Valla soojamajanduse valdkonda on eelnevatel aastatel tõhusalt arendatud ja töö selle nimel jätkub.
Soojamajanduse edendamiseks ja tiheasustuspiirkonnas võimalikult jätkusuutliku soojateenuse osutamiseks kehtestati 2006. aastal Viimsi valla kaugküttepiirkond. See ala hõlmab peamiselt Viimsi ja Haabneeme alevikke.
Arengukava tegevused on ellu viidud
2016. aastal võeti vastu peamiselt kaugküttepiirkonda hõlmav Viimsi valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016–2026. Arengukava väljakutseks sai soojamajanduse jätkusuutlikkuse tagamine, kodumaiste kütuste osakaalu suurendamine ning võrkude korrastamine (sh energiatõhusamaks muutmine). Tänaseks on arengukava ligi kuus aastat ellu viidud ja tagasivaates on hea tõdeda, et suur osa kavandatud tegevusi on ellu viidud ja see on taganud soovitud tulemuse.
Võrku on tehtud olulisi investeeringuid
Viimsi valla kaugküttepiirkonda opereerib Adven Eesti AS. Viimastel aastatel on võrguettevõtja teinud mahukaid investeeringuid soojamajanduse arengukava elluviimiseks. 2019. aasta alguses käivitas Adven Eesti AS uue Haabneeme hakkpuidu katlamaja (maksumusega 2,6 milj eurot). Samuti valmis 2019. aastal Haabneeme ja Viimsi alevike vaheline 1,2 km pikkune magistraalsoojustrass, mis tõstis soojusenergiaga varustatuse töökindlust. Kahe võrgu ühendamine aitas suurendada biokütuse osakaalu. 2021. aasta alguseks lõpetati mahukad soojustrasside renoveerimistööd Haabneeme ja Viimsi alevike keskustes. Renoveeriti 2,5 km soojusvõrku, kogumaksumusega 1,9 miljonit eurot. Soojavõrgu ja katlamajade investeeringuid toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti lõpptulemusena on Haabneeme ja Viimsi alevike ühendatud 14,2 km pikkusest soojusvõrgust 98% asendatud tänapäevaste eelisoleeritud torudega.
Sooja hind on soodsam
Investeeringud on taganud soodsama hinna. Meie naabrite juures Pirital on (Konkurentsiameti) sooja kehtestatud piirhind näiteks 217,43 eurot/MWh kohta (peamiselt gaasil lahendus), Viimsi kaugküttepiirkonnas on piirhinnaks 81,67 eurot/MWh kohta (peamiselt biokütusel lahendus). See ilmestab, et hakkpuidule üleminek on ennast õigustanud ja taganud viimsilastele konkurentsivõimelised hinnad ajal, mil gaas on kallinenud.
Valla hooned ja energiatõhusus
OÜ Viimsi Haldus on valla hoonete haldajana teinud samuti täiendavaid investeeringuid erinevate hoonete energiatõhususe suurendamiseks taastuvenergiaallikate abil. Nii on Pargi ja Päikeseratta lasteaedade hoonetele paigaldatud täiendavalt päikesepaneelid kokku 72 kW võimsusega, mille elektritoodangule makstakse toetust.
Ka valmivas kultuuri- ja hariduskeskuses Viimsi Artium on lisaks kaugküttele kasutatud säästlikke energialahendusi kombineeritult. Artiumi hoone katust ehivad 93 päikesepaneeli, mis koostoimes kaugküttega annab terviklahendusena hoonele A-energiaklassi.
Viimsi Haldusel on kavandamisel olemasolevate hoonete objektipõhised auditid ja inventuur, et arvutada välja tõhusaim kombinatsioon erinevate lahenduste vahel. Valla hoonetele kombineeritud energialahenduste loomisel on oluline vaadelda kogu investeeringu tasuvusperioodi (mis sageli on üle 30 aasta). Selle käigus arvutatakse läbi näitajad, lähtutakse konkreetsest asukohast, hoone ehituslikest parameetritest ja tehakse kalkulatsioonid lahenduse tasuvuse osas. Alati ei pruugigi suur kogus päikesepaneele või võimsa kompresseerimisjaama lisamine anda tasuvat või maksimaalselt efektiivset tulemust.
Kompresseerimislahendusest
Viimasel ajal on valla hoonete puhul korduvalt tõstatatud tööstuslike (võimsate) kompresseerimisjaamade paigaldamise teemat. Kompresseerimisjaam on oma olemuselt soojuspump. Pean siinkohal vajalikuks selgitada näitlikustatud andmetega selle tausta. Kui eramajal on maasoojuspumba kasutegur (COP) kuni 5, õhk-vesi pumpadel kuni 4, siis tööstuslike õhk-vesi soojuspumpade kasutegur jääb reeglina alla 2,5.
Ühe sellise seadme investeering koosneb neljast komponendist: primaarenergia (elekter), soojuspumba hoolduskulu, amortisatsioonikulu ja finantseerimiskulu. Sageli ei arvestata neid komponente koostoimes. Ühe sellise jaama eeldatav eluiga on 10–15 aastat, mis määrab amortisatsiooni. Tehes arvutusi keskmise eramu põhjal (200 m2), siis tuleb 40-80 eurot elektrikulu MWh kohta ning hooldus-, amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud võivad lisada kulusid ligi 50 eurot MWh kohta. Kui aga kokku satuvad külm ilm, madal kasutegur ja kallis elekter, võib tulla soojusenergia MWh hinnaks ligi 150 eurot. Kui kaugküte annab eelise tavaolukorras, siis äkiliste külmade ilmadega või siis elektrituru hinnakõikumiste korral on kaugküte veelgi efektiivsem alternatiiv.
Lahendus on kombineerimine
Hea lahendus peitubki põhjalikus eeltöös, kus võetakse arvesse erinevaid parameetreid, alates asukohast (varjuline koht puude all jms) kuni hoone tehniliste andmeteni, ja selle analüüsi tulemusena luuakse parim kombineeritud lahendus. Kaugkütte üldine põhimõte on see, et teenuse osutamisel on tegu ühtlase tarbimisgraafikuga ehk mida külmemaks ilmad lähevad, siis tarbimine suureneb lineaarselt. Seda ei mõjuta hüppelised kõikumised energiaturul ja tänu suurele piirkonnale moodustab see tervikuna mastaabiefekti. Hoone lahenduse saab muuta tõhusamaks, kui sinna juurde kombineerida veel täiendavalt taastuvenergia seadmeid.
Viimsi valla soojamajanduse väljakutsed/tegevused
- Säilitada soojahinna konkurentsivõime.
- Kavandada võimalus Viimsi aleviku katlamaja ümberehitamiseks biokütusel katlamajaks.
- Uuendada põhjalikult Viimsi valla kaugküttepiirkonna määrust.
- Asuda läbi vaatama ja uuendama soojamajanduse arengukava.
Avafoto: Adven Eesti
