Metsakasti on üks väheseid Viimsi külasid, millel puudub merepiir, mistõttu võiks justkui arvata, et võrreldes teiste piirkondadega kulgeb elu siin vaikselt ja märkamatult. See rumal mõte tuleb pikemata kukele saata, kuna tegusamat rahvast kui Metsakastis annab Viimsi peal otsida. Kutsun lugejat kaasa, et teha koos külavanema Kaia-Leena Pino ning vallavanema Illar Lemettiga külale tiir peale ning selles ise veenduda.
Metsakasti on naabrite poolest rikas, kuna tal on ühine piir nii Muuga, Äigrumäe, Lubja kui ka Pärnamäega. Tõele au andes polegi Viimsis teist küla, millel oleks nii palju naabreid. Metsakasti on Viimsi keskus! Küla ise on omapärase pikliku kujuga, mille omakorda lõikab nagu tordilõigu keskelt pooleks Randvere tee.
„Eks ta nii kipub kõikjal olema, et suurem kogukonnatunne tekib nende külaelanike vahel, kellega läheduses elatakse. Kuid külaseltsi toimetamistes oleme püüdnud alati suurt pilti hoida ja kogu küla kokku tuua,“ tutvustab tarmukas külavanem oma valdusi.
„Näiteks anname aeg-ajalt paberil välja oma küla ajalehte. Muuga pool otsas elab meil päris palju vene keelt kõnelevaid elanikke, mistõttu esimestel aastatel tegime lehte kahes keeles. Tänaseks on jäänud ainult eestikeelne, aga leht võeti hea info tõttu ka teise emakeelega inimeste poolt nii omaks, et nüüd loetakse seda sõltumata keelest. Hea näide, kuidas loeb sisu, mitte vorm.“
Raudtee asemele tahaks kergliiklusteed
Alustame ringkäiku päris küla nurka jääva mänguväljaku juurest Kirsi ja Mureli tee ristumiskohas. Muide, liivakast on erinevatest mänguasjadest nii rikkalikult pungil, et lapse silmade läbi oleks justkui imedemaale sattunud. Küllap on hommikune aeg põhjuseks, miks plats veel mängijatest tühi on.
Mõnikümmend meetrit eemalt kulgeb Miiduranna sadamasse viiv raudtee, mis on veel sõidukõlbulik, kuid rongiliikluseks kasutatakse seda üliharva. „Meie külaelanike kindel soov on, et raudtee asemele ei tuleks mingit autoteed. Selle asemel soovime hoopis mõnusat kergliiklusteed, et saaks nii jala kui ka rattaga kiiresti mõlemas suunas liikuda,“ räägib Kaia-Leena väga resoluutselt.
Vallavanemale on teema tuttav ning erinevaid arendusprojektide ideid on käidud ka vallamajas tutvustamas. „Raudteealune maa on erakätes ning vald ei saa omanikku sundida selle otstarvet muutma või midagi sinna ehitama. Küll aga sõltub vallast see, et mis iganes plaanid selle alaga on päevakorda kerkimas, kaasame aegsasti kõik lähipiirkonna elanikud aruteludesse ning otsuse tegemisel on igaühel võimalus oma sõna kuuldavaks teha,” kõlab lubadus vallavanema suust.
Suvekuudel rahvast rohkem
Metsakasti vanem piirkond on välja kasvanud endistest suvilakooperatiividest. Niigi väga vaikse ja rahuliku Viimsi kohta on siinne ümbrus kuidagi eriti rahustav. Võib-olla linnulaul ja kevade esimesed märgid annavad eriti eredalt edasi hubase aedlinna miljööd.
„Pisikesi suvilaid jääb aasta-aastalt vähemaks ning inimesed rajavad siia püsikodu. Kuid samas on meil hästi toredasti renoveeritud suvemaju. Eripalgelisuse mõttes on see igati teretulnud ning väga hea, et suvitamise traditsioon päriselt ära ei kao. See toob külasse suvekuudeks uusi inimesi ja elevust juurde,“ räägib külavanem ning kasutades vallavanema täit tähelepanu, poetab jutu sekka ka paar murenooti.
„Üheks murekohaks on sadevee ärajuhtimine. Kunagised kraavid ja drenaažid on uusehitistega omavoliliselt kinni aetud, mistõttu läks süsteem paigast ära ja uputab. Olen viimasel kahel aastal seda omal nahal tunda saanud, kui aiast vesi ära ei lähe. Ootame pikisilmi kogu piirkonda hõlmavat sademeveesüsteemi või vähemalt seda, et vald korrastaks olemasolevad drenaažid,“ räägib Kaia-Leena Pino.
Teine sõna otseses mõttes kitsaskoht on Metsakastis seotud väga ahtate teedega. On isegi juhtunud, et suur tuletõrjeauto pole suutnud kurvis välja keerata ja maja on seetõttu maha põlenud. Ka prügi on jäänud vedamata, kui keegi on masina teele ette parkinud. Siin paraku kellelgi imevitsa võtta pole ning koduaedade arvelt teed laiemaks ei tee.
Ihaldusväärne elukoht
Külas on käimas ka uusarenduste ehitamine. Suurem neist on lõpetamisel külaplatsi läheduses Hansunurme teel. Midagi on toimetama hakatud ka Riiasöödi piirkonnas, kuhu on plaanide kohaselt tulemas läbimurre Randvere teele. „Eks see ole mitme otsaga asi – uued inimesed saavad endale väga toreda koha elamiseks ja paremad liikumisvõimalused, kuid samas kaob külast jälle jupike asustamata maad. Huvi Metsakasti kolimise vastu on üllatavalt suureks muutunud. Isegi mina saan kirju, milles küsitakse, kas mõni krunt või maja on müügis, et noor pere saaks siia elama tulla. Hakka või poole kohaga maakleriks,“ naljatleb külavanem.
Oleme ületanud Randvere tee ja jõudnud külaplatsile. Enne, kui saame juttu jätkata, võtab meil nööbist kinni lõbus teetööline, kes parasjagu lapib Jäätma teel löökauke. „Eks see ole keeruline olukord, kuna tee aluspind on pehme ja freesasfaldi ning bituumeni segu kaua vastu ei pea. Eriti siis, kui suured ehitusmasinad alatasa voorivad,“ räägib töömees ausalt. Kuna see jõudis kõige vahetumal kujul ka vallavanema kõrvadesse, peegeldub külavanema silmis heameel – ehk jääb meelde ning valla järgmiste eelarvete kokkupanemisel saab ka külale nii olulise kohani viivale teele korraliku asfaltkatte ja parkimiskohad. Valla ehitus- ja kommunaalosakonna kinnitusel ongi plaanis oodata ära piirkonnas toimuvate suuremate ehitustööde lõpp ning siis tõsisemalt tee renoveerimine ette võtta.
Külaplats ja Metsakasti OTT
Külaplats on Metsakastis võimas, suur ja igaks kogukonna ettevõtmiseks sobilik. Küla üheks tuntuimaks märgiks on kindlasti iga kuu teisel teisipäeval toimuv Metsakasti OTT – otse tootjalt tarbijale laadaõhtu, kus talunikud pakuvad värsket sööki, jooki, hoidiseid ja kõike muud hääd-paremat.
„Huvi müüjate poolelt kogu aeg kasvab ja ka ostjaid käib meil üle kogu Viimsi. Kui poolsaare põhjatipu rahvas on harjunud käima vabaõhumuuseumis Viimsi taluturul, siis siinse piirkonna inimesed Metsakasti OTT-il. Kutsun juba eeloleval teisipäeval, 11. mail kõiki uudistama, kes pole veel meid üles leidnud,“ teeb külavanem reklaami.
Külaplatsil on meiega liitunud ka Marko Mölder, aktiivne Metsakasti kogukonnaelu eestvedaja ning kohalik väiketootja, kes pakub ka Viimsi turgudel Suits & Sool kaubamärgi alt suitsulõhet ning -juustu ja peab ühtlasi väikest aiatööriistade rendiäri. Nii nagu Kaia-Leena puhul, kehtib ka Marko puhul vana tõde – kes palju teeb, see palju jõuab.
Külavanem tutvustab uhkusega külaplatsi. „See on väga tugeva kogukonnatundega otsast lõpuni meie inimeste poolt ise rajatud. Näete, needsamad massiivsed puust toolid-lauad on külaseltsi liikme Erkki kingitus. Kelgumägi oli samuti inimeste initsiatiiv, et lastel oleks koht, kus turvaliselt liugu lasta. Kui Leppneeme rajati kergliiklusteed, siis jäi ohtralt pisikesi kuuski töödele ette. Viis meie küla inimest käisid ja tõid need ära – istutasime need kevadel külaplatsile hekiks. Ka vallavalitsus on meid toetanud ning rajas siia hiljuti kena liivakasti,“ räägib Kaia-Leena ega saa pidamagi, seletades, mida kõike siin on tehtud ja mida veel teha tuleks.
Luues kogukonnatunnet
Paar aastat tagasi uusaastaööl olla plats paksult rahvast täis olnud. Külaelanikud otsustasid igaüks oma koduhoovis rakette mitte lasta ning panid need üheks suureks tulevärgiks kokku. Kõige olulisem on alati tahe ja rõõm midagi teha, kõik muu tuleb juba iseenesest.
Metsakasti eripäraks on oma külapäeva tähistamine augustikuus. Kui paljudes teistes Viimsi külades saavad inimesed kokku kas jaanilaupäeval või muul riiklikul tähtpäeval, siis päris oma küla tähtpäev annab kogukonnatundele kõvasti juurde. Nagu ka väga maitsekas Metsakasti logo ja sellega kaunistatud esemed, mida igaüks võib külaseltsilt soetada. Eriti populaarseks on osutunud Metsakasti sümboolikaga Eesti lipuvärvides mastivimpel, mida võib tõepoolest igalpool näha, kuhu aga külas pilgu pöörad.
Toredaks traditsiooniks on külapäevadel kujunenud küla nimele iseloomulike puidust kastide valmistamise töötuba. Erinevatel aastatel on tehtud nii pesakaste, lillekaste kui ka tööriistakaste. Ja seda ikka alati koos küla sümboolikaga, et ka linnud ja lilled teaks, mis külas nad parasjagu elavad.
Kui veel traditsioonidest rääkida, siis 30. mail on Metsakasti külaplatsil taas tulemas taimelaat ja rohevahetus. Külavanema sõnul on ka sel korral palju põnevat plaanis. „Oleme näinud alati vaeva, et huvitavaid müüjaid kohale paluda. Nii on meil suure eduga kaubeldud Eestis kasvavatud viinamarjaistikutega, väga populaarne oli Meriväljal elulõnga aretamisega tegeleva aedniku müügilett. Aga taimelaadale on oodatud iga rohenäpp, kellel on endal midagi jagada või kes soovib oma aeda uusi taimi saada. Kauplemise ees kohatasu ei küsita ja kõik on väga kodune.“
Vägev tamm ja erilised tiigid
Olles külaplatsi üle vaadanud, sooja teed joonud ning võõrustajate poolt pakutud varajase lõunasöögi lõpetanud, võtame sammud lähedal Riiasöödi talu maadel kasvava samanimelise looduskaitsealuse tamme juurde. 300-aastane ning nelja ja poole meetrise ümbermõõduga puu õhkab väärikust ning kui vaid oskaks rääkida, küll siis muljetaks vanadest aegadest. Pärimus kõneleb, et tamme on peetud pühaks ja teda pole lubatud raiuda. Vanarahvas teadis, et tammes elab vaim. Kord, kui keegi soovis puud maha raiuda, tulnud vaim välja ja muutnud raiujad põõsasteks. Eks see lugu ole hoiatuseks kõigile, kes meie looduskeskkonda hooletult suhtuvad.
Kõndides tagasi ringkäigu alguspunkti, hakkavad silma vahvad väikesed tiigid paljudes aedades. Nõukogude ajal puudus veevärk ning paljud rajasid kas taimede kastmiseks või saunast jahutuse saamiseks oma suvila hoovi veesilma. Kuigi nüüd on vesi igas majas sees, on tiigid siiani alles ja loovad tõeliselt vahva ja ülejäänud Viimsist eristuva miljöö.
Elu esitab väljakutseid
Külavanema austava ameti kõrval on Kaia-Leena Pino elukutselt psühholoog ning töötab noortega Eesti Kunstiakadeemias. Ei saa meiegi jutus üle ega ümber koroonast. „Praegu on tõepoolest väga raske aeg, näen seda oma töös iga päev. Eriti keeruline on just välistudengitel, kes on kodust kaugel ega pääse liikuma. Noored väsivad lõputust digiõppest ning neil tuleks lubada rohkem lihtsalt omavahel lobiseda ja auru välja lasta. Võiksime Viimsis olla suunanäitajad ning koolides mõne akadeemilise tunni asemel lihtsalt jätta noored omapäi rääkima,“ teeb Kaia-Leena lihtsa ettepaneku. On selgelt näha, et talle läheb praeguse aja raskus korda ja ametist tulenevalt püüab ta ka laiemat pilti tabades inimeste vaimse tervise eest seista.
Metsakasti rahval seisab lähiajal ees külavanema valimine, kes senist tegevust ja väärtusi edasi kannaks ning tooks külaellu veelgi enam värskeid mõtteid ja ideid. Kaia-Leena palus külarahvale lehe kaudu edasi öelda, et kes tunneb endas tahtmist teatepulk üle võtta, võiks sellest külaseltsi meiliaadressile märku anda.
Kaks tundi külaga tutvumist on möödunud märkamatult ning oleme tagasi mänguväljaku juures, kus rõõmsalt askeldab noor Metsakasti elanik Kaspar.
Päris palju, millest külavanem rääkis, ei mahu siia loosse ära. Oma silm on kuningas ja käsi tegija – võtke aega ning külastage Metsakasti rahvast ning veenduge kõiges eelkirjeldatus ise! Hea ettekääne seda teha on juba 11. mail toimuval Metsakasti OTT-il.
Metsakasti küla elaniku Rainer Ploomi kommentaar
Kaia-Leenast saab rääkida vaid ülivõrdes. Meie külal on väga vedanud, et ta on rajanud oma kodu just siia. Ükskõik, kui suur või väike on probleem, ta leiab alati kõige jaoks aega. On selleks siis vajadus vallaga ühendust hoida, et teed saaks veelgi paremini hooldatud, või Teliale ette näidata, kust kaablit vedada, et see elanikke ei segaks, või tema hämmastav oskus projekte kirjutada ja üritusi korraldada. Tänu tema organiseerimisele on meil külaplats, igal aastal suurürituse mõõtu Metsakasti külapäev ja mitmeid teisi üritusi. Metsakasti küla valiti Viimsi aasta külaks 2020, seda suuresti just tänu Kaia-Leenale. Aitäh Sulle kõikide Metsakasti elanike poolt!
Külavanema üleskutse
Kes Metsakasti elanikest ei ole veel külaseltsi infolisti liige või kelle andmed on hiljuti muutunud, saatke palun oma nimi, telefon ja e-posti aadress: metsakastikyla@gmail.com.
Hakka Metsakasti Facebooki sõbraks.
Jälgi Metsakasti OTT’i tegemisi.
Liitu Metsakasti kuulutaja grupiga ning reklaami oma teenuseid, osta, müü või vaheta kaupa oma küla inimestega.
Metsakasti küla ajalugu
Metsakasti küla on oma nime saanud Saha mõisale kuulunud valdusest nimega Kastis, mida on esmakordselt mainitud 1374. aastal. Algul oli tegemist üksiktaluga. Kasti peret on nimetatud ka ühes 1509. aasta ürikus.
Nimi võib pärineda sõnast kast, mis keskajal tähendas talupojavanglat. Väikesi kinnipidamiskohti ehk vargaputkasid oli igal suuremal mõisal ja nende nimeks oli Diebkasten (saksa k Dieb = varas) või lihtsalt Kasten. Selliseid talunimesid leidub ka 16. sajandi algusaja ürikutes. Keskaegse Kasti vabatalu peremees võis olla omamoodi vangivalvur.
1689. aastal oli siin kaks talukohta, mis on väikeste punaste täppidena märgitud ka Johan Holmbergi kaardile. 1901. aastal ostis rentnik Jaan Promm Metsakasti põhitalu (üle 48 dessantini) Saha mõisalt välja. See töökas mees ehitas talu 15 aasta jooksul eeskujulikult üles – rajas uudismaad ja ehitas taluhooned. Ta oli ka Nehatu vallavanem ning osales sealse karskusseltsi laulu- ja pasunakooris. Põhitalust eraldati hiljem väiksemad talukohad: Aaviku, Riiasöödi, Uuesauna, Araka, Lepiku ja Pikapõllu. Jaan Prommi 1911. aastal ehitatud elumaja on seni alles, samuti perekonnale kuuluv 1939. aastal valminud esinduslik elumaja.
Nõukogude ajal talumaad natsionaliseeriti ja 1950. aasta aprillis läks piirkond Viimsi kolhoosi koosseisu. 1951. aastal anti osa Metsakasti talu maid üle Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosile. 1960. aastatel jagati Randvere tee äärne soine võsastunud maa aiandusühistutele. Praeguseks on endised suvilapiirkonnad enamasti elamualadeks muutunud. Küla jaotub Riiasöödi ja Katkuniidu asumiks. 1980. aastast oli Metsakasti Äigrumäe küla osa, 1997. aastast alates iseseisev küla. Küla nimeks oli veel 1920.–1930. aastatel Kasti. Metsa-Kasti oli talunimi ja sellest on saanud nime praegune uusasum.
Metsakasti külasse jääb Viimsi metsi sisemaaga ühendav rohekoridor – ainus ühendustee poolsaare ja sisemaa metsade vahel. Riiasöödi talu oli Nõukogude ajal metsavahikohaks, hiljem oli seal pikka aega ratsutamistalu. Metsakasti küla kuulsaks vaatamisväärsuseks on 300-aastane Riiasöödi tamm ümbermõõduga 4,4 m ja kõrgusega 14 m. Läbi aegade on paigal olnud erinevaid nimevariante: Saha mõisa valdus Kastis 1374; Kasti pere ja heinamaa 1509 (Saha mõisa müümisel); 1693 Castipere; 1876 Metsakasti zu Saage; 1923 Kasti (küla).
Külvi Kuusk, Rannarahva muuseum teadur
Fotod: Martin Jaško / Metsakasti külaselts
