Mida näitavad numbrid 2021. aastal Viimsi vallas toimunud kuritegude, liiklusõnnetuste ja muude väärtegude kohta? Ülevaade on teie ees.
Viimsi vallas tõusis teist aastat järjest registreeritud kuriteoteadete arv. Võrreldes eelneva aastaga tõusis teadete arv 20%. Kuriteoteateid oli kokku 253. Raskeid kuritegusid registreeriti kokku 23. Tõus on toimunud just raskete kuritegude ja internetis toimepandud kuritegude osas. Kelmuste ja internetis toimepandud kuritegude tagajärjel on kannatanud kahju saanud summas 223 000 eurot.
Kuritegude tagajärjel hukkus kaks inimest ja üks sai raske tervisekahjustuse (2020. aastal hukkus üks inimene, perioodil 2017–2019 ei hukkunud ühtegi inimest). Seksuaalkuritegusid alaealiste vastu registreeriti kaks. Positiivne trend on see, et kehalise väärkohtlemise juhtumite arv teist aastat pisut langes. Narkokuritegude arv on jäänud samale tasemele – kokku on registreeritud kuus juhtumit. Jätkuvalt on probleemiks jalgrataste vargused.
Eelmisel aastal ja aasta alguses oli suureks probleemiks kallimate sõiduautode küljepeegilite vargused. Politsei tuvastas varga, tabamisel mängisis olulist rolli Viimsis asuvad era- ja avalikud turvakaamerad.
Väärtegude arv võrreldes eelmise aastaga jäi samale tasemele ja seda kõikides süüteoliikides (liiklusrikkumised, avaliku korra rikkumised, vargused, alaealiste poolt toime pandud rikkumised). Kokku registreeriti 593 väärtegu.
Liiklusrikkumistest ei vähene jätkuvalt kriminaalses alkoholijoobes (22) ja narkojoobes (4) juhtimiste arv. Samuti on jäänud samale tasemele juhtimisõiguseta juhtimine (27). Kiiruse ületamiselt tabati 249 juhti (kiiruse ületamine kuni 60 km/h), neist kolm ületasid kiirust 41–60 km/h, üle 60 km/h kiiruse ületamisi 2021. aastal politsei ei tabanud. Politsei koos kriminaalhooldusega tõhustab järelevalvet sõidukijuhtide üle, kellele on määratud alkoholi tarvitamise keeld ja sotsiaalprogrammide läbimine.
Oluline muutus, mida tähele panna, on, et liiklusõnnetustes viga saanud inimeste arv tõusis 92%. Kokku sai vigastada 26 inimest – see on peaaegu sama palju, kui eelmisel kahel aastal oli vigastatuid kokku. Liikluses hukkunuid ei olnud.
Jätkuv trend on jalgrattaga kukkumine (8), õnnetused elektritõukeratastega (3) ja mopeedide/mootorratastega (3). Bussijuhtide osalusega liiklusõnnetustes sai vigastada kolm inimest (eelmisel aastal 0). Jalakäijatele oli otsasõite neli (eelmisel aastal kolm). Vigastatute arvu suurenemine Eestis oli kõige suurem Viimsi ja Kose vallas – Viimsis ligi 90% ja Kosel 500%. Võrdluseks veel, et Tallinna linnas suurenes vigastatute arv märgatavalt Põhja-Tallinnas (43%), Kesklinnas (42%) ja Nõmmel (39%). Positiivne näitaja on naabritel Pirital, seal hoopis vähenes 48% liiklusõnnetustes vigastada saanud inimeste arv. Igal juhul politsei tõhustab järelevalvet kergliiklejate üle.
Lähisuhtevägivalla juhtumite arv võrreldes aasta varasemaga tõusis 8%, kokku 162 juhtumit. Tõus on toimunud infoteadete arvelt. Kui eelmisel aastal suurenes lastega seonduvate kuriteoteadete arv, siis sel aastal on lastega seotud juhtumite arv märgatavalt vähenenud.
Raskeid lähisuhtevägivalla kuritegusid ei olnud. Küll aga registreeriti kaks juhtumit, kus lähedast löödi noaga. Põhiline agressiivne käitumine seisnes selles, et lähedasi löödi rusikaga pea piirkonda. Samuti oli mitu juhtumit, kus ähvardati elukaaslast (s.h juhtumid, kus ähvardatud ka lapsi) tappa, mahalöömisega või kõri läbilõikamisega.
Kiiremate ja olulisemate (Bravo/Charlie kutsed) väljakutsete arv jäi samale tasemele võrreldes eelneva aastaga. Covid-19 kutsed moodustasid jätkuvalt olulise osa väljakutsete arvust. Viimsi vallas on üle ootuste hästi kinni peetud Covid-19-ga seonduvatest piirangutest. Seadusekuulekas käitumine loob turvalisust.
Viimsi – taastava õiguse kogukond
Viimsi vald valiti projekti „Taastava õiguse kogukonnad“. Projekti raames toimus aktiivsetele kogukonna liikmetele avaseminar, kus räägiti lähemalt taastavast õigusest. Lisaks toimus konfliktivahendajate koolitus. Eesmärk on Viimsis võimalikult palju rakendada kogukonna probleemide ja süütegude lahendamisel taastavat õigust ning mittekaristuslikke meetmeid. Neid meetmeid rakendatakse juba aastaid alaealiste süütegude lahendamisel.
Viimsi saab olema üks Eesti esimestest taastava õiguse kogukondadest, kus on kõrge turvatunne ja ühtekuuluvus, konflikte lahendatakse inimesekeskselt ning hoitakse kogukonnaliikmete häid suhteid.
Avafoto: Reelika Riimand
