Autor: Ranno Sõnum, Tartu Ülikooli ajalootudeng
Viimsi valla territooriumile on rajatud mitmeid monumente, mälestusmärke ning püstitatud ka mälestustahvleid. Kutsun teid endaga kaasa ajaloorännakule, et osadele neist põgus pilk peale heita.
Vanimaks mälestusmärgiks, mis on rajatud tänase Viimsi valla territooriumile, tasub lugeda aastal 1927 Briti kuningliku mereväe poolt püsitatud mälestusmärki Naissaarel. See püstitati Krimmi sõja ajal (1853-56) Naissaarel surnud ja saare kalmistule (Lõunaküla ligidal) maetud Briti mereväelastele. Kokku maeti Naissaare Lõunaküla kalmistule 17 britti, kellest kaks olid ohvitserid.
Nii briti kui ka prantsuse mereväelased olid Naissaarel aastatel 1854 ja 1855 kui nende sõjalaevad teostasid mereblokaadi Tallinnale. Nii maetigi Krimmi sõja ajal saare kaguosa rannikule ka prantsuse mereväelasi. Paraku hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal hauatähised täielikult. Arvatavate hauakohtade asukohale püstitati uus mälestusmärk 14. juulil 1993. Samal kalmistul on ka mälestuskivi, mis on pühendatud Naissaare põlistele peredele ehk saarel elanud rannarootslastele, sest Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooniga saarelt nende asustus kadus.
Mälestusmärk heeringapüügilaevale
Kõige tuntum sõjasündmustega seonduv mälestusmärk Viimsi vallas on Prangli saarele rajatud heeringapüügilaeva Eestiranna hukule pühendatud mälestusmärk. Eestirand väljus Tallinnast laevakonvoi koosseisus 24. augustil 1941, et vedada Venemaale punaväkke mobiliseeritud eestlasi, keda oli laevapardal umbes 3800. Keri saare juures sai laev Saksa sööstpommitajalt kaks pommitabamust ja kapten Boris Nelke juhtis Eestiranna Prangli saare juures madalikule.
Selles meretragöödias hukkunud meestele kaevati 25. augustil 1941 Pranglile, Vanakabeli neemele ühishaud, mis oli mõeldud 60 mehe jaoks. Sinna maeti laeva trümmist leitud 12 inimese surnukeha, hulk inimjäänuseid ning hiljem kaldale uhutud kuus surnukeha. Ainsana õnnestus meestest tuvastada Jaan Ermil, sest temal olid dokumendid taskus.
Ühishauale püstitati nelja meetri kõrgune puurist, millele lõigati sisse kiri „Eestirand 24.VII.1941”. Ristile paigaldati ka laevalt toodud päästerõngas. Veel püstitati Eestirannal hukkunute kalmistule Nõukogude okupatsiooni ajal mälestusmärk „Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejatele”, kuid see on tänaseks päevaks ära teisaldatud ja asendatud Eestiranna hukule pühendatud mälestuskiviga.
Monumendid mandril
1976. aastal püstitati Haabneeme, Kirovi-nimelisele näidiskalurikolhoosi keskusesse memoriaal Teises maailmasõjas (Nõukogude mõistes Suure Isamaasõjas) hukkunud kaluritele. Osa sellest oli ka monument „Pronkslaine“, mille autoriks oli skulptor Jaak Soans ja arhitektiks Renaldo Veber. Tänaseks päevaks on see memoriaal ja monument avalikust ruumist teisaldatud.
Aastal 1991 püstitati Viimsi valla poolt Viimsi esmamainimise mälestuskivi Pärnamäele. Nimelt aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus seitsme adramaa suurust Uianra (loe: Vianra) küla ja seda loetakse Viimsi poolsaare ajaloolise perioodi alguseks. Viimsi esmamainimise mälestuskivi on just Pärnamäele püstitatud ja sealse I aastatuhandest pärineva muinaskalme ligidale. Nimelt arvatakse, et Uianra küla asus praeguse Lubja või Pärnamäe külade territooriumil. Uuemate oletuste järgi võis see muinasküla asuda aga hoopis Viimsi mõisa peahoone lähiümbruses.
Mälestusmärgid Viimsi mõisa ümbruses
Aastal 1923 kingiti Viimsi mõis autasuna Vabadussõja teenete eest kindral Johan Laidonerile. Täna asub mõisas Eesti sõjamuuseum kus on samuti mitmeid mälestustahvleid. Muuseumi raamatukogus asub Poola riigimehele, marssal Josef Pilsudskile püstitatud mälestustahvel, mis on eesti- ja poolakeelse tekstiga. See mälestustahvel avati 28. märtsil 2011 kui Viimsit külastasid tollane Poola president Bronisław Komorowski, tema abikaasa Anna Komorowska ning Eesti president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa Evelin Ilvesega.
Mälestustahvli algne asukoht oli muuseumi teisel korrusel, ruumis kus on eksponeeritud kindral Laidoneri kabinetimööbel. See on ka ühtlasi ainus ruum Viimsi mõisahoones, kus on säilinud 19. sajandi teise poole interjöörielemente.
19. juulil 1997 püstitati Viimsi mõisa peahoonesse bareljeef/mälestustahvel kindral Laidoneri abikaasale Maria Laidonerile. Laidoneri abikaasa oli rahvuselt poolatar ja setõttu on bareljeef/ mälestustahvlil eesti- ja poolakeelne tekst: „Meie kaasmaalasele Maria sünd. Skarbek-Kruszewskale, Eesti Vabadussõja (1918-1920) vägede ülemjuhataja, kindral Laidoneri abikaasale, kes elas siin 1923-1940, pühendavad selle mälestustahvli tema mälestust hoidvad poolakad kodumaalt.”
Tänaseks päevaks seda bareljeef/mälestustahvlit enam muuseumis väljas ei ole. See asub nüüd muuseumi hoidlas mida on võimalik näha Eesti Muuseumide Veebivärava kaudu (muis.ee/museaalview/1118768).
Mälestusmärkide rikas on ka Viimsi mõisasüda ja seda ümbritsev park. Juba aastal 1990 paigaldati Viimsi mõisahoone ette mälestuskivi II maailmasõjas ja repressioonide käigus hukkunud viimsilastele. Tänaseks päevaks on see mälestuskivi Viimsi mõisa peahoone eest teisaldatud ja asub kordatehtuna Rohuneeme kalmistu väravas.
12. veebruaril 2014 avati Viimsi mõisa pargis kindral Laidoneri 130. sünniaastapäeval Johan ja Maria Laidonerile pühendatud mälestusmärk „Taaskohtumine”, mille autoriteks on Juhan Kangilaski ja Maria Freimann. Mälestusmärk on nelja meetri kõrgune ja valmistatud mustast graniidist. See kujutab Laidoneride koju saabumist pärast pikka äraolekut ehk taaskohtumist sümboolsel väraval. Sama mälestusmärgi kõrval asub ka Tallinna Rotary Klubi mälestuspink kindral Laidonerile, kes oli ka klubi charter president.
Mõisaparki on kavandatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjas osalenud Viimsi meestele, mille ideekonkursi võitis aastal 2019 Sander Paljak ideekavandiga „Vabanemine”.
