Veebruarist kuni aprilli alguseni oli võimalik kaasatud osapooltel ning kogukonnal anda tagasisidet valla uue üldplaneeringu lähteseisukohtade jaoks. Kokku laekus vallavalitsusele seitse kirja (sh kaks külavanemalt), kolme riigiasutuse tagasiside ja 830 inimese vastused.
Küsitlus tõi suurima tagasiside
Artikkel kajastab küsitluse tulemusi, kuna peamine tagasiside tuli läbi kaasamisküsitluse, kuhu laekus 830 vastust, mida anti 3,5 nädala jooksul kokku 19 küsimusele. Lisaks etteantud küsimustele esitati 575 vastaja poolt tagasisidet, ettepanekuid ja soovitusi alates heakorrast kuni töökohtade loomiseni. Oli ka vastakaid seisukohti, aga pigem jäi selliste osakaal väikeseks.
Suurim väärtus on metsad
Küsimusega Viimsi valla olulisima või suurim väärtuse osas sooviti saada tagasisidet, mis on vastajate arvates meie valla väärtuseks. Küsimus võimaldas teha ühe valiku 11 valdkonna vahel (alates loodusväärtustest kuni valla poolt pakutavate teenusteni), et tagasiside oleks võimalikult fokusseeritud. Kõige suuremaks väärtuseks hinnati metsad (344 vastanut) ning sellele järgnes meri ja rand (329 vastanut), moodustades ühtekokku valdava enamuse vastustest (82%). Kõige madalamaks hinnati hoonestut ja arhitektuuri (0,4%). Joonisel 1 on välja toodud väärtuste osas laekunud vastuste osakaal.
Oluliseks peeti rahvaarvu teemat ja keskkonnahoidu
Vastajatelt sooviti tagasisidet kolme olulise teema osas, mille lahendamisega peaks üldplaneering vastajate hinnangul tegelema. Loetelus oli toodud 13 valikut, mis baseerusid erinevate planeerimisseaduses toodud ülesannetel. Kõige olulisemaks hindasid vastajad elanike arvu ja sisserände temaatikat (610 vastanut), looduskeskkonna ja keskkonnahoiuga tegelemise valdkonda (489 vastanut) ning liikuvuse ja ühistranspordiga tegelemist (292 vastanut). Samad teemad on aktuaalsed ka veebikeskkondades, kus kogukonna murekohtasid arutatakse. Kõige väiksema tagasiside sai jäätmejaama teema (37 vastanut). Joonisel 2 on esitatud teemade jaotus koos vastanute arvuga.
Rekreatsioonialasid soovitakse laiendada
Kolmanda küsimusega sooviti täpsustada vajadust rekreatsioonialade laiendamise (looduslikud alad, kus viibida, metsarajad tervikuna, metsad puhkekohana) perspektiivi. Kuna üldplaneering peab lahendama rekreatiivsed võimalused alates meeldiva elukeskkonna osaks kergtee ääres olevast pingiga rohenurgast kuni metsades asuvate terviseradade ja tervikliku toimiva rohevõrgustikuni, siis vastused täpsustasid ootusi selle teema käsitlemisele. Tervelt 581 vastanut leidsid, et rekreatsioonivõimalusi tuleks laiendada. Joonisel 3 on toodud vastuste osakaalud.
Puhkealana hinnatakse enim metsa
Eelmise küsimuse täpsustamiseks paluti vastajatel anda hinnang kolmele puhkeala soovile või eelistusele, et selgitada inimeste ootusi, millest tuntakse puudust. Enim hinnatakse puhkealana metsa (362 vastanut) ning sellele järgnevad supluskoht, rand (314 vastanut). Need kaks valikut ühtivad ka valla väärtustega, kus kõrgeimaks hinnati just metsa ja mere lähedust. Lisaks väljendatakse kõrget ootust ka matkaradadele ning mängu- ja spordiväljakutele ehk tervikuna rekreatiivsetele tegevustele ja vabas õhus aja veetmise võimalustele. Joonisel 4 on esitatud saadud tagasiside pingereana.
Teenusmajandust tuleb arendada
Viimastel aastatel on aktuaalne olnud erinevate teenuste osutamine Viimsis. Seetõttu sooviti tagasisidet ka teenusmajanduse osas. Teenusmajanduse all peeti silmas mistahes teenuseid alates müügist kuni notarini. Kokku leidis 519 vastanut, et teenusmajanduse arendamine on oluline tegevus. Joonisel 5 on esitatud vastuste osakaalud.
Kodulähedased töökohad
Tulenevalt töökohtade seosest teenusmajandusega ja arvestades kodulähedaste töökohtade loomise aktuaalsust, sooviti ka antud teemal vastajatelt tagasisidet. Üle poolte vastanutest (436 vastanut) pidas kodulähedaste töökohtade loomist oluliseks ning neutraalsena hindas küsimust 278 vastajat. 116 vastanut leidis, et sellega ei peaks tegelema. Joonisel 6 on esitatud vastanute seisukohad kodulähedaste töökohtade loomise osas.
Suurim murekoht on ülerahvastatus
Soovide ja ootuste juurest liiguti edasi murekohtade juurde. Küsitluses paluti tuua välja, milline on hetkel vastaja meelest vallaüleselt suurim murekoht (mis vajab lahendamist läbi üldplaneeringu)? Vastustena pakuti 13 erinevat teemat, milliste lahendamisega tegeleb üldplaneering või mis on kogukonnas aktuaalsed. Kõige akuutsemaks hinnati vajadust tegeleda valla ülerahvastatusega (382 vastanut)), teisele kohale jäi ehitustegevuse ja arendamise temaatika (163 vastanut) ning kolmanda olulise probleemkohana toodi välja loodushoiuga tegelemise vajadus (103 vastanut). Kõige vähem leidsid kajastust sotsiaaltaristu temaatika (2 vastanut) ja jäätmejaama küsimus (1 vastus). Joonisel 7 on esitatud probleemkohtade osakaalud.
Merele avatud Viimsi
Murekohtade all sooviti ka tagasisidet ja ootusi merele avatuse osas. Vastajatel paluti hinnata, milliseid samme tuleks Viimsis astuda, et oleks tagatud suurem merele avatus? Vastused jaotusid ühtlaselt. Ühtlaselt oluline on tagada parem kallasraja läbitavus (259 vastanut) ning võimaldada uusi ligipääse mere äärde (229 vastanut). Joonisel 8 on esitatud vastanute seisukohad merele avatuse suurendamise osas.
Eelistused arendusaladele
Küsimustega 9 ja 10 sooviti vastanute esimest ja teist eelistust arengupotentsiaaliga aladele. Vastajal paluti hinnata, millist tegevust nähakse esimese ja ka teise eelistusena arendusperspektiiviga kinnistutel (endised kasvuhoonete alad, tööstusalad, vanad tootmisalad, tühermaad jms alad). Joonisel 9 on toodud esimene eelistus. Kõige enam soovitakse näha rekreatsioonialasid (370 vastanut), sellele järgnevad kodulähedased töökohad (192 vastanut). Väikseima tagasiside said tootmistegevus (16 vastanut) ja elamuarendus (38 vastanut). Joonisel 10 on toodud teine eelistus, kus suurim eelistus on sotsiaalfunktsioonil (251 vastanut) ning väikseima osakaaluga on samuti elamuarendus (29 vastanut) ja tootmistegevus (35 vastanut).
Kahe eelistuse põhjal on koostatud joonis 11, kus on toodud neli enim tagasisidet saanud otstarbed. Selle kohaselt võiks arenduspotentsiaaliga ala olla kolmandiku osas roheline ja rekreatiivses kasutuses, ligi veerand sellest suunatud sotsiaalfunktsioonile ning ligi viiendik oleks seotud nii teenusmajandusega kui ka kodulähedaste töökohtadega. Piirkondadevahelisi erinevusi analüüsitakse planeeringu koostamise edasistes etappides.
Elanike arvu osas nähakse pigem 0-stsenaariumit
Kõige kõnetavam teema on kindlasti valla rahvastiku arv tulevikus. See määrab ära vajaduse taristule, teenustele, ressurssidele jne. Hetkel on valla elanike arv ligi 22 000 sisse kirjutatud inimest, hinnanguliselt elab siin veel ligi 3000 elanikuks registreerimata inimest, kehtestatud planeeringutega võib lisanduda ligikaudu 1500 elanikku. Vastajatelt sooviti teada, millisena soovitakse näha Viimsi valla elanike arvu 16 aasta pärast? Vastustes oli pakutud nn 0-stsenaarium (27 000–29 000 inimest), madala kasvuga stsenaariumid, mõõduka kasvuga stsenaarium ja senise juurdekasvuga stsenaarium (üle 35 000 inimese). Enim tagasisidet sai 0-stsenaarium (595 vastanut) ja sellele järgnes madala kasvuga 29 000–31 000 stsenaarium (169 vastanut). Joonisel 12 on esitatud osakaalud elanike arvu osas.
Transpordiühenduste osas rõhk kergliiklusteedele
Üks üldplaneeringu oluline osa on transpordiühendused ja head liikumisvõimalused. Vastajatel paluti hinnata ootusi transpordiühendustele tuleviku Viimsis, kus valikutes olid kõikvõimalikud lahendused teedest kuni droonitranspordini. Valikutes toodigi välja viimastel aastatel kõneainet pakkunud ja aktuaalsed transpordiliigid. Kõige olulisemaks hindasid vastajad kergliiklusteede võrgustikuga tegelemist (347 vastamist), sellele järgnes ootus valla eri piirkondadest Tallinna linna viivatele bussiliinidele ning kolmandale kohale jäi valla liinivõrgu täiendamine koos saare laevaliiniühendusega (277 vastanut). Kõige väiksema tagasiside sai õhutransport (2 vastanut). Joonisel 13 on esitatud transpordiviiside ootuste pingerida.
Eelistused hoonete osas
Vastajatel paluti hinnata erinevate hoonete liikide vahel (kortermajast kuni tehase hooneni), milline oleks eelistus uute hoonete puhul, kui lähipiirkonnas soovitakse planeeringut algatada? Paluti märkida kolm eelistust ja kolm valikut, mille rajamist tuleks vältida. Eelistuste top 3 olid avalik hoone, üksikelamu ja teenusmajanduse või kaupluse hoone. Niinimetatud soovimatute hoonete top 3 moodustasid kortermaja, tehase hoone ja ridaelamu. Huvitav oli näha, et kortermaja on märgatavalt ebasoovitavam kui tehasehoone ning ridaelamu on mittesoovitavam kui tootmishoone. Joonisel 14 on esitatud eelistuste ja mitte-eelistuste koondhinnangud.
Kõrghoonetele kindel EI
Vastajatel paluti anda tagasisidet kõrghoonetele. Kuigi kõrghoonet polnud defineeritud, siis soovitigi teada hoiakut sellise hoonestu kavandamise osas. Vastajad leidsid ülekaalukalt, et Viimsisse ei tohiks ehitada üldse kõrghooneid (625 vastajat). Joonisel 15 on esitatud hoiakud kõrghoonetele.
Sundvõõrandamised
Kuna üldplaneeringuga on vajalik lahendada alasid tervikuna, mis mõnel juhul võivad tähendada elukeskkonna loomiseks või avaliku ruumi terviklikuks toimimiseks sundvõõrandamist, siis küsiti hoiakuid sundvõõrandamise osas. Vastajatel paluti märkida, kas üldplaneering peaks ära näitama vajadusel sundvõõrandatavad alad (valla elukeskkonna jaoks vajalikud maad, avalikud alad, teeühendused, avalik ruum, rohekoridorid jms)? Sellele küsimusele vastati ülekaalukalt jaatavalt (754 vastajat). Joonisel 16 on toodu vastuse osakaal sundvõõrandamiste kajastamise osas.
Tuulikud said rohelise tule
Tuulegeneraatorite rajamine on Viimsis olnud aastaid aktuaalne teema. See on põhjustanud vastakaid arvamusi ja hoiakuid. Kuna taastuvenergia kasutamine muutub maailmas üha olulisemaks ja keskkonnasäästlike energiaallikate kasutamine on aktuaalne, sooviti ka tuulikute rajamise osas seisukohti. Üllatav oli, et tuulikute rajamine sai rohelise tule – lausa 546 vastanut leidis, et tuulikuid võiks rajada Viimsisse, aga piirkondadesse, mis jäävad elamutest eemale. Tuulikute vastu oli 132 vastanut, mis moodustas 16% kõigist vastustest. Joonisel 17 on esitatud seisukohad tuulikute rajamisele.
Mida vastajad senisega võrreldes teisiti teeks?
Küsimustiku koosseisus oli võimalik tuua välja lahtise vastusena tegevus või suund, mida vastaja teeks Viimsis senisega või seni tehtuga võrreldes teisiti. Küsimusele vastas 575 vastajat, millest osad esitasid lausa mitu ideed. Kokku loendati 604 ettepanekut, mis jaotusid 10 teema vahel (joonis 18). Kõige suurema osakaalu saavutasid elamuarendusega ja ehitustegevusega seotud ettepanekud (144 ettepanekut). Valdav osa neist oli suunatud elamuarenduse vähendamisele, aga toodi välja ka kvaliteetsemat arhitektuuri, vajadust teenushooneid ehitada, suunata ehitustegevust metsata aladele. Teise olulise grupi moodustasid elukeskkonnaga seotud ettepanekud – need varieerusid heakorrast kuni kaasaegse avaliku ruumi loomiseni (kokku 119 ettepanekut). Näiteks toodi välja vajadust Haabneeme vana staadioni ümbrus korda teha, mereäärseid viibimisalasid luua, rohelisi alasid avalikku ruumi lisada. Kolmas suur grupp olid roheluse ja keskkonnahoiuga seotud ettepanekud (111 ettepanekut). Peamiselt olid ettepanekud seotud metsade kaitsega, rohealade hoidmise ja laiendamisega.
Küsitlusele vastanud
Kõige suurem vastanute osakaal oli valla alevikest – kogunisti 253 vastanut (30%), mis on ka ootuspärane, arvestades alevike elanike arvu. Teisena olid aktiivsed poolsaare läänekalda külade elanikud 219 vastajaga (26%). Muud piirkonnad jaotusid ühtlasemalt, vt joonis 19.
Kaasmaise tagasiside saab üheks sisendiks üldplaneeringu lähteseiskohtade kujunemisel. Täname kõiki, kes leidsid aja osaleda üldplaneeringu koostamisel!
Avafoto: Allar Lehtsalu
