Viimsi vallavalitsuse järelevalveosakonna juhataja Karin Mägi selgitab, miks vald on võtnud senisest suuremasse fookusesse parkimisprobleemi ja miks see oluline on.
Kahtlemata on osad Viimsi valla elanikud märganud, et oleme käesoleva aasta kevadest hakanud jõulisemalt reageerima liiklusseaduse (LS) § 20 ja 21 (sõidukite peatamine ja parkimine) nõuete rikkumistele. Varasemalt oleme püüdnud inimesi pigem suuliselt hoiatada, vestelda ja alles korduva rikkumise korral hoiatustrahvi määranud. See on toonud vaid osalist leevendust probleemile ja selle probleemi fookuses hoidmiseks on järelevalveosakonnas kuni suveperioodi lõpuni tööl eraldi inimene, kes rikkumiste ja rikkujatega tegeleb.
On mõistetav, et trahvimine tekitab osades inimestes pahameelt, aga siin tuleb vaadata suuremat pilti. Kui meid häirib see, kuidas valla külastajad näiteks populaarsetes rannapiirkondades pargivad, tuleb mõelda, millist eeskuju meie tänavatel valesti parkimine siia saabujatele annab. See loob mulje, nagu parkimine oleks lubatud igal pool ja igal moel, aga nii see ei ole.
Võib tunduda, et mingisugust konkreetset laadi parkimisnõuete rikkumine ei ole nii oluline, et see vääriks hoiatustrahvi, aga püüan siinkohal selgitada, kuidas üks pealtnäha tühine asi võib kaasa tuua suurema, või koguni eluohtliku probleemi.
Parkimine oma kodu aia taga haljasalal
Liiklusseaduse kohaselt on parkimine vallale kuuluvatel haljasaladel lubatud vaid omaniku loal. Sellist luba ei ole valla poolt sätestatud ja üldiselt ka ei anta ning põhjuseks on eelkõige see, et vallas on palju kitsaid tänavaid. Kitsaste tänavate ääres parkimine aga segab liiklust ja häirib nähtavust ning kahju saab ka üldine heakord. Haljasalale sõites kahjustatakse murupinda. Väga paljudes kohtades on inimesed haljasalade kaitsmiseks parkijate eest sättinud sinna kive või muud laadi piirdeid. Ka see ei ole hea lahendus, sest on juhtunud, et kividele sõidavad otsa jalgratturid ja saavad viga või on sinna otsa sõitnud sõidukid. Haljasaladele, mis on õiguslikult valla maa, ei tohiks taolisi takistusi paigaldada ja pigem peaksime suutma parkimise probleemi lahendada nii, et lisaohtusid juurde ei tekiks.
Majade ees parkivad sõidukid kujutavad endast ka teist probleemi. Nimelt halvendab see ristmikel nähtavust, mis omakorda suurendab liiklusõnnetuste riski. Kui külla saabunutel ei ole võimalik muul moel parkida, kui haljasalale, tuleb teha seda korrektselt ja ohutult. Meie fookuses on kohad, kus parkimine haljasaladel on süsteemne ja pikemaajaline ning mille osas on meile laekunud kaebusi kohalikelt elanikelt.
Parkimine kõnniteedel
Levinud on väärarusaam, et kui kõnniteele parkides jäetakse piisav vaba ruum jalakäijatele möödumiseks, on sellega kõik korras. Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel ainult juhul, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
Seega tohib kõnniteel (siia kuuluvad ka poodide esised kõrgendatud platsid – näiteks Rimi esine) parkida ainult sel juhul, kui on olemas vastav liiklusmärk, mis seda lubab. Parkimiskorraldus hoonete ümber nähakse ette ehitusprojektiga ja eramajade puhul eeldatakse parkimise korraldamist oma kinnistul, avalikult kasutatavate hoonete ümber selliselt, nagu liikluskorraldusvahenditega on ette nähtud.
Ranna- ja sadamapiirkonnas parkimine
Elanike ja külaliste seas populaarse Haabneeme rannaala teed ja parklad on ilusate ilmade korral massiliselt täis pargitud, kahjuks seda ka otse keelavate märkide all ja maha märgitud kollasel joonel. Need märgid ja jooned on tegelikult väga selge tähenduse ning vajadusega, mistõttu nendest kinnipidamine on oluline. Kindlasti mäletavad elanikud juhust, kui päästesõidukid ei saanud oma tehnikaga randa tulla inimest päästma, kuna teeservad olid autosid täis pargitud. Vahel võib tühisena näivast parkimisnõuete rikkumisest sõltuda kellegi elu või surm.
Saartele suvitama või kunsti nautima minejad võiksid samuti parkimise enne läbi mõelda ja mitte jätta oma sõidukeid keelatud asukohtadesse. Võiks näiteks proovida kasutada parklat ja sealt bussiga sadamasse suunduda.
Koolide ja lasteasutuste ümbrus
On ütlematagi selge, et lapsed peavad kooli ja lasteaeda ning sealt ka ohutult koju saama. Vähemalt Haabneemes on koolide ja lasteaedade juures mitu avalikku parklat, kuhu saab sõita, et oma last oodata või talle järele minna. Kahjuks jääb koolide ja lasteaedade juures peatuvatel vanematel märkamata oht, mis peitub selles, kui lastel puudub sõiduteed ületades vajalik nähtavus või nad ootamatult sõiduteele mõnele autole ette jooksevad. Halvemal juhul pargitakse otse ülekäigurajale, mis lapsed ohutult kooli ja koju peaks aitama. Ei maksa unustada, et liikumine ja lisasamm on ikka tervisele kasulik, mitte kahjulik.
Kindlasti on Viimsis palju kohti, kus õigesti parkimine ei ole lihtne. Lähtume kontrollimisel alati konkreetsest olukorrast ja püüame olla õiglased. Aga sellised olukorrad, kus valesti parkimise põhjusele on raske ratsionaalset selgitust anda, lähevad kindlasti menetlemisele. Seda ikkagi vallaelanike ohutuse ja üldise heaolu huvides, aga loodan siiralt, et enamik mõistab oma tegevuse tähendust ja mõjusid ilma trahvita. Viisakus algab meist endist!
LS § 241 kohaselt:
– sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut;
– sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
Foto: Canva
