Viimsi valla läänekaldal asub Pringi küla. Kui veel kolmkümmend aastat tagasi oli siinse piirkonna näol tegemist lihtsa suvilarajooniga, siis tänaseks on paljud suvilad aastaringseks elamiseks mõeldud majadeks ümber ehitatud ning küla on laiendatud uute arendustega. Eelmise aasta lõpu seisuga elab Pringi külas ligi 1200 elanikku.
Ühel suvekuumal maikuu päeval lähemegi koos vallavanem Illar Lemettiga Pringi külla, et oma silmaga üle vaadata, milline see tänapäevane rannaküla välja näeb, ning kuulata ära rõõmud ja mured. Meie võõrustajaks on külavanem Kadri Käärt, kellega kohtume Pringi paadisilla ääres. Imetleme üheskoos sealset lummavat merevaadet ja naudime selle aasta esimest väga sooja ilma. Päev on tõesti kuum ja nagu hiljem uudistest kuulda, purustatakse sel päeval nii mõnedki kuumarekordid. Isegi mereäärne tuul, mis külavanema sõnul on siinkandis muidu pigem jahedavõitu, paitab väga soojalt.
Algatuseks räägib Kadri, et paadisild on Pringi elanike ja mitmete teistegi viimsilaste meelispaik. Just Pringi paadisild on see, mis ehib 2019. aastal välja antud raamatu „Tervitustega Viimsist“ kaant. „See ongi meie kaanestaar. Ereda päikesega on siin ilus, aga väga kaunis vaade avaneb paadisillalt ka maheda valgusega kergelt pilvise ilmaga. Siin armastatakse lastega mängimas käia, piknikku pidada, isegi paljud pruutpaarid käivad siin ilupilte tegemas,“ tutvustab ta.
Endine suvilapiirkond
Paadisilla juurest võtame mööda Rohuneeme maantee kõrval kulgevat kergliiklusteed suuna vabaõhumuuseumi poole. Rummu tee otsas teeme korraks peatuse ning külavanem osutab ühele murekohale. Nimelt on külas Rohuneeme tee pool vanad sademeveesüsteemid. Suurte vihmade ajal ei suuda vesi nende kaudu ära voolata ning aedades ja tänaval uputab.
Jalutame edasi ning Kadri jutustab Pringi kujunemiseloost. „Külas asusid algselt peamiselt vanad talukohad, kuid nõukogude perioodil hakati siin, nagu kogu Viimsis, rohkem ehitama. Kui tol ajal jagati kõrvalasuvas Püünsis ja Rohuneemes krunte aastaringseks elamiseks ning loodi sinna kohe laiemad tänavad ja korralikum taristu, siis Pringi piirkonda rajati hulgaliselt suvilakooperatiive. Suvilakrunte väljastati aga üsna läbimõtlemata, tänavavahed olid kitsad ja krundid pigem väikesed,“ ütleb külavanem. Ka tema enda vanavanematel oli Pringis suvila ning ta mäletab hästi, et palju tehti oma kätega ja n-ö põlve otsas – ehitati teid, paigaldati valgustust jne. Seetõttu on kogu endine suvilapiirkond praegugi parajalt kaootiline. Teed ja tänavad võiksid olla avaramad ning loogilisema ülesehitusega. „Tol ajal ei arvanud ju keegi, et küla võiks nii suureks kasvada,“ põhjendab Kadri.
Moodne ranna- ja muuseumiküla
Külavanem jutustab veel, et Pringi ei ole klassikaline rannaküla, sest asukoht on linnalähedane ning siia on kerkinud palju uusi hooneid, aga rannaküla staatust soovitakse igal juhul säilitada. „Oleme moodne rannaküla ning tahaksime selleks jääda. Me ei soovi muutuda alevikuks, kus kõrguvad kortermajad ja ridaelamud. Seda, mis juba on tehtud enam muuta ei saa, aga uusi suuri arendusi me Pringi külla kindlasti ei soovi,“ mainib külavanem külarahva eelistusi.
Moodsale rannakülale lisavad oma ilmega sobivaid noote restoran Paat ja Viimsi vabaõhumuuseum, mille juurde jutuajamise käigus jõuame. „Mõnes mõttes võibki öelda, et oleme ka muuseumiküla, sest meie külas asuvad vabaõhumuuseum ja Rannarahva muuseum. Nende mõlemaga olema ka ühiselt erinevaid ettevõtmisi läbi viinud,“ sõnab Kadri. Näiteks eelmisel aastal pani Pringi külaselts kohvikutepäeval Rannarahva muuseumi õuele püsti oma kohviku ning muuseumi aadressile on külaselts ka registreeritud. „Eks muuseumi õu ongi sisuliselt praegu meie külaplats. Tegelikult oleme mõlema muuseumiga arutanud erinevaid koostöövõimalusi ning võimalike küla ürituste korraldamist, aga Covid-19 viiruse levik on nende plaanide tegemisel hoo maha võtnud. Loodame, et olukord stabiliseerub ja saame ideedega edasi minna,“ ütleb külavanem.
Mõned murekohad
Külaseltsi üheks murekohaks on Kadri sõnul see, et puudub küla süda – külaseltsi eesmärk on leida ruumi paigaks, kus rahvas saaks koos käia. „Külal endal sellist maad ei ole, aga Reinu tee äärde jääb üks reformimata riigile kuuluv maatükk. Loodame sealt osa külategevusteks saada ja rajada sinna midagi, mis külalaste jaoks võiks atraktiivne olla, näiteks rulapargi,“ avaldab ta.
Selge küla südame loomist on takistanud ühelt poolt ka asjaolu, et ajaloolise suvilapiirkonnana jaguneb Pringi justkui väikesteks asumiteks. Igasse asumisse viib oma sissesõidutee, aga mujale teede laiendusi edasi ei lähe ning vaba ruumi asumite vahel praktiliselt pole.
Kadri toob esile veel ühe kitsaskoha. Nimelt vajavad mitmed küla piirkonnad tänavavalgustust. Õnneks paistab selle tunneli lõpus valgus, sest Pringis on piirkondi, kuhu hiljuti on valgustus paigaldatud. „See annab teiste asumite elanikele lootust, et jõutakse ka nendeni. Valgustus on väga oluline, ilma selleta on tunne, justkui kobaks pimeduses. Kui valgus on olemas, siis on elu juba palju helgem,“ räägib külavanem.
Hea koostöö valla ja naabritega
Kadril on hea meel, et viimastel aastatel on asjad kodukandis paremuse poole liikunud. Kui kümme aastat tagasi leidis ta end vahel mõtlemas, et Viimsis kuulatakse ainult väga jõukate inimeste häält ning otsused tehakse üsna väikeses ringis, siis nüüd ta enam nii ei arva. Just viimase kolme aasta jooksul on asjad tema sõnul paremaks muutunud.
„Mulle meeldib ka see, et valla ja külavanemate koostöö on tihedamaks läinud – on loodud kommunikatsioonikanalid, toimunud on regulaarsed kokkusaamised. Kohtumised on nüüd küll koroona tõttu pausile pandud, aga olukorra paranedes saab need loodetavasti taastada,“ lausub Kadri.
Ta on rahul ka sellega, et naabrid on sõbralikud ning nendega on ühiseid huvisid. „Mul on hea meel, et me külavanematena ja kogukondadena koostööd teeme. Külavanemad on toredad inimesed, kellel silmas põleb tuluke ja kes on õige asja eest väljas. Kõik soovivad, et külades ja vallas läheks elu paremaks. Väga vahva, et selliseid inimesi on,“ kiidab Kadri.
Kui veel naabritest rääkida, siis eriti tihedalt on Pringi seotud Püünsiga, kuna paljud küla lapsed käivad naaberkülas lasteaias ja koolis, samuti kasutatakse sealseid sportimisvõimalusi ja raamatukogu teenuseid. Kui vallavanem uurib, kuidas Pringi rahvas Püünsi kooli ja sportimisvõimalustega rahul on, siis jätkub Kadril kiidusõnu. „Kui varem oli meie jaoks n-ö tõmbekeskus Haabneeme, siis nüüd ongi pilgud rohkem Püünsi poole suunatud, sest peredel on igapäevaselt sinna rohkem asja. Püünsi kool on väga hea haridusasutus ja neil on ruumi lapsi vastu võtta. Uuel staadionil saavad ka meie küla inimesed sporti teha. Jälgime suure huviga, mis toimub naabrite juures. Tegelikult olemegi Püünsi ja Rohuneemega nagu kolm Balti riiki, mille keskus on Püünsi, kus kõigil on võimalik kokku saada,“ muigab külavanem
Tasub olla aktiivne
Kadri ise on Pringi elanik üle 11 aasta, kuid juba lapsepõlves käis ta vanavanemate juures igal aastal suvitamas. Ta on näinud oma silmaga, et selle aja jooksul on muutunud väga palju. „Kasvõi näiteks see, et tol ajal pidi enne suvilasse pääsemist läbima isegi passikontrolli. Aga põhiline vahe on see, et varem tulid siia nagu maale. Nüüd on linn liikunud meile üha rohkem külje alla. Ühtepidi on ju tore, et asjad tulevad lähemale, buss käib sagedamini, ei pea sõitma teise linna otsa, kui tahad poest midagi osta, aga teisest küljest jääb metsa vähemaks, elanikke on väga palju rohkem ja Pirita tee ummikute tõttu on keeruline tipptunnil linna ja tagasi pääseda,“ räägib Kadri.
Just see, et säilitada Pringis rannaküla identiteeti, on üks oluline põhjus, miks ta külaelu vedama hakkas. „Ühel hetkel sain aru, et kõige lihtsam on asju mõjutada siis, kui nad ei ole veel lukku pandud. Ja mida varasemas faasis jaole saada, seda lihtsam on tekitada diskussiooni. Selleks, et kätt pulsil hoida, tasub ise aktiivne olla,“ leiab ta. Nii hakkas ta juba 2013. aastast tasapisi külaasjadega tegelema, teisi aktiivsemaid elanikke kaasama, infolisti looma ja infot levitama.
Asi päädis sellega, et neli aastat tagasi valiti Kadri külavanemaks.
Ta tunnistab, et teiste Viimsi küladega võrreldes on nad Pringis ehk pisut hilised ärkajad, aga tahavad nüüd külaseltsile rohkem elu sisse puhuda. „Soovime, et Pringis ei tegutseks ainult kitsas tuumik, vaid kõik külaelanikud lööksid kaasa. Külaseltsis tunneme, et me ei soovi olla pelgalt magala, mille inimesed käivad Tallinnas tööl ja teevad midagi vaid oma hoovis. Soov on rohkem teadvustada oma identiteeti, et Pringis ei ole ainult mina ja mu vahetud naabrid, vaid on ka oma kogukond. Tahame tekitada aktiivse ja tugeva külakogukonna, kes hoolib oma elukeskkonnast ning nii palju kui võimalik seisab hea selle säilitamise ja parandamise eest.“
Kadri on rõõmus selle üle, et külas on inimesed, kes hoolivad oma kodukohast. „Meil on palju asjalikke, toredaid ja mitmekesise taustaga inimesi, kellel kõigil on potentsiaali küla heaks panustada. Kui keegi pelgab ja mõtleb, et mis see minu sõna siin maksab, siis selleks ei ole alust. Ootame kõiki külaseltsis kaasa lööma!“ sõnab ta.
Ringkäigu lõppedes lepivad külavanem ja vallavanem kokku, et õige pea kohtutakse uuesti ning vaadatakse üle kõik Pringi küla murekohad ning nende võimalikud lahendused. Ikka selleks, et tulevikus oleks rohkem rõõme kui muresid.
Pringi külaseltsi liikme Triin Hundi kommentaar
Kadri on aktiivne kogukonna liige olnud pikka aega. Inimesena on ta positiivne, energiline ja ettevõtlik. Ta tunneb meie külaelu ja murekohti hästi. Kui paljudele meist läheb korda meid ümbritsev keskkond ja selle tulevik, siis Kadri läheb sõnadest kaugemale ja on alati valmis tegutsema, et muuta või mõjutada olukorda.
Kadri esimeseks teeneks on olnud küla puudutava infovahetuse kaasajastamine. Kogu külaelu puudutav info jõuab elanikeni meillisti kaudu. Lisaks on olemas Pringi küla Facebooki grupp.
Ta on esindanud külaelanike huve Viimsi arengukava koostamisel, arendusprojektide ja detailplaneeringute aruteludes. Juba enne külavanemaks saamist seisis ta jõuliselt külaelanike huvide eest suuremahulise detailplaneeringu puhul, mis jääb meie küla idapiirile Mustika tee ja Rannavälja tee vahelisele metsaalale.
Kadri on korduvalt olnud ka sama metsaaluse korrastamise talgujuht Teeme ära talgupäevadel.
Külavanema üleskutse
Pringi külavanem Kadri Käärt kutsub kõiki Pringi küla elanikke liituma küla meililistiga ning kinnise Facebooki grupiga. Meililistiga liitumise soovist palun teada anda e-posti aadressil pringi.kula@gmail.com. Küla Facebooki grupi nimeks on „Pringi küla“ ning sellega liitumiseks on vaja täpsustada enda seotust Pringi külaga.
Pringi küla ajalugu
Pringi piirkond on üks Viimsi rannaasustuse hälle. Küla on nime saanud Haabneeme küla põhjapiiril asunud Bryncki vabatalu järgi. Talu nimi tähendab rootsi ja alamsaksa keeles kinku, küngast või nõlvakut.
1271. aasta ürikus mainitakse rootslaste küla Oppidum Apones. See Haabneeme küla eelkäija paiknes arvatavasti suurelt osalt praeguse Pringi küla maadel. 15. sajandi algusest kuulus piirkond Pirita kloostrile, Rootsi ajal Haabneeme mõisale. 1557. aastast on Bryncki talu mainitud Tallinna linnaraamatutes. Pärast Põhjasõda ja katku oli see majapidamine Haabneeme mõisa taludest ainsana taudist laastamata jäänud.
19. sajandi keskel hakkas piirkonna tähtsus tõusma. Pringi maadele rajati 1866. aastal vallakool. Koolimaja kujunes kogukonna keskuseks, kus tegutses vallavalitsus, korraldati seltsiüritusi ja pidusid, peeti jumalateenistusi.
1902. aastal müüs Pringi talu peremees Girardide perekonnale maad ja William Girard de Soucanton ehitas Pringi lahe äärde juugendstiilis suvemõisa koos jahisadama ja tenniseväljakuga. Projekti autor oli tuntud arhitekt Jacques Rosenbaum. Nõukogude ajal läks esinduslik hoone piirivalve käsutusse ja lammutati 2003. aastalkinnisvara arenduse käigus.
Vana mereäärne koolimaja jäi aja jooksul lastele kitsaks. Lähedalasuval heinamaal algas uue koolimaja ehitus, nurgakivi pandi 1925. aastal. Kool töötas Pringil kuni 1980. aasta kevadeni. 2003. aastast alates on koolimajas Rannarahva muuseumi keskus. Pringi külas asub ka muuseumi vabaõhuosakond – Kirovi kolhoos ostis ajaloolise Kingu talu, renoveeris hooned ja avas seal 1980. aastal vabaõhumuuseumi.
Küla piirid on aja jooksul palju muutunud. Varem lõppes Pringi küla Suurevälja taluga, kuid 1977. aastal nihutati piir edasi ja Pringiga liideti suurem osa ajaloolise Rummu küla maid. Rummu küla väärib meenutamist. Keskajal oli küla nimeks Christnis – võimalik, et Reinu talu maadel asunud rootslaste kalmistu tõttu. Põhjasõja-aegse katku järel jäid talud tühjaks ja Haabneeme mõisa omanik tõi oma Hiiumaa valdustest Rummule kolm peret, kes sinna püsivalt elama jäid.
Mychel tom Brynck 1557, Brincke Hans 1688, Prinkiperre 1756, Pringi (küla)1798; Cristnis 1436, Cristnisz 1541, Kritzma 1556, Ristma1589, Rom 1602.
Külvi Kuusk, Rannarahva muuseumi teadur
