Muuga lahe läänekaldal asuv Randvere küla ei ole suur, hõlmates 3,3 ruutkilomeetriga kõigest 0,007 protsenti Eestimaast. Küla ligikaudu 2000 elanikku on vaid 0,15 protsenti meie riigis elavatest inimestest. Ometi on Randvere kui omaette vald vallas – siin on peaaegu kõik olemas ning liialduseta öeldes lubaks tugev kogukonnatunne külal end soovi korral ümbritsevast sagimisest iseseisvaks kuulutada.
On aprillikuu viimane nädal, kui alustame vallavanema Illar Lemetti ja Randvere külavanema Priit Robasega tavatult külmal päeval ligi kahe ja poolt tunni pikkust ringkäiku mööda küla. Alustuseks teeb külavanem tagasivaate möödunud sajandi seitsmekümnendatesse, kui koos perega Randverre elama asus.
“Mäletan oma viiendat sünnipäeva ja esimest sõpra – Sadula talu Meelist, kellega oleme lähedased tänaseni. Toona oli siin täielik maakoht – ümberringi vaid üksikud talud ja põllumaa nii kaugele, kui poisikese silm seletas. Nõukogude aja lõpus hakati suvilaid rajama ja rahvast lisandus, kuid veel sajandivahetusel oli siin ikkagi suur tühjus. Mu perekonna albumis on pilt 1997. aastast, kui naine kärutab meie esimese lapsega tänaseks tundmatuseni muutunud Randvere teel. Kummaline on mõelda, kuidas napi paarikümne aastaga on siinne elu täiesti teises rütmis kulgema hakanud,” räägib külavanem.
Kuulame veel “vana aja lugusid” lahel jääpankadega ohtlikult triivimisest pääsemisest või vennaga salaja kuuri all hoitud Optimisti purjekaga merele minekust ja selle eest piirivalvelt peapesu saamisest. Priidu lood on sedavõrd kaasahaaravad, et pole keeruline kujutada end tollesse aega ning mõista, kui läbi ja lõhki ta oma koduküla tunneb.
Tahetakse sõna sekka öelda
Olgu nende vanade aegadega kuidas on, heidame pilgu tänasele Randverele. Nagu sissejuhatuses mainitud, hakkab külaelanike ametlik arv lähenema kahele tuhandele, kuid tempo on selgelt pidurdumas.
“Randvere külas on kokku ligi 900 kinnistut. Kui kõik tänased elamumaa otstarbega kinnistute omanikud otsustavad siia oma kodu rajada ning arvestame ühe leibkonna suuruseks keskmiselt kolm inimest, saame külaelanike teoreetiliseks maksimumnumbriks 2700. On meie õnn, et need protsessid ei toimu üleöö, kuid selline teoreetiline võimalus püsib. Seepärast peamegi olema aktiivsed ja infoga kursis, et saaksime arendusplaanides oma sõna sekka öelda ning neid oma kodanikuõigusega mõjutada,” selgitab külavanem väljavaateid Randvere kasvamisest.
See pole Viimsi ega ammugi mitte Randvere eripära, et inimesed tahavad väga teada, mis nende kodupiirkonnas uusarenduste mõttes plaanis on. Ametlikust planeerimisprotsessist mittearusaamise puhul on vääritimõistmised kiired tulema ning süveneb trots iga uue arenduse vastu. Ka nende vastu, mis võib-olla muudaks elu paremaks. Kuid ka aeganõudvas ja pealtnäha keerulises planeerimisprotsessis on igaühel meist üsna suur sõnaõigus. Randvere külavanemal on igatahes plaan ise mitte ootama jääda ning ta tuleb välja põneva lahendusega küla üldplaneeringust.
“Võtame inimesed kokku ja räägime kõik meie küla territooriumile jäävad vabad pinnad omavahel läbi, mis kellegi ootused on. Täielikku üksmeelt oleks naiivne oodata, kuid suuremad küsimärgid peaks selline vaidluste ja arutelude kaudu sündiv tulemus pinget maha võtma,” põhjendab Priit oma ideed.
Vallavanema küsimusele, kas külavanem toetaks ideed algatada Viimsi valla uue üldplaneeringu koostamine, vastab Priit Robas kõhklemata. „Jah, kindlasti. Kogu valda hõlmavat üldplaneeringut oleks juba ammu pidanud uuendama. Saame oma kogukonnaga Randveres eeltöö tehtud ning sellesse protsessi omalt poolt kvaliteetse sisendi anda.”
Igaüks võiks panustada
Randvere külavanema süsteemsust teemadega tegelemisel kinnitab ka küla arengukava koostamine ja uuendamine – tegevus, mida üsna vähestes Viimsi külades on suudetud sellise põhjalikkusega ette võtta. Vastuseisuna kümnekonna aasta eest Muuga lahe äärde plaanitud arendusele sündinud küla arengukava on iseenesest lihtne dokument, milles kirjeldatakse olukorda, sõnastatakse elanike ühised soovid ning pannakse paika konkreetne plaan nende saavutamiseks. Eelmise aastaga lõppes arengukava tähtaeg ning kätte on jõudnud aeg selle värskendamiseks.
Vallavanema tunneb huvi küla lähiaja suuremate vajaduste kohta, mille peale jääb külavanem mõttesse ning alustab kaugemalt:“ Kas teadsite, et eelmisel aastal laekus Randverest valla kaasava eelarve ideekonkursile vaid üks ettepanek ja sedagi vallale kuuluva tänava remondiks. Naljaga pooleks ütlen nurisejatele, et meil läheb liiga hästi ja meil on peaaegu kõik olemas. Küla paremaks kodupaigaks muutmisel on vaja mitte ainult rääkida, vaid päriselt asju teha ja olla valmis panustama. Toon siinkohal näite, et kui iga külaelanik panustaks aastas ühe tunni kodukoha parendamisse võiksime kahe aastaga oma külamaja ehitada ilma kõrvalist tööjõudu kasutamata.”
Ambitsioonikad plaanid
Randveres on oma kool, kirik, väike pood, raamatukogu, mitu spordiväljakut, noortekeskus ja eakate päevakeskus, kümneid huviringe, terviserada… Seda loetelu võib mitu korda pikemana esitada ja ikka leiab veel midagi. Aga loomulikult on külal ka ambitsioonikad plaanid: kooli juurdeehitus, uue külaplatsi planeerimine, külapoe ehituse realiseerimine ning Kaevuaia ja Niinepuu teede ujumiskohtade rajamine.
Üheks suuremaks ettevõtmiseks on idee viia külaplats Randvere tee ääres Schüdlöffeli teele, kohta, kus praegu asuvad kelgumägi ja krossirada. Omal ajal Randvere kooli ehitades kuhjati vundamendiaugust väljakaevatud pinnas huvitavateks tehisküngasteks. Nüüd on algamas koolile ujula ja juurdeehituse rajamine ning tekib taas pinnast, mis tuleb kuhugi ladustada.
“Plaan on tehiskünkad uuesti profileerida nii, et tekiks amfiteatri stiilis väliala erinevate ürituste korraldamiseks. Kaasame projekti professionaalse maastikuarhitekti, et tulemus ikka tipptasemel saaks. Korralik väliala võimaldaks meil ka väga nimekaid esinejaid kutsuda ning pileteid müües külaseltsile ehk isegi tulu teenida,” räägib Priit Robas.
Seistes tulevase külaplatsi küngaste vahel on lihtne ette kujutada, kui põnevalt saab sealset maastikku ära kasutades luua lummava suveõhtu väliürituse või talvemuinasjutuna mõjuva lumelinna. Ja miks mitte mõelda suurelt – tegemist on kohaga, kuhu mahuks ära ka külalisi Viimsist ja kaugemaltki.
Tulemas uus ärimaja
Vaadanud koolimaja juurdeehituse ja uue külaplatsi alad üle, siirdume Randvere randa. Kuid enne teeme põgusa peatuse Schüdlöffeli ja Randvere tee ristmikul, kus asub üks väheseid ärimaa krunte vallas.
“Siia on tulemas ärihoone, mida meie inimesed väga ootavad. Teame, et uue ärimaja ankurrentnikuks saab Meie Toidukaubad poekett ja suuremat kauplust on kodukülla väga vaja. Meil on ka praegu äärmiselt tore külakauplus, kuid ruumi jagub konkurentidelegi. Ärimajja on plaanitud ka ruumid väiksmatele teenusepakkujatele. Kindlasti on küla inimestel huvi näiteks kodu lähedal juuksuris käia või valmistoitu osta. Ei tasu alahinnata ka külaelu aluskolmnurgana tuntud kooli ja kiriku senini puuduvat kolmandat lüli – kõrtsi. Küll siis alles elu keema läheks, kui omaküla inimesed kohalikus kõrtsis plaane sättima hakkavad,” muheleb külavanem.
Küla mere ääres
Ranna poole jalutades möödume Nõmmeliiva tee tänavasildist ning mõneks ajaks pole võimalik peast välja saada Curly Stringsi hiti „Kauges külas“ kuminat. Randvere rannajoon on üsna pikk ning kiriku juurest mere äärde minnes satume äärmiselt kenasse kohta, kus veepiiri ja rannas asuvate puude vahele on jäänud paarikümne meetri laiune mururiba, mis soojema ilmaga lausa kutsub piknikku pidama. Vees võib silmata suurt rändrahnu – Kotkakivi, mis nime vääriliselt on mitmeid kordi ka kaamerasilma ette jäänud kotkas uhkelt kivil istumas.
“Teine suurem plaan on rajada Randvere inimestele korralik supluskoht ning paadiomanikele lauter, kus väiksemaid aluseid hoida, neid vette lasta ja välja tõmmata. Muuga laht on Randvere juures rannas väga madal, mistõttu ei ole siin ujuma minna kuigi mõnus – peab väga pikalt kõndima enne, kui saad end märjaks kasta. Kandev idee on taastada valla omandis oleva Niinepuu muuli kivikehand ja leida projektile sobiv rahastus. Kaevuaia tee ujumiskohaga on külal plaan rajada vaiadele toetuv kuni liivaluiteni kulgev purre. See kinnistu kuulub aga riigile ja nende plaanide elluviimine on aeganõudvam,” kirjeldab külavanem mõtteid, mille kohta on juba ka paberil plaan olemas.
Läbi aprillikuu udu paistavad üle vee Muuga sadama kütusemahutid. Need on Randvere elanikele murekohaks. Randa rajatud välisõhu seirejaam peaks pakkuma veidigi kindlust, et sadam suudab oma tegevusi keskkonnasõbralikult toimetada ning välisõhu rikkumised registreeritakse kiiresti.
Võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevenduseks on külavanem teinud ettepaneku Muuga sadama kõrvale rajada Viimsi idakalda hobisadam. Robase nägemuse kohaselt peaks see planeerimisprotsessis liidetama nn Muugatroni detailplaneeringuga. “Pakutud lahendus tekitab küla ja sadama tööstusrajatiste vahele puhverala ning avab küla veelgi merele,” räägib külavanem.
Asju tehakse üheskoos
Rannast tagasi päevakeskussesse jõudes pakub külavanem tassi kuuma kohvi ning ei jõua ära kiita Randvere väärikas eas prouasid, kes keskuses koos käivad.
“Te ei usu, kui vahvad nende üritused siin on. Mindki on aeg-ajalt kutsutud ning korralikult tantsimata ei saa siit kunagi tulema. Ja need koogid ning küpsetised, mida prouad teevad… Minu vaieldamatu lemmik on võisai, millesarnast kuskilt mujalt ei leia. Samuti on siin nii palju erinevaid huvitegevusi, et kui oma ämma esimest korda päevakeskusesse tõin, oleksin ta siia peaaegu ära kaotanud,” räägib külavanem.
Priit Robas on külavanem olnud 2009. aastast alates ehk tänaseks juba kaks korda tagasi valitud.
“Olin ühe aasta külavanem, kui mõistsin, et mul on väga vähe võimalusi otsuseid mõjutada ilma volikogu laua taga istumata. Sellepärast kandideerisingi ning peamiselt oma küla inimeste toel saingi valituks. Kuid üks mees ei suuda külas midagi teha, see on ikka väga-väga paljude ühine panus, millega oleme külaelu edendanud. Võtame näiteks iga-aastased koristustalgud. Alguses korjasime võõrast prügi ja näitasime eeskuju. Tänaseks on see nii nakkav olnud, et oma koduümbrus hoitakse puhtana ja suuri probleeme metsa alla või teekraavi visatud prügiga polegi,” ütleb külavanem ja lisab, et viimsilane on harjunud kvaliteetse elukeskkonnaga.
“Meie jaanipäevad on alati tasemel olnud ning mingi “Mart ja Jaak bänd” pole Randveres kunagi toiminud. Üritustel on üles astunud näiteks Uudo Sepp, Getter Jaani, Grete Paia, Uku Suviste, Gerli Padar, Orelipoiss, Ivo Linna koos Anti Kammistega ja paljud teised. Ootus kvaliteedile on kõrge ning teisejärguline üritus ei tööta. Eks me püüa külas seda taset hoida ning uue külaplatsiga seoses on mul suured ootused.”
Küla ootab külla
Randvere küla väärib avastamist, kui te seda veel teinud pole. Leidke endale üks põhjus ning minge uudistama! Näiteks ei pea järgmist raamatut laenutama Haabneemes asuvast suurest raamatukogust, vaid sõitke selle asemel Randvere kooli haruraamatukogusse. Ühtlasi kõndige mõnisada meetrit eemal asuva kirikuni ja võtke hetkeks aeg maha mõtiskluseks sealses ajaloolises surnuaias jalutades. Muide, Randvere kirik tähistab järgmisel aastal oma 170. ning küla 625. aastapäeva – on, mida oodata!
Vallavanemaga autosse istudes ja vallamaja poole sõites märkame Hansunõmme bussipeatuse lähedal küla välituru ehitust. Heas asukohas olev kauplemisala võib üsnagi populaarseks osutuda ning ehk on hoopis see sobilik põhjus, miks lähiajal tee teid Randverre võiks viia.
Randvere külaseltsi liikme Liina Savolaineni kommentaar
Olles ka ise aktiivne tegutseja, leidsin kümme tagasi Randverre kolides Priiduga kiiresti ühise keele ning sellest ajast alates olen kaasa löönud erinevates ettevõtmistes ja algatustes, mida Priit suuresti vedanud on. Nii inimese kui ka külavanemana on ta avatud meelega, tal jätkub ettevõtlikkust ja soovi meie küla elu edendada. Kuid üksinda on seda üpris keeruline teostada, seepärast kaasatakse alati ka need, kel soov reaalselt panustada. Loodame, et õigepea saavad jätkuda traditsioonilised küla jaanipeod, talgupäevad. Koostöös kooliga on toimunud kogukonda ühendavad pidulikud Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamised, volbriõhtu retked tõrvikutega. Priidu üheks südameasjaks on kindlasti ka Randvere kooli kasvamine, mis annab külarahvale veelgi rohkem võimalusi vaba aega mõnusalt veeta – ujula, jõulinnak, suurem raamatukogu ja noortekeskus.
Randvere küla ajalugu
Randvere küla kannab küll juba ammustest aegadest peale ilusat eestikeelset nime, kuid on rootslaste asutatud. Esmakordselt on küla mainitud vasall Johan von Scerembeke valdusi loetlevas ürikus. Küla kuulus Maardu mõisale ja 15. sajandi lõpul oli mõisnik Randvere küla pered laenu tagatiseks pantinud. Laen jäi vist tagastamata ja Randvere vakus läks laenuandjaks olnud Jaani seegi valdusse. Tänu sellele on meil küla 1496.–1507. aastate elukorralduse kohta suhteliselt palju teateid. Isikunimede järgi otsustades oli Randveres eesti-soome-rootsi segaasustus tutava eestlaste ülekaaluga.
Hiljem läks Randvere taas Maardu mõisa valdusesse ja 1704. aastal oli külas 19 talu ühtekokku 105 inimesega. 1852. aastal valmis Randvere kirik – Jõelähtme koguduse õpetaja Gustav Schüdlöffeli juhtimisel, kohaliku rahva kaasabil ja Maardu mõisniku Christoph von Breverni rahalisel toel. 1864. aastal asutas Jõelähtme õpetaja Paul Loppenowe Randvere kooli, mis oli Viimsi esimene vallakool. Maardu mõis andis kooli kasutusse kirikumaja. Koolimaja kujunes ümbruskonna kultuurikeskuseks, kus peeti pidusid, kogunesid laulukoorid ja seltsid. Randveres kasvas üles ja elas ka tuntud rahvalaulik Mari Kilu (1851–1947).
1928. aastal asutati Randveresse uus kaitserajatis, mida hakati varem Tammneemes asunud patarei järgi Tammneeme patareiks nimetama. Kompleks oli laialdane – neli kahurialust varustati 152 mm Canet` suurtükkidega, ehitati komandopunkt, kasarmu, rida abihooneid, lasketiir, sadam ja piirivalvekordon. 1941. aastal kolis kasarmu ruumidesse Randvere kool ja töötas seal kuni sulgemiseni 1971. aastal. Hiljem avati samas hoones lastesanatoorium.
Nõukogude ajal moodustati Randvere ja Tammneeme külas kalurikolhoos Randlane, mis liideti S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosiga.
1397 Randevere, 1491 Randyver, 1496 wacke to Randeuer, 1529 Randaver, 1693 Randafer, 1844 Randwer.
Külvi Kuusk
Rannarahva muuseumi teadur
Fotod: Martin Jaško
