ja Tallinna vahel on väga hea.
Kuidas eluga Viimsis rahul olete?
Martin: Viimsi on meid hästi hoidnud. See on nagu väike Disneyland – kõik on kompaktne, käe jala juurtes. Kohe soetasime omale rattad, kuna siin on palju kergliiklusteid. On tunne, nagu oleks välismaale kolinud! Meri on siinsamas, väikesed head restoranid ümberringi.
Gerli: Oleme kiiresti kohanenud. Ka lasteaiakoha saime üsna ruttu. Ilmselt on meil veel 90% Viimsist avastamata, aga näiteks kohvikutepäev oli äge, tajusin, kuidas siinsed inimesed hoiavad kokku ja õhkkond on hea. Meil kõigil on siin on füüsiliselt ja emotsionaalselt hea olla.
Kas teate, kus Viimsi vallamaja asub?
Martin: Ei tea (naerab), aga ma tean, kus on raamatukogu!
Gerli: Mina tean.
On tunne, nagu oleks kuhugi välismaale kolinud! Meri on siinsamas, väikesed head restoranid ümberringi.
Kuidas te soovite Viimsi ellu panustada?
Martin: Viimsis on nüüd tänu Golden Dance Clubile võimalik tipptasemel võistlustantsuga tegeleda ja mul on sellega seoses suured plaanid. Kuna mul on 14 aastat kogemusi tantsuvõistluse WDSF Tartu Open korraldamisega – see on maailmakarikaetapp, kus osaleb 600 tantsupaari –, siis miks mitte korraldada midagi sellist ka Viimsis? Igatahes mina olen valmis, vaja on leida koostööpartnerid. Alles eelmisel nädalal viisime siin läbi tantsulaagri, kus osales 90 tantsijat kuuest riigist, kohal oli 13 välistreenerit. Nii suurt rahvusvahelist tantsulaagrit polegi Eestis varem tehtud ja kõik olid väga rahul, kiitsid tingimusi.
Gerli: Soovime, et Viimsi elanike seas siin huvi tantsuspordi vastu kasvaks, sest kõik võimalused tippu tõusta on siin nüüd olemas. Meil on klubis mitmekordsed Eesti meistrid ja ka meie enda tütar Amanda on esindanud ja esindab ka sel aastal Eestit MM-il ja EM-il.
Millises vanuses peaks võistlustantsuga alustama?
Martin: Näiteks meie Amanda alustas juba viieselt ja ka neljane Camilla juba proovib. Ideaalne vanus on 6-7, sest siis pole laps enam nii tita, et ei saaks aru lausest „astu parema jalaga vasemale“, aga samas on teda võimalik veel vormida. Ka 10-11 pole sugugi halb aeg alustada, siis läheb töö lihtsalt kiiremas tempos. Hea näide on Venemaa maailmameister võistlustantsus, kes alustas 14-aastaselt! Kõik sõltub lapsest. Ja muidugi õpetajast. Kui on hea toorik, saan temast teha tippsportlase.
Gerli: Ja sellest pole midagi, kui alguses partnerit pole – trenni saab ka üksi teha.
Martin, millal sina tantsima hakkasid?
Martin: Mina alustasin 7-aastaselt. Kuna mu õde tantsis juba enne, siis tahtsin olla nagu tema. Nii see tantsupisik meie perre tuli. Ka mu Pirital elavad õelapsed tantsivad. Ja mu vanemad on suured tantsufanaatikud, nemad on alati esimestena võistluste tulemustega kursis.
Kas sa ise võistled veel?
Martin: Ei, enam mitte. Nüüd hindan ja treenin teisi, iga nädalalõpp olen välismaal, töötan treeneri või kohtunikuna. Tantsijakarjääris tõusin proffides Euroopa meistrivõistluste finaali, aga siis tulid ülikool, Gerli ja lapsed. Sealt edasi spurtisin treeneri- ja kohtunikukarjääriga. Maailma mõistes olen üks noorimaid, kes on nii kaugele jõudnud.
Kas vahepeal puhkate ka?
Gerli: Me polnud kaks aastat puhkamas käinud, aga nüüd tegime seda!
Martin: Jah, enam ei saanud sellises tempos edasi, oli vaja aeg maha võtta.
Gerli, kas sina ka tantsid veel? „Tantsud tähtedega“ saates saavutasid ju koos Martiniga 2. koha.
Gerli: Ei, mina tantsisin ainult korraks. Aga ma laulan tiitlivõistlustel, augustis esinen juba teist aastat järjest Singapuris Supertari meistrivõistlustel, mis on tantsumaailma üks tuntumaid võistlusi. Samuti on mul olemas kogemus laulda 5 päeva järjest Saksamaa lahtistel meistrivõistlustel. Andsin selle raames välja ka tantsuspordimuusika albumi. Kutseid laulma minna on üle Euroopa ja ka Aasiasse, aga igale poole ju ei jõua.
Kuidas tantsuklubi valida?
Martin: Üldiselt valivad inimesed mugavuse põhjal ja võtavad selle, mis on lähedal.
Gerli: Lapsel peab trennis tore olema, treeneriga peab suhtlus klappima. Seda saab proovitrenni tehes teada, kas meeldib.
Tants tundub nii elitaarne ja kallis ala. Kuidas tegelikult on?
Martin: Seda kardetakse tõesti, et tants on kallis sport, aga alguses see nii kindlasti pole. Esimestel aastatel pole kallid riided võistlustel lubatudki, võib vabalt Selveris müüdavate sussidega tantsida. Ja kui tippu jõuad, siis… tippsort on alati kallis, sõltumata alast. Samas erineb tantsusport teistest spordialadest selle poolest, et näiteks vigastusi tekib harva.
Tantsu kui spordiala teevad kalliks välismaal toimuvad võistlused, välistreenerid ja individuaaltunnid. Samuti varustus ehk rõivad ja kingad.
Gerli: Meie klubis mina hea meelega aitan riietusega. Enamusel meie tantsijatest on minu disainitud kleidid seljas. Mulle meeldib kivikesi kleepida ja pärleid õmmelda. Samas ei ole need kaunistused määravad, näiteks võib tuua maailmameistri, kelle kleidil pole kunagi kive. Pigem on need vanemad, kes Swarowski kristallidest ja uhketest soengutest vaimustusse satuvad, kui laps juunior 2 tasemele jõuab ja kaunistused võistlustel lubatud on.
Kas riietus on võistlustel väga tähtis?
Martin: Eks ta ikka avaldab muljelt, aga minu jaoks on olulisem, et ma näeks numbrit seljal (naerab).
Kas tantsuriietuse mood muutub tihti?
Gerli: Jaa, iga poole aasta tagant muutub. Praegu näiteks on suled moes, aga juba hakkavad ka need pisut taanduma. Aasta tagasi olid narmad ja suured litrid. Samas klassika on alati moes. Kui ma alles alustasin tantsuriiete disainimisega, siis paistsid minu kleidid alati välja, sest mul oli soov ikka teha midagi teisiti, midagi erilist. Värisesin alati, kui minu kleit esimest korda n-ö põrandal tantsis, et kas ikka toimib. Riietusega saab ju nõrkusi varjata ja tugevusi rõhutada, või siis vastupidi.
Kui palju võistlejate kleidid maksavad?
Gerli: Hinnad on väga erinevad. Olen kuulnud jutte kleitide meeletult kõrgetest hindadest. Tegelikult see päris nii ei ole. Hästi hoitud ja kasutatud kleidi saab igati mõistliku hinna eest. Eriti väikestel on valik suur, kuna lapsed kasvavad nii ruttu ja tuleb veidi tihedamalt kleite soetada kui vanemates vanusegruppides. Muidugi võib soovi korral tellida ka hirmkalli kleidi maailmakuulsatelt tantsuriiete disaineritelt.
Mitu korda ühte kleiti kantakse?
Gerli: Tippudel on üldiselt nii, et üheks võistluseks on üks kleit ja siis läheb juba n-ö järelturule. Aga samas võib ühte kleiti ka terve hooaja ehk aasta kanda.
Miks on tantsuklubides nii vähe poisse?
Gerli: Ma arvan, et see kohe muutub!
Martin: Eks see sõltub palju perekonnast. Iga eduka sportlase taga on toetav pere. Minu meelest on tants väga mehelik ala. Pealegi annab see julguse tüdrukutega suhelda.
Tegelikult peaks enne tantsutrennis käima, kui jalgpallitrenni lähed, sest tants annab koordinatsiooni, arendab tasakaalu ja platsinägemist. Ka mitmed tippkorvpallurid on endised tantsijad (näiteks Noormets ja Kitsing). Tantsimine on tegelikult füüsiliselt väga raske, näiteks üks quickstep võtab sama palju energiat kui 400 meetri jooksmine täistempos. Ja see on ainult üks tants! Kokku on tantse kümme.
Kas on mõtet panna last tantsutrenni, kui pole ambitsiooni tippu tõusta?
Gerli: See on täiesti OK, ei pea võistlema.
Martin: See ambitsioon võib aja jooksul tekkida! Ja mina ei jäta seda küll ütlemata, kui potentsiaali märkan.
Gerli: Martin on väga kannatlik treener, ta saab aru, et mõned lapsed avanevad hiljem.
Mis on tähtsam, kas anne või töökus?
Martin: Töökus. Muidugi mõlemat on vaja.
Milline teie tütre Amanda nädal välja näeb?
Martin: Amanda käib lisaks tantsutrennidele kolm korda nädalas jooksmas, 7 km korraga, ja jõusaalis. Enne suuri võistlusi ta koolis ei käigi, siis teeb ta 8 tundi päevas trenni. Nädalavahetustel on ta tavaliselt välismaal, võistlemas või treenimas, lahkub kodust juba reedel ja jõuab tagasi esmaspäeval. Koolist puudumisi tekib muidugi palju, aga selline see sportlase elu on, kes tahab maailmameistriks saada, sõltumata valitud alast. Õnneks on õpetajad siiani mõistvad olnud. Suusatamise hinde sai ta E – mitte et ta suusatada ei oskaks, vaid ta ei tohi seda teha, sest vigastuste oht on suusatades liiga suur. Üks kukkumine suusatades võib nullida aastapikkuse töö tantsus.
Gerli: Amanda on pidanud päris paljudest asjadest spordi tõttu loobuma. Näiteks ei saa ta käia enamike sõprade sünnipäevadel, sest need toimuvad tavaliselt nädalavahetustel, kui tema võistlustel on. Aga selline kokkulepe on meil küll, et kui koolis ei ole hinded korras, siis välisvõistlustele ei saa.
Martin: Selline näeb välja tippsportlase elu. Aga algajate koormus on muidugi palju väiksem – piisab kaks korda nädalas 1,5 tundi tantsu pluss akrobaatikatunnid.
Millal peaks lapse algavaks hooajaks tantsutrenni kirja panema?
Martin: Augusti lõpuks võiks ankeedi ära täita meie veebilehel www.goldenclub.ee/tants.
Kus täiskasvanud Viimsis tantsima saavad õppida?
Martin: Sügisel tulevad Viimsi Golden Dance Clubis seltskonnatantsu kursused täiskasvanutele. See on väga hea meelelahutus, mis hoiab suhte värskena. Ka noored lapsevanemad on oodatud, meil on siin klubis ka lastehoid olemas.
Gerli: Aga kui mõni kümnest paarist koosnev seltskond soovib ise oma grupi moodustada, võtame hea meelega vastu ja pakume paindlikku ajagraafikut.
