Teadaolevalt maailma vanim muuseum rajati juba üle kahe tuhande aasta tagasi. Eesti vanim muuseum on kümme korda noorem ja Viimsi vanim muuseum saab järgmisel aastal alles poole sajandi vanuseks. Maailmas on sada tuhat muuseumi, millest paarsada on Eestis. Eesti on muuseumide rohkuselt elanikkonna suhtarvult tõeline suurriik, olles maailmas esikümnes.
Maa seest leitud muuseum
Kuulus Briti arheoloog Leonard Woolley uuris eelmise sajandi esimesel poolel muistse Babüloonia Uri linna metropoli ja leidis selle kõrval põneva rajatise. Selles hoones olid ajaloolised erinevast ajast ja kohtadest pärit esemed asetatud riiulitele ning nende esemete juures olid savist kirjalikud seletused kolmes erinevas keeles! Selle kogu ja väljapaneku loomise ajaks saab pidada aastat 530 e.m.a. ja rajajaks kuningatütar Ennigaldit. Tema isa oli viimane Babüloonia kuningas, kes oli alla vandunud naaberriigi valitsejale Kyros Suurele.
Kuna Kyros oli suur mitte ainult nime, vaid ka vaimu poolest, siis saigi endise riigipea tütar ka uue valitseja ajal muuseumi rajada. Võimas on ette kujutada, et muistne muuseumikuraator Ennigaldi tegeles esemete ja ajaloosündmuste kogumisega, mis olid tema jaoks üle tuhande aasta vanad ja ta tegi seda juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi. Veel on tore mõelda, et esimene muuseum Viimsisse rajati Kirovi nimelise kalurikolhoosi poolt ja Kirovi nimi omakorda tuleneb just Kyros Suure nimest.
Muuseum ja muusad
Muuseumi nimetus tuleb sõnast muusa. Muusad olid Zeusi ja mälujumalanna Mnemosyne tütred. Nende ülesandeks oli inimeste erineva loomingulise tegevuse toetamine ja kaitsmine ning ka inspireerimine. Muusade poolt inspireeritud inimesed olid antiikmaailmas tihti rohkem kaitstud ja austatud kui võimu- või usujuhid. Muusade templit nimetati sõnaga museion. Kui hellenistlikus Aleksandria linnas asutati umbes 280 e.m.a. hiiglaslik teaduskeskus, siis nimetati ka see muusadest inspireerituna nimega Musaeum. Pigem võib Aleksandria Musaeumi lugeda rohkem raamatukogude eellaseks, kuna kunstiesemeid seal ei kogutud. Küll koguti neid Alaksandria raamatukogu suurima konkurendi poolt Pergamomi raamatukogus.
Renessanss kui taassünd
Renessansi ajal sündis uuesti antiikse tasemega kultuur ja sellega koos ka muuseumid. Maailma vanimaks tegutsevaks muuseumiks saab pidada Kapitooliumi muuseume, mille sünnidaatumiks loetakse 1471. aastat. Sel aastal määras paavst Sixtus IV paavsti kunstikogust rühma antiikseid pronksesemeid roomlastele avalikuks demonstreerimiseks. Muuseumihoonetest vanima rekonstrueeris ja ehitas ümber Michelangelo ja vanim muuseum on ka vormilt silmapaistev.
Vabaõhumuuseumid
Vabaõhumuuseumite ekspositsiooni omamoodi avapauguks võiks lugeda kuulsat Pariisi maailmanäitust 1889. aastal (mille tarvis muuhulgas püstitati ka Eiffeli torn). Selle sündmuse üheks osaks oli maailma asustuse ajaloo näitus, mille tarvis püstitati erinevaid hooneid eri ajastutest. Näiteks roomlaste elumaja koopias elas külastuse ajal Prantsuse president ja muistsete keltide majast müüdi külastajatele õlut. Kohal olid teiste seas ka soomlaste palkmaja ja laplaste kojad. Pariisis toimunu oli ühekordne atraktsioon, mis hiljem lammutati (Eiffeli torn jäi küll kogemata püsima).
Statsionaarsete vabaõhumuuseumite rajamiseni jõudsid esimesena põhjamaalased. Oma vabaõhumuuseumi rajamist alustasid esimesena norralased, aga valmis said siiski rootslased. Skanseni vabaõhumuuseum avati Stockholmis 1891. aastal ja paljudes kultuurides kutsutaksegi vabaõhumuuseume skanseniteks. Stockholmi väisates võiks selle koha julgesti kohustuslikku programmi võtta.
Eesti vanimad
Eesti vanima muuseumi tiitli nimel võistlevad omavahel tänapäevase Tartu ülikooli kaks muuseumit: kunstimuuseum ja loodusmuuseum. Eesti esimese avaliku muuseumi sünniaastaks on kas 1802 või 1803. Ühes ruumis kõige kauem on kindlasti tegutsenud just kunstimuuseum, mis asub Tartu ülikooli peahoones.
Vabaõhumuuseumi rajamiseks Eestis moodustati entusiastidest ühing juba 1925. aastal, kuid enne okupatsiooni siiski lõpliku tulemuseni ei jõutud. Peamiselt August Pulsti poolt korraldatud üritustel ja sündmustel selle idee elluviimiseks osales küllaltki keskse tegelasena ka Viimsi rahvalaulik Mari Kilu. Eesti vabaõhumuuseum asutati lõpuks 1956. aastal ja see oli esimene omataoline Nõukogude Liidus.
Kolhoosi muuseum Viimsis
Kirovi nimeline kalurikolhoos oli kogu Nõukogude Liidu ägedamaid ja uudistajaid käis kolhoosis pea igapäevaselt küll mustade Volgadega, küll LAZ ekskursioonibussidega. Pealegi oli kavas rajada NSVL-i kõige uhkem kolhoosi peahoone, kuhu oli oodata veelgi suuremat külastajate arvu. Samuti oli kolhoos territoriaalselt pidevalt kasvanud, hõlmates 1970ndate alguseks pool Soome lahe eestipoolsest rannikust koos erinevate kultuuritaustade ja ajalooga. Nii otsustati 1971. aasta detsembris juhatuse otsusega rajada oma muuseum. Ühiskondliku töö vormis hakkasid kolhoosi töötajad entusiastlikult muuseumile esemeid koguma.
Muuseum avati uues keskusehoones kahe aasta pärast – 1973. aasta detsembris. Vastavatud muuseum oli täiesti uus tase nii näituse kujunduse kui ka näitusesaali suuruse poolest. Ekspositsiooni pindalalt oli tegemist tollase Eesti suurima muuseumiga!
1976. aastal otsustati rajada ka vabaõhumuuseum. Omaaegse nimega S. M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoosi muuseumi vabaõhuosakond avati 1980. aasta augustis. Eesrindlik oldi muuseumimaastikul selles osas, et peale olemasolevate taluhoonete, taastati ajaloolise uurimuse tulemusel ka juba ajas hävinud hooned.
1990. aastal lõpetas kolhoosi mantlipärija muuseumi tegevuse. Kuid 1993. aastal anti Viimsi vallale üle osa muuseumikogust ja vabaõhumuuseumist ja tänapäeva Rannarahva muuseumi saab pidada endise muuseumi mantlipärijaks.
Sõjamuuseum
Viimsi on koduks veel ühele väga olulisele muuseumile. 1993. aastal asutati Viimsi vallavalitsuse otsusega Viimsi mõisa selle endise omaniku auks kindral Laidoneri muuseum. 2001. aastal anti see muuseum koos mõisa peahoonega valla poolt üle kaitseministri määrusega moodustatud riigiasutusele Laidoneri Muuseum. Nii on Viimsi koduks ka Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumile.
Sõjamuuseumi juured ulatuvad aga juba 1919. aastasse, mil just Johan Laidoneri päevakäsuga asutati Eesti Vabastamise Sõja muuseum.
Maailm täis põnevaid muuseume
Maailmas on tänapäeval üle saja tuhande muuseumi. Ühel inimesel kõiki neid külastada pole muidugi võimalik. Eestis on üle kahesaja muuseumi. Rahva suhtarvu järgi oleme muuseumite arvukuselt maailmas kümne esimese seas. Eesti kõiki muuseume jõuaks külastada ju küll. Või vähemalt arvestatavat osa neist. Igal muuseumil on pakkuda midagi kordumatut ja põnevat. Kuna muuseumid on pidevas muutumises ja arenemises, siis ka samasse muuseumisse astudes leiab alati midagi uut.
Muuseumist muuseumisse
Rannarahva muuseum on alates suvest korraldanud reise erinevatesse muuseumitesse ja erinevatesse põnevatesse Eesti paikadesse. Oleme käinud Järvamaal, Jõgevamaal, Vormsi saarel, avastanud Struve kaart ja Tartu Toomemäge. Oleme kohtunud väga ägedate muuseumiinimestega ja saanud aru, et just need inimesed on olnud meie reiside kõige suuremateks avastamisteks ning väärtusteks.
