Teater on nüüd viis aastat olnud Prangli saare suve oluline ja menukas osa. 2014 – Annika Prangli „Prangli lood”, 2015-2016 – Piret Saul-Gorodilovi „Mereplekid”, 2017 – Jaan Tätte „Latern” ning 2018 – Piret Saul-Gorodilovi „Eestirand. Lootuse kursil“. Iga suve 5 etendust on pakkunud teatrielamusi ligi 2500 inimesele.
Autor: Indrek Kalbus
Kuna 2018 oli vabariigi juubeliaasta, siis etendus saarel algupärand, mis on seotud Eesti ajalooga ning otseselt Prangli saarega. Piret Saul-Gorodilovi näidendi teemaks on laeva Eestirand viimaste päevade kajastamine läbi tänapäeva inimeste silmade. Lavastus jutustab tuhandete inimeste pääsemise ja päästmise loo. Tegemist on tagasivaatega II maailmasõja aega, mil sundmobiliseeritud Eesti mehed, keda ootas ees ränk saatus surra Siberi tööpatareis või märg haud Hara lahe miiniväljal, pääsesid tänu rannarahva kangelaslikkusele Prangli saarele… Mis sai pääsenutest ning mis sai Eesti kõige suuremast kalalaevast Eestirand? Nendele küsimustele leiab vastuse näidend, mis 2019.a suvel etendub Prangli saarel ning teistes Põhjaranniku paikades – Neemes, Viimsis, Käsmus.
Tüki autori kirjutamisoskust on tunnustatud erinevate auhindadega. Ta oli Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse võitja 2015 ja Raadioteatri kuuldemängude esimene koht 2017. Lavastuses osalevad professionaalsetest näitlejatest Egon Nuter ja Külli Reinumägi, lisaks Tallinna 32. Keskkooli endised ja praegused teatriõpilased. Antud kooslus – professionaalid koos teatriõpilastega – on varasematel aastatel ülimalt hästi toiminud ning palju kiitust saanud nii publiku kui teatriinimeste poolt. Lavastuse helikeele eest hoolitses armastatud muusik Silver Sepp, kelle loomingus on palju saarelist-merelist hõngu. Lavastuse tunnusloost on plaan välja anda ka muusikavideo. Kunstilise külje lõi Eesti Kunstiakadeemias õppiv Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi vilistlane Riin Maide. Lavastaja Eva Kalbuse käe alt on tulnud välja ka eelpool nimetatud tükid.2018. aastal sai lavastust mängitud Prangli saarel ja Purtse jahtsadamas. Sel aastal tuleb Eestiranna lugu etendadamisele ka Viimsis, Neemes ja Käsmus. Lisaks teatrile leiab laevahuku loo tutvustamine ja uurimine kandepinda paralleelselt toimuvas dokumentaalfilmiprojektis, mida rahastab Leader. Oktoobris 2018 valmis lühifilm, mis tutvustab eakate randlaste meenutusi 1941. aastal aset leidnud sündmusest.
„Kui lavastajalt tuli pakkumine, ei kõhelnud ma hetkekski,“ ütleb Piret Saul-Gorodilov. „Eelmine koostöö sujus väga hästi ja tulemusega jäin eriti rahule. Ega see lugu, mis laevaga „Eestirand“ juhtus, väga üldteada ei ole. Mingid „kõrgemad jõud“ tahtsid, et mõne aasta eest, ühe teise näidendiga töötades, oli mul põhjust selle looga end põgusalt kurssi viia. Eelmisel aastal juhtus millegipärast, et nii minu „leivaandja“ kui ka kirjanike seltskond „Drakadeemia“ otsustasid suvepäevi pidada just nimelt Prangli saarel. Nii õnnestus mul suve jooksul saart kahel korral külastada, sündmuspaika oma silmaga näha ning sügisel tuli konkreetne ettepanek kirjutada näidend. Pääsenute kirjapandud meenutusi leidus vähe. Oma sündmuste keerises olnud isa mälestused on talletanud sõjaajaloolane Mati Õun. Suur tänu talle selle eest. Samuti suur aitäh sõjaajaloolasele Hanno Ojalole, kes näidendisse kirjutatud faktid üle kontrollis. Ilmselt on põhjuseks, miks kodumaal juhtunu kohta eriti meenutusi ei leidu, vahepealsed aastakümned „raudse eesriide taga“. Nõukogude ajal serveeriti „Eestiranna“ lugu, kui vaprate Punaarmee sõdurite lugu, kes ei pääsenud okupeeritavalt alalt ära, hukkusid ning said maetud Prangli saarele. Loomulikult oli ohtlik meestel, kes Eestis edasi elasid, lugu mingis teises võtmes talletada.“
Külli Reinumägi: „Just sellise trupiga koostöö on värskendav – päris noored, peaaegu lapsed, kellel on nii äge õpetaja nagu Eva ja vanemad näitlejad oma elu- ja kogemustepagasiga. Eva on harjunud noortega töötama, ta töötab teisiti kui lavastajad, kes lavastavad kogenud näitlejatega. Evat koos noortega toimetamas näha on väga armas – seda naudivad mõlemad pooled. „Eestirand“ on ladusalt kirjutatud, saab targemaks ja saab ka nalja. Piret on hakkama saanud näidendiga, mis rullub lahti justkui iseenesest. Tee vaid enda omaks see, mis kirjas, ja anna publikule tagasi, pole vaja midagi muuta või kangutada. Kõik on juba kirjas ja kõneleb enda eest. Lisaboonuseks muidugi see, et päriselt Pranglil juhtunu on nüüd näidendiks saanud – mida veel ühelt teatriõhtult tahta!“ Lavastaja Eva Kalbuse sõnul on näidendi teemaks kalapüügi/kaubalaeva Eestirand viimased päevad. „Tegu on algupärandiga, mis on seotud Eesti ajaloo ning otseselt Prangli saarega. See laevahuku lugu teise maailmasõja päevilt tõi Prangli saarele sellise hulga inimesi, mida pole saarel korraga nähtud ei varem ega hiljem. Loomulikult pani tragöödia saarlaste külalislahkuse ja abivalmiduse proovile. Saarlastele kohaselt olid varud korralikud ning suudeti pääsenutele pakkuda nii toitu kui ulualust. Selles tragikomöödias jutustavad vana maja pööningult leitud materjalid grupile Prangli saart külastavatele noortele lahti sündmusi, mis leidsid aset augustis 1941. Eesti meeste sundmobilisatsioon Venemaale, rünnak, laevahukk, jõudmine Pranglile – saarele, mis kohalike usu järgi asub „vanajumala selja taga”. Lisaks ajaloole näeme lahti rullumas ka näitetrupi ning kahe kohaliku elaniku lugu. Nagu ikka elus – on siin väljaütlemata mõtteid ja tundeid.“
Etendused 2019 suvel:
- 12., 13., 19. ja 20. juuli Prangli saare sadamakuur “Noor kaardivägi”
- 1. august Käsmu Kaspervik restoran
- 5. ja 6. august Neeme Ruhe restoran
- 7. ja 8. august Viimsi Rannarahva muuseum
