Viimsi poolsaar on mereäärse piirkonnana tormituultele avatud, kuid võrreldes teiste Eesti aladega on suuremaid elektrikatkestusi siin suhteliselt vähe olnud. Tänavu veebruari keskel saavutati külmade ilmadega Viimsis elektritarbimise rekord. Viimsi Teataja tegi valla elektrivarustust puudutavatel teemadel juttu Imatra Elekter AS-i võrguteenuste müügijuhi Ago Sepaga.
Alustuseks tuleb teha kiire tagasivaade 1990. aastatesse, mil Eestis otsustati erastada mõnede piirkondade elektrivõrgud. Nii sai näiteks Narva linna ja ümbruskonna elektrivõrgu omanikuks VKG Elektrivõrgud, suurimad erakätesse müüdud piirkonnad olid aga Läänemaal ja Viimsis, mille kontrollpaki sai 2000. aastaks endale Soome energiakontserni Fortum Eesti haru. Seoses omaniku vahetusega muutus Fortum hiljem Imatraks. Valdav osa Eesti jaotusvõrgust jäi aga erastamata ning kuulub tänaseni riigifirma Eesti Energia tütarettevõttele Elektrilevi.
Viimsi puhul muudab pildi veelgi kirjumaks asjaolu, et meie vallas tegutseb nii Imatra kui ka Elektrilevi. Esimene teenindab valdavat osa Viimsi valla poolsaare elektritarbijatest ning Elektrilevi tagab elektrivarustuse Laiakülas ja Prangli saarel. Naissaarel elektrivõrku veel polegi ning seal toodetakse vajaminev elekter lokaalselt väikeste generaatorite ja päikesepaneelidega.
Uuendused ja investeeringud
Ago Sepa sõnul tegi Imatra Elektri eelkäija Fortum Eestisse tulles alguses kohe suuri investeeringuid võrkudesse ja vähendas samas administreerimiskulusid.
„Olulisemad suunad on olnud liinide uuendamine, moodsate alajaamade rajamine, võrgu töö automatiseerimine ja rikkepõhjuste kiire tuvastamine. Meie tänane prioriteet on tiheasustuse alas asuva 10 kV kõrgepinge õhuliinide asendamine kaablitega. Sellega suurendame elektriohutust ning liinide kaitsevööndid vähenevad kümme korda – 20 meetrilt kahele meetrile. Lisaks toimub võrgu pidev uuendamine. Näiteks on meil plaan sel aastal koos valla tänavavalgustuse projektiga asendada Viimsi aleviku amortiseerunud õhuliinid kaabeliinidega.
20 aastat tagasi alustatud mahukad investeeringud oli õige samm ning võib öelda, et võrgutasude erinevus efektiivsuse näitajana on kujunenud erastatud elektrivõrkude klientide kasuks. Kuigi minu kodus ei paku võrguteenust Imatra Elekter, olen võrrelnud, et sama tarbimise juures maksaksin Viimsis elades võrguteenuse eest 11% vähem. Kahjuks ei saa tarbija võrguteenuse pakkujat ise valida, sest majja või korterisse tuleb elekter ikka ühte juhet pidi,“ lausus Sepp.
Viimsi poolsaare elektrivõrgu omapäraks on asjaolu, et sisuliselt pool sellest on rajatud koos uute kinnisvaraarendustega viimase paarikümne aasta vältel. Aga paraku on see ühendatud kokku vana, veel nõukogude ajal rajatud võrguga, mille täielikuks renoveerimiseks kulub veel aastaid.
Elektritarbimine on kasvanud
Samamoodi kui võrgu kiire laienemine, on Viimsis toimunud elektritarbimise märkimisväärne kasv ning seda eriti käesoleval sajandil. „Võrreldes 2000. aastate algusega on tarbitud elektri maht suurenenud 60 protsenti. Kui vaadata elektritarbimise mahtusid äri- ja eraklientide lõikes, on see Viimsis selgelt kodumajapidamiste kasuks, kelle osakaal kogutarbimisest on veidi alla kahe kolmandiku. Just eratarbimine on viimase tosina aasta jooksul jõudsalt suurenenud, ettevõtete oma aga püsinud üsna stabiilne. Võrgu planeerimisel ja ehitamisel oleme sellise kasvuga arvestanud. Samas hoiavad uued küttelahendused ja säästlikud hooned energiat kokku, mistõttu pole vallaelanike arvu suurenemine täpselt proportsioonis elektritarbimise muutusega,” selgitas Imatra Elektri võrguteenuste müügijuht.
Käesoleva aasta veebruar oli mullusega võrreldes oluliselt külmem, mis väljendus ka suurenenud elektritarbimises – aastases võrdluses oli vahe isegi 34 protsenti. Tänavu 18. veebruaril registreeris Imatra Elekter Viimsi piirkonna kõigi aegade tarbimise tipu.
Tarbijatele eri paketid
Seoses elektrituru avanemisega on tarbijal võimalus valida paljude elektrimüüjate vahel ja leida endale soodsaim ning sobivaim. Sepa sõnul on Imatra pakettidest populaarseim börsipakett, kus elektri hind sõltub turuhinnast, millele lisatakse marginaal. „See pakett on olnud ka tarbijatele vabaturu kõige soodsam. Aasta-aastalt on kasvanud huvi rohelise elektri vastu. Kui varasemalt olid rohelise energia ostjad pigem keskkonnateadlikud eratarbijad, siis viimasel aastal on jõuliselt kasvanud just äritarbijate osakaal.“
Info liigub operatiivselt
Igas võrgus tuleb ette katkestusi, nii plaanitud kui riketest põhjustatud. Võrgu hooldamise ja arendamise eesmärgil toimuvatest plaanilistest katkestustest teavitab Imatra Elekter personaalselt iga tarbijat kas SMS-i või e-kirjaga, samuti on sellekohane info ettevõtte veebilehel. Võrguettevõte paneb tarbijatele südamele, et kindlasti tuleks Imatra iseteeninduses üle kontrollida oma kontaktandmed, muidu ei saa ka firma klientidele operatiivselt infot edastada.
Rääkides erinevatel põhjustel tekkinud riketest tulenevatest elektrikatkestustest, oli neid 2020. aastal kokku 43, mis on võrgu kogupikkust arvestades hea tulemus ja võrreldav Eesti keskmise näitajaga. Eraldi toob Ago Sepp välja asjaolu, et tormist tulenevalt ei olnud Imatra võrgus mullu mitte ühtegi elektrikatkestust. „Uute elamupiirkondade maakaablid ning nõukogudeaegsete lahtiste õhuliinide asendamine kaetud õhukaablitega on meie võrguteenuse varustuskindlust kõvasti parandanud. Viimsis puhub merelt aeg-ajalt väga kõva tormituul, mistõttu oleme selle näitaja üle päris uhked,“ lausus Sepp.
Imatra Elekrti soovitused erakliendist elektritarbijale:
- Nihutada võimalusel rohkem tarbimist öötariifile ning nädalavahetustele, kui see on võimalik. Selliselt on nii võrguteenus kui elektrienergia soodsam.
- Tarbijatel, kellel on meiega sõlmitud elektrileping börsipaketile TÄPNE, on võimalik tellida endale iseteeninduses börsihindade teavitus, mis hoiatab päev ette kõrgematest börsihindadest.
- Samuti saame pakkuda tarbijatele automaatset elektrilise (mitte vesi) põrandakütte termostaati THEMO, mis kütab põrandat selliselt, et tarbijale oleks tagatud maksimaalne sääst elektribörsi hindadest.
- Üldiselt kehtib ka printsiip, et tarbimata energia on kõige odavam, ehk soovitame tarbijatel ka investeerida energiasäästu ja vaadata üldiselt üle oma tarbimisharjumused.
Imatra Elekter AS Viimsi jaotusvõrgu piirkonnas on:
- kokku 494 kilomeetrit elektriliine, millest maakaableid on 340 km ja õhuliine 154 km. 90% õhuliinidest on kaetud kaabliga, mis muudab need ilmastikutingimustele vastupidavamaks ning ohutumaks;
- 10 kV elektriliine on 175 km ja 0,4kV vastavalt 319 km;
- tarbimiskohti kokku 7773, millest kodukliente 6674 ja äritarbijaid 1099.
Pranglist saab järgmine Ruhnu?
Elektrivarustuse tagamine väikesaarel on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi jaoks pigem erandlik nähtus. Pranglil, Põhja-Eesti rahvarohkeima püsiasustusega saarel tähendab see omaette elektrijaama olemasolu, mida Elektrilevi 2020. aastal värskelt renoveeris.
Mullu septembris toimus Prangli sadamas asuvas diiselelektrijaamas hoone rekonstrueerimine ja seadmete vahetus. Paigaldati kaks uut diiselgeneraatorseadet võimsusega 254 kW (kilovatti). See on igati piisav, et vajadusel hakkama saada ka ühe generaatorseadmega. Kui ühes seadmes teostatakse hooldust või õlivahetust, tagab teine kogu saarel elektrivarustuse. Pranglil tarbitav koormus jääb suuresti vahemikku 50-150 kW. Ent koormus on kasvavas trendis, mis näitab saare elujõulisust. Elektrilevi vaates on tänasel päeval saarel kliente 151.
Olemasolev diiselelektrijaam ehitati praegusesse asukohta 2010. aastal. Varasemalt asus jaam saare keskel. Kuna kaasaegsemat jaama oli toona nii või naa vaja, projekteeriti ja ehitati hoone sobilikumasse paika, kas või juba selleks, et diiselgeneraatorseadmete jaoks vajaliku kütuse tarnimine oleks oluliselt lihtsam. Jaama juurde on ehitatud kõikidele normidele vastav mürasummutussüsteem, tulekustutussüsteem ja kütusesüsteem. Jaama territooriumil paikneb kolm kütusemahutit, neist suuremad on mahutavusega 30 000 liitrit. Mahuteid täidetakse paar korda aastas.
Varasematel aegadel on Prangli saarel olnud elektriühendus ka läbi merekaablite, aga kuna laevad tõmbasid ankrutega kaablit alatasa katki võeti kasutusele alternatiivne plaan diiselelektrijaama näol.
Kui rääkida taastuvenergiast, saaks Prangli saarele edukalt rajada sarnase taastuvenergial baseeruva elektritootmislahenduse nagu on Ruhnu saarel, kus toodetakse juba kaks aastat elektrit unikaalsel viisil ja mille tulemusel enam kui 50% saarel tarbitavast elektrist on pärit taastuvatest energiaallikatest. Pranglit saaks varustada elektriga päikesepaneelide, elektrituuliku (elektrituulikute), akupanga ja diiselgeneraatorist koosneva lahenduse abil. See annaks saarele ja merekeskkonnale puhtama (CO2vabama) õhu ning suurema „rohelise jalajälje“. Lahenduse rajamine võiks olla perspektiivikas lähiaastatel heas koostöös kohaliku kogukonna ja jaotusvõrgu ettevõtjaga.
Ivar Jurtšenko, Elektrilevi
