Kirsika Pärn korraldab ainulaadset, spetsiaalselt koeretele ja nende inimestele mõeldud Käpakohvikut Viimsi kohvikutepäeva raames juba neljandat aastat. Tema põlvekõrgused koerakesed Säde ja Milli näevad välja nagu krantsid, aga on tegelikult Lapimaalt pärit porokoerad, kes on mitusada aastat aidanud põdrakasvatajatel karja ajada.
Kuidas Käpakohvik tekkis?
Mul tuli neli aastat tagasi äkkmõte, et pakuks kohvikutepäeval neljajalgsetele sõpradele ka midagi maitsvat. Paljud tuttavad ja sõbrad olid kurtnud, et tahaks sel päeval koera kaasa võtta, aga võimalusi selleks nappis, sest kõik võõrustajad ei taha oma aeda võõraid loomi. Kuna meie teeme kohvikut külaplatsil, siis seal ruumi ja võimalusi jagub.
Mida Käpakohvikus pakutakse?
Pakun koertele käsitsi tehtud küpsiseid ja värvilised muffineid. Kõik on valmistatud naturaalsest ja tervislikust toorainest. Kasutan mitte nisu- vaid riisijahu ning värsket kana ja lõhet. Mõned tooted on ka lihavabad, näiteks mee- ja banaanisõõrikud. On ka küpsised maapähklivõiga – see lõhn ajab koerad rõõmust hulluks!
Suhkrut ega soola ma ei lisa. Ka värvid on looduslikud – roheline tuleb spinatist ja punane peedist. Mu külmkapp näeb enne kohvikupäeva välja nagu keemialabor, aga kõik on tervislik. Arvestan ka allergiliste koertega. Kõik maiused katsetan enne oma koerte ja teiste meie küla koerte peal ära.
Sortiment on tõesti lai. Mida koertele juua pakud?
Koertele on suur kauss veega joogiks ja plastmassist roheline bassein supluseks. Eelmisel aastal osutus bassein väga populaarseks, kuna ilm oli kuum. Kõik, kes tahtsid, said seal sees solberdada.
Kui palju värvilised muffinid maksavad?
Üks muffin on 2 €, kolm muffinit on kokku 5 €.
Mida kohvikust lisaks söögile ja joogile veel saab?
See kohvik ongi pigem koerte ja koeraomanike sotsialiseerumise päev. Lisaks saab kohvikust soetada oma lemmikule uue kaela- ja jalutusrihma. Neid valmistab üks Raasiku mastifikasvataja, vajadusel ka nö rätsepatööna, vastavalt koera suurusele. Minu porokoertel on tema tehtud põdrapiltidega helkurrihmad – väga kvaliteetsed ja terve komplekt maksab ainult 15-20 €.
Kui palju karvaseid külalisi kohvikust läbi käib?
Eelmisel aasta oli päev enne kohvikut päris hirmutav Facebooki sündmust vaadata – seal oli kirjas 300 inimest! Aga saime hakkama. Mõni käis ainult korraks läbi, mõni istus siin terve päeva. Külalisi tuli ka kaugemalt, näiteks Pääskülast. Ma usun, et 100 inimest käis kindlasti koertega kohvikus. Eri tõugusid oli näha ligi 40, kohal olid nii iiri terjeri, leonberger, chihuahua kui jämtlandi koer.
Millised koerad on kohvikusse oodatud?
Need, kes on sõbralikud ja sotsiaalsed. Oma vanemat koera Sädet ma näiteks kohvikusse kaasa ei võta, sest talle miskipärast ei meeldi beagle’id, ta kipub neile kallale minema.
Kas kohvikus võib koera lahti ka lasta?
Igaks juhuks parem mitte, pealegi pole ka autotee meist kaugel. Aga rihma otsas nuuskima võib ikka lasta, kui teise koera peremees lubab. Viimsis kahjuks pole üldse sellist kohta, kus koera rihmast lahti lasta, aga väga oleks vaja, eriti kortermajade koerad tunnevad mänguplatsist puudust. Selleks pole ju palju vaja – lihtsalt muruväljakut, millel oleks võrkaed ümber. Tõkkeid ja pinke jõuaks platsile ka hiljem osta.
Kuidas sinust koeraomanik sai?
See on mul geenides! Mu vanavanaisa sai omale kunagi sõjaväest välja praagitud ida-euroopa lambakoera ja nii tulidki koerad meie suguvõsasse. Minu vanaemast ja emast said nende koerte aretajad. Mu elus on olnud ainult kaks kuud selline periood, kus mul koera ei olnud ja see oli päris õudne.
Miks just porokoerad oma lemmikuteks valisid?
Mind võlus nende lihtne olek. Mõnikord on nad isepäised, aga nad sobivad minu iseloomuga. Säde ajab mind vahest vihale, aga naerma ka. Ta on nagu sõber. Ja Milli oskab naeratada.
Soovitan neid kindlasti perekoeraks, nad on lastega väga head! Kassiga saavad nad hästi läbi, Säde nokib kassi kasukast puuke välja. Nad ei vaja teenistuskoera tasemel tegelemist, neile piisab mõõdukalt aktiivsest peremehest. Lisaks jalutamisele saab neid väsitada vaimutööga, näiteks trikkide õpetamisega.
Porokoer sai muuseas mullu Soomes Aasta Kangelaskoera tiitli – see koer päästis lapse kurku kinni jäänud õunatükist ehk lämbumissurmast. Ema läks õue pesu kuivama panema, kui kuulis, et koer röögib toas. Seepeale jooksis ema tuppa ja nägi, et koer torgib ninaga lapse kõri ja hammustatud õun oli sealsamas.. Ema sai kohe aru, milles asi ja lapse elu õnnestus päästa. Tänu koerale!
Kust saab endale porokoera soetada?
Minu omad tulid Soomest, aga ka Eestis on üks kasvataja. Soomes on neid rohkem, seal on populaarsus tõusnud.
Milline nende iseloom on?
Nad on mingis mõttes ürgsed koerad, see tõug on vana, esimesed ülestähendused pärinevad aastast 1600. Nende käitumine sarnaneb rebastele, neil ei ole alati tahtmist sind kuulata. Aga porokoera puhul on see hea, et võid ta alati lasta, ta tuleb kutsumise peale tagasi su juurde.
Kui tahad kahte porokoera, võta kindlasti üks varem ja teine hiljem, sest kutsikas vajab täit tähelepanu. Ja haukumist tuleb neil hakata väiksest peale välja treenima.
See ei ole moetõug ega saa ka selleks. Nad näevad välja nagu külamukid. Parim kompliment mu koerte aadressil tuli koertenäitusel ühelt vanapaarilt: „Sinu krants on siin kõige ilusam koer!“. Ma ei hakanud neid parandama. Terve Soome paistab selliseid krantse täis olevat.
Kus Käpakohvik täpsemalt toimub?
See toimub laupäeval, 20. juulil kella 12st kuni 16ni Randvere külas asuva Kvarts kooperatiivi platsi peal. Inimestele mõeldud kohvik on ühel pool ja koerte oma teisel pool külaplatsi. Kui GPS-i panna Külavahe tee, siis leiab üles.
Millega lastega kohviku külastajad arvestama peaks? Lapsed peaks küsima, kas koera võib katsuda. Enamus koeri on sotsiaalsed, aga see ei tähenda, et koerale kõik inimesed meeldivad. Ja tagantpoolt ei ole mõtet koerale läheneda. Lapsed on üldiselt väga hästi käitunud koertekohvikus. Eks see kohvik olegi nagu perepäev, kõik on teretulnud!
Vaata veel!
