Tali ei jäänudki sel aastal taeva. Valla teehoiu korraldamine on nõudnud teehooldajalt pikki päevi ja ohtralt lisatööd. Sujuvale teehooldusele saame kõik kaasa aidata ja oma panuse anda.
Kas sahaga saab slaalomit sõita?
Operatiivsema talihoolduse tagamiseks fikseeriti ühe hooldepiirkonna maksimaalne pikkus, milleks on 15 km. See tähendab, et sellel alal peab jõudma keskmiselt kiirusega 5–15 km/h (kergtee või sõidutee) läbi sõita 15 km kaks korda, vajadusel ka kolm korda. Samuti tuleb jõuda lund vaalutada ja tagada esmased seisundinõuded, millel on kiirem tähtaeg. Ajaliselt võtab see kõrvalteede näitel olenevalt lumesaju intensiivsusest kuni 9 tundi. Iga teel olev auto pikendab seda aega, samuti on tulemuseks osaliselt kitsalt lahti lükatud tee.
Talvise 3 seisunditasemega teedel on hooldustsükli aeg näiteks lume ja lörtsi eemaldamisel 5 tundi, haardeteguri saavutamisel 4 tundi ning soolalume eemaldamisel 8 tundi. Sõiduk, mis segab hoolet, tekitab ajakadu senise praktika järgi 3–30 minutit. Kõnniteele pargitud auto tõttu pidi Randvere tee kergliiklusteed lükkav sahk teel olnud lume diagonaalselt vaalutama, seejärel sõitma tagurpidi tagasi 400 meetrit, siis tulema tagasi teisele poole autot, eraldi manööverdama ja jätkama peale autot kergtee hooldust. Ajakadu oli 6 minutit. Kõnnitee serva või eraldusribale pargitud sõiduk toob kaasa ka haljastuse kahjustamist, kui sellest on vaja sahaga mööda manööverdada.
Randvere külas olevatel jalgteedel oli ühe öö jooksul 13 sõiduautot, mis venitasid teehooldust üle tunni aja. Pärnamäe külas Kuremarja piirkonnas oli hoolet segamas ühel ööl 9 sõidukit. Sooheina teel ja Haabneeme aleviku teedel seisid sõidukid kummalgi pool teed. Kui kokku on ühe öö jooksul teehooldust segamas ca 60 sõidukit, mõjutab see teehooldust keskeltläbi 5 tundi. Sahaga ei ole võimalik autode vahel vingerdades slaalomit sõita. Tulemuseks on pooleldi hooldatud tee.
Lumeladustusala nõue tagab ohutuse
Igal objektil (tee, kauplus, ärihoone) on ette nähtud lumeladustamise ala. Need alad märgitakse kas hoone projekti hooldusjuhendisse või eraldi teedeehitusliku osa koosseisu. Lumeladustusala on koht, kuhu talihoolde ajal lund paigutada ja ladustada. Reeglina on selleks ette nähtud kohad, kus vaalutamine ei varja nähtavust, kus sulalumi ei kahjusta tee- või liiklusolusid (ja sageli on ka sulalume äravoolule pandud restkaev või rajatud imbala) ning ladustatud lumi ei takista liikumist või ei kahjusta ehitisi. Vallas esineb olukordi, kus lund ei panda ettenähtud kohta, vaid võõrale kinnistule (sh valla teemaale), kuhjad pannakse selliselt, et need varjutavad nähtavust mahasõitudel või ülekäikudel.
Eraparklate ja eramajade hooldajad peavad samuti teadma ja kinni pidama tee seisundinõuete määrusest, kui hooldatav objekt ristub avaliku teega või paikneb avaliku tee kaitsevööndis. Teades nõudeid, ei tekitata täiendavat liiklusohtu. Jaanuarikuu paikvaatlused näitasid, et mitmed kaubanduskeskused ladustavad lund kergliiklusteede lähedusse, kus see varjab nähtavust. Sageli oli lumi vaalutatud ristmiku nähtavusala ette või suured hunnikud kuhjatud teemaale, kus lumi sulailmadega mööda teed veena voolas (ja öösel jääks külmus). Õigesse kohta ladustatud lumi tagab ohutuse.
Miks on oluline teepeenrad puhastada?
Sahkamise koosseisu ei kuulu ainult sõidurada. Kogu teekate tuleb hooldelepingu järgi servast servani puhastada, sh ka teepeenrad. Eksivad autojuhid, kes pargivad sõiduki tee serva ja arvavad, et sellega hoolet ei sega. Sahk peab saama teepeenrale vabalt ligi kogu tee ulatuses.
Huvitaval kombel on ka valda laekunud küsimusi, miks sahad peavad teepeenraid puhastama – seal ju ei sõideta? Et kattelt valguks vesi ära ja see ei hakkaks seal külmuma, tekitama mikropragusid vms kahju, on oluline tagada sulaveele äravool. Seetõttu on väga oluline teede pika eluea tagamisel, et ka katte servad oleksid ligipääsetavad ja hoolde järgselt puhtad.
Loata mahasõit võib lõhkuda saha!
Iga kinnistu vajab teelt mahasõiduks ala, mis asub teekatte ja kinnistu värava vahel. Selle rajamine tuleb teha tee omaniku tingimuste kohaselt ja seda ei ole lubatud muuta, laiendada ilma tee omaniku kooskõlastuseta. Miks see nii on? Valla ülesanne on hooldada teed ja tagada, et kate ja teepeenrad oleksid hooldatavad ja vastaksid nõuetele (sh ebatasasused). See tähendab, et ka mahasõit peab olema ohutu (see asub valla teemaal), kui sahk teed hooldama tuleb ja mahasõidu servast üle sõidab. Sageli on probleeme kivisillutisena rajatud mahasõitudega, mis kahjustavad sahka või mida sahad lõhuvad. Sillutiskivist mahasõit on ilus, aga toob kaasa rohkelt probleeme. Probleem on selles, et rajatud sillutuskivid kipuvad kerkima, mahasõit on muutunud ebatasaseks, sillutise äärekivid ebaühtlased. Nii on tulemuseks olukord, kus sahk saab kerkinud kivist tugeva löögi (tagajärjeks hüdraulika rike või saha kahjustus) või siis lõhub sahk sillutise ära ja hiljem pöördub kinnistu omanik valda, miks on sillutis kriibitud, kividel tükid väljas, sillutiskivid väljas vms.
Viimsi vald paneb kõigile südamele, et mahasõit rajataks valla tingimuste kohaselt – nii arvestab see teehooldega ja hiljem ei teki probleeme. Valla teemaal olev mahasõidu osa tuleb rajada asfaltbetoonkattega tee puhul asfaldist.
Tee seisundinõuded
Talvised tee seisundinõuded liigitatakse vastavalt tase 1 kuni 4. Üldjoontes tähendab tase 1 valget teekatet, tase 2 sissesõidetud puhaste roobastega teekatet, tase 3 korral on sõidurada puhas ja tase 4 puhul on teekate must ehk terves ulatuses puhas. Lisaks tuleb arvestada nõuetega tänavate osas (alevikes asuvad teed) ja maanteede osas (külades asuvad teed) – linna- ja maakeskkonna teedevõrgul on erinevad hooldenõuded. Vastavalt nõuetele ei tohi teatud lumekihi paksusi ületada ja tuleb ilmastikuoludest lähtuvalt reguleerida hooldusringi välpasid ning logistikat. Kogu hoolde korraldamine on nagu mitmedimensiooniline võrrand, kus näitajad pidevalt muutuvad. Ja vahel ei olegi võimalik kõiki seisunditaseme nõudeid täita ettenähtud aja jooksul.
Mis on rasked ilmaolud?
Tee omanik peab hooldama teed vastavalt nõuetele ja lähtuma ilmaoludest. Kui sajab rohkem lund, siis panema tööle rohkem masinaid. Kui hakkab külmuma, siis tegema ennetavat libedusetõrjet jne. Teatud ilmastikutingimuste esinemisel ei pruugi hooldaja suuta kõiki nõudeid täita. Ka ei ole võimalik ja otstarbekas kestva saju korral lõputult tehnikat ja mehi teedele juurde saata. Selleks ongi raskete ilmaolude säte MKM määruses „Tee seisundinõuded“ (katkematu lumesadu, tugev tuul või nende kombinatsioon). Sellisel juhul esitab teemeister tee omanikule avalduse ja vald kui teeomanik vaatab üle kasutatavad meetmed, ilmastikuolud ning teeb otsuse. Rasked ilmaolud kuulutatakse ajutiseks perioodiks (nt päev või teatud arv tunnid päevast), mil antakse teehooldajale täiendav aeg hooldenõuete täitmiseks. Samal ajal pikeneb hoolde kontrolli teostavate isikute töö. Teehooldajal on kohustus liiklejaid informeerida, kui teeolud ei vasta seisundinõuetele ja seda tuleb alati teha, et liiklejad teaksid tegelike oludega arvestada. Seega on raskete ilmaolude säte tavapärane ja tegelikke olusid tulebki liiklejatele alati kommunikeerida.
Kivid – üllatus lume alt
Vaatamata sellele, et tee äärde paigaldatud kivide ohtlikkusest on palju räägitud, esineb seda jätkuvalt. Kivid võivad põhjustada tõsiseid õnnetusi ja tehnika purunemisi. Lume vaalutamisel on sageli vajadus teemaa haljasalal lund kaugemale lükata ja kui seal satub olema kivi, mis on maa külge kinni külmunud, on tulemuseks purunenud sahamehhanism. Kui üks sahk on rivist väljas, siis võib terve piirkonna hooldus viibida. Kui teemaa on puhas ja takistusteta, on sahajuhid õnnelikud ja naudivad teehooldust.
Talv on käes ja lund tuleb kindlasti juurde. Hoolime meie teehooldemeestest, kes ööpäev läbi panustavad, et hommikul oleks teed puhtad. Ärme muuda nende tööd takistusraja läbimiseks. Nii saavad teed kiirelt hooldatud ja vallaelanikud on rõõmsad hea teenuse üle.
